Marie Kaldvee: ma ei taha isegi trennis mitte kunagi kaotada!

Kurlingutäht Marie Kaldvee (28) mängib tipptasemelt kurlingut nii segapaaris kui ka naiskonnaga. Ta läheb alati jääle võidumõtetega, sest ainult nii ongi võimalik parimaid tulemusi saavutada.

Räägi palun lähemalt, kuidas sa spordi juurde jõudsid?

Meie peres on kõik sportlikud. Ema mängis kooli ajal võrkpalli ja isa varajasest noorusest käsipalli. Isa on Eesti koondist esindanud alates 25. eluaastast, käib jätkuvalt võistlustel ning võitis kevadel Eesti koondisega seeniorite Euroopa meistrivõistlused.

Mina alustasin viieaastaselt show-tantsu grupis ja 11-aastaselt hakkasin tennist mängima. Ühel hetkel kutsus õde mind kurlingu trenni, sest tema klassivend Harri Lill hakkas moodustama tüdrukute juuniorite rühma. Üks tüdruk oli puudu ja nii see kõik algas.

Praegu mängidki segapaarismängu Harriga ning oled naiskonna kapten. Kuidas on üles ehitatud teie treeningud?

Treenin vaheldumisi Harriga ja naiste tiimiga. Iga päev on vähemalt üks trenn, mõnikord ka kaks. Nädalas olen viis-kuus korda jääl ning lisaks käin jõusaalis ja jooksmas. Jää peal on treeningud oluliselt pikemad. Jõusaalis ei ole vaja mitmeid tunde veeta, seal pean pigem end toonuses hoidma. Pärast väsitavaid lennureise käin rohkem jooksmas ja alles puhanuna lähen jõusaali, kus tuleb rohkem keskenduda sooritusele, et kasutegur oleks suurem. Suures plaanis olen jääl 60% treeningutest ja muud treeningud moodustavad 40%.

Kuna suvel kurlingujääd praktiliselt ei ole, siis sellel ajal keskendume täielikult teistele trennidele ning suvel käib kõva füüsilise põhja ladumine.

Mis on naiskonna ning segapaari tugevaimad küljed?

Harriga oleme teinud oma eesmärkide nimel väga palju tööd. Oleme eestlastele omaselt rahulikud. Võistlustel näeme, et lõunamaade sportlased võivad pärast kahte vooru juba tülli minna. Meie suudame igas olukorras väga rahulikuks ja teineteist toetavaks jääda, see on kindlasti suur pluss.

Vanad kurlinguriigid nagu Kanada, ei keskendu võibolla enam nii palju nüanssidele ja analüüsidele ja treenivad nii nagu alati on treeninud, kuid meie üritame lihvida detaile. Tipus on lihtsalt nii tihe, et peame igas liinis pingutama.

Naistetiimis suudame oma erinevad isikuomadused naiskonna nimel tööle panna. Mõni meist on otsekohesem ja tahab kohe lahendusi saada, teine otsib kompromisse. Koos suudame ühise eesmärgi nimel väga hästi toimida.

Segapaarismängu ja naistetiimi suurim erinevus on see, et kui naiskonnas on ühel kehvem päev, siis suudavad teised kolm seda kompenseerida, aga segapaarismängus peavad parima tulemuse saavutamiseks mõlemad korraga õnnestuma.

Harriga võitsite eelmisel aastal Kanadas Grand Slami, saavutasite sel aastal maailmameistrivõistlustel viienda koha ning olite edukad MK-etappidel. Naiskonnaga võitsite eelmisel aastal Euroopa meistrivõistluste B-divisjoni ning pääsesite A-divisjoni. Millised on lähituleviku suurimad sportlikud väljakutsed?

Harriga mängime Euroopas MK-etappe ning Kanadas Grand Slame. Euroopas on vastased tuttavamad, Kanadas saame end proovile panna ka täiesti uute mängijate vastu. Läbi Eesti meistrivõistluste tahame pääseda kevadisele MM-ile, kus jagatakse esimesi olümpiapunkte. Nagu öeldud, siis tipus on väga tihe. Esimesed 10-15 võistkonda on väga võrdsed, seega peab olümpiale pääsemiseks igas mängus endast sada protsenti andma.

Naiskonnaga läheme novembris Šotimaale EM-ile, kus A-grupis ootavad meid väga kõvad vastased. Seal peame jõudma kaheksa parema hulka, et saada MM-pääse. Euroopas on favoriit kindlasti Šveits, kes võitis kevadel neljanda maailmameistritiitli. Taani, Rootsi ja Norra on samuti väga kõvad, aga me läheme igat mängu ikkagi võitma.

Kurlingus loevad kogemused väga palju. Mida suurem kogemus turniiride ja võistluse näol vastasel on, seda keerulisem on nende vastu mängida.

 

Iga kurlinguväljak on pisut erinev. Kui kaua võtab aega erinevate jäähallidega harjumine?

Enne tiitlivõistlusi antakse kõikidele tiimidele 10-12 minutit iga rajaga tutvumiseks.

Novembris mängime Šotimaal Aberdeenis. Kuuldavasti on sealne hall üks külmemaid. Seega peame riietuma väga kihiliselt ja kandma kindaid. Kunagi Hiinas mängides oli aga nii soe, et lisaks lühikeste varrukatega pluusile, oleksime võinud vabalt olla ka lühikestes pükstes.

Arvan, et olen kiire jääga kohaneja. Väikese Eesti sportlastena oleme pidanud päris palju ringi sõitma ja kiiresti kohanema. See ongi meie pluss. Oktoobris sõidame Harriga Kanadasse ja saame mängida ilmselt neljas-viies erinevas hallis.

Iga sportlase jaoks mängib olulist rolli varustus. Millist varustust sina kasutad?

Nii kurlingu tehnilist varustust kui ka riideid toodavad firmad, mis ei ole Eestis esindatud. Näiteks jalanõusid tehakse spetsiaalselt meile USA-s. Trennis kasutame erinevaid riideid, mis sooja peavad, aga võistlusteks on spetsiaalselt Eesti koondisele tehtud vormid, mis vastavad kurlingumängijate nõudmistele.

Jõusaalis ja jooksmiseks vajame ikka klassikalist, aga väga kvaliteetset spordivarustust. Jooksurajal kasutan New Balance’i jooksutosse, mis on väga mõnusad. Need on kerged ja vetruvad. Kui saan jooksu käima, jooksevad tossud piltlikult öeldes ise edasi.

New Balance’i naiste spordiriided on samuti väga ilusates toonides. Valima ei pea vaid erkroosade või erkpunaste vahel, sest leidub ka neutraalseid ja mahedaid toone, mille hulgast olen endale spordigarderoobi kokku pannud.

Tippspordis loeb iga peenemgi nüanss, sealhulgas on oluline ka vaimselt tugev olla. Kuidas sina pingetega toime tuled?

Naistetiimi kaptenina on mul täita suur roll, aga kurling on ikkagi tiimisport, seal võib ka viskaja öelda, et teeme nii või teeme naa. Harriga oleme viimased kaks aastat kasutanud spordipsühholoogi abi, sama teeme nüüd ka naistega. Keegi ei taha ju halvasti visata, aga kivi võib alati trajektoorist välja minna, jääl võib olla mõni ebatasane koht jne. Me kõik vastutame ühiselt ja peame üksteist toetama.

Sa lähed igas mängus jääle võidumõtetega. Miks sa tahad olla parim ja alati võita?

Kes ei tahaks (naerab)? Tiitlivõistlustel muidugi teadvustan endale, et alati ei saa võita ning me mängime paljuski profisportlaste vastu, aga me anname alati endast parima. Kui kõik õnnestub, siis võime võita. Ma ei mõtle mitte kunagi enne mängu, et nüüd on nii raske vastane ning me ei suuda võita. Sedaviisi mõeldes ei võidagi. Ma vihkan isegi trennis kaotamist. Tiitlivõistlused kannustavad mind samuti kvaliteetsemalt treenima ja motiveerivad alati endast parimat andma.

 

Mida spordiga tegelemine suuremas plaanis sinu jaoks tähendab?

Sport annab mulle meeletult energiat. Kui puhkusel olles liigutan end tavalisest vähem, siis tunne on palju väsinum, midagi oleks nagu puudu. Läbi spordi tekivad ka uued tutvused ja sõprussuhted.

Lisaks sportlaseks olemisele töötan Lennuliiklusteeninduse AS-is insenerina ning treeningud aitavad ka töömõtteid eemale juhtida.

Kellele kurling spordialana sobib ja millal võiks sellega alustada?

Proovida võiksid seda kasvõi kõik lapsed. Küll treenerid leiavad viisi, kuidas kivi liikuma panna. Mängima võiks hakata 12–13-aastaselt, et jaksaks kivi lükata. Kurling annab kindlasti juurde tasakaalukust, see on mõttemäng. Šotimaal öeldaksegi, et see on intelligentsete inimeste spordiala, sest mõelda tuleb palju. Kurling on justkui male jääl – piltlikult öeldes peab mängus oskama projekteerida kivi liikumise teekonda. Osades koolides pakutakse juba kurlingut ka kohustusliku suusatamise ja uisutamise asemel. See on ju väga hea mõte!

Tekst: Kärt Radik
Fotod: Keir Rämson