Teist põlve matkajuht Sven Luks on küll elu jooksul mitmeid erinevaid ameteid pidanud, kuid kodukandi loodus on ikka koht, kuhu elu teda tagasi on toonud. Matkajuhi ametit on ta Kõrvemaal pidanud varsti juba 20 aastat, kuid siiani läheb ta igale retkele vastu suure tuhinaga. „Iga matk on ju erinev,“ nagu ta ise ütleb.
Lepime telefoniintervjuu kokku õhtusele ajale, sest päeval on Sven üldjuhul inimestega looduses. Helistan talle poole seitsme ajal: „Tere, Sven! On sul praegu sobiv hetk rääkimiseks?“
„Tere! Helista umbes tunni pärast tagasi, olen veel suusarajal.“
Suusakilomeetreid kogunes kõval spordimehel tol päeval 35. „Ei olekski nii palju tulnud, aga elukaaslane soovis suusatama tulla, siis olin sunnitud,“ ütleb ta lõbusalt, kui tagasi helistan.
Looduseusku spordimees
Päris noores eas Sven isegi ei mõelnud praeguse ameti peale. Kuivõrd tema isa oli Nelijärvel samuti matkajuht ja sportigi on loo peategelane põhiliselt looduses teinud, nii orienteerumist, jooksmist, rattasõitu kui ka suusatamist, siis on teekond „kontorirotist“ hinnatud giidiks olnud tema arvates küllaltki loomulik. „Mingil hetkel sai muust tööst mõõt täis ja parasjagu oli Sportland alustanud Kõrvemaal toimetamist. Ei läinudki palju aega, kui Anti Kalle mulle helistas ning kutsus appi,“ meenutab mees oma teekonda praeguse elukutse juurde.
Loodusega ühte jalga käies
Talvisel ajal, kus ilmastikuolud on väga muutlikud, sõltub sobiva matka leidmine suuresti sellest, mida loodus parasjagu võimaldab. „Esmaspäeval olid näiteks ideaalsed tingimused uisumatka jaoks. Kõik, kes vähegi selle välja jagasid, kasutasid võimaluse ära. Järgmisel päeval ei olnud uisumatk enam üldse teema, sest lumi oli taas põlvini. Loodusega saab teha ainult koostööd. Kui sa temaga võitlema hakkad, siis parim koht, mille sa saad, on teine koht,“ naerab Sven. „Parem on käia loodusega ühte jalga, on endal lihtsam ja rahval ka kindlasti lõbusam.“
Tänavuse talve kõige meeldejäävamaks elamuseks loebki metsamees sedasama väga heade tingimustega uisumatka rabas. „Kahjuks oli seda rõõmu ainult üheks päevaks, aga see oli tõeliselt vinge elamus.“
Nina tasub õue pista
Lisaks uisutamisele pakub talvine Kõrvemaa võimalusi räätsa- ja suusamatkadeks, samuti on võimalik metsas teha erinevaid orienteerumisega seotud mänge. „Loomulikult toimuvad ka tavasuusatamine ja tõukekelgumatkad. Viimastega muidugi päris igale poole ei lähe, aga meil on selle jaoks korralik rada ees,“ räägib Sven.
Loomi ja linde näeb ta looduses sisuliselt iga päev. „Täna näiteks jooksis kits peaaegu üle suuskade. Samuti nägin üllatuslikult sääske!“
Kitsede, rebaste, nirkide ja nugiste jälgi on matkajuhi sõnul ka matkakeskuse ümbruses väga palju. Suurematest ulukitest on ta väga lähedalt sel talvel näinud ka metssigu.
Iga matk on erinev
Loodusmatkade puhul paelub Sveni enim asjaolu, et kahte ühesugust matka ei ole olemas. „Ütleme nii, et toote mõistes on räätsamatk Koitjärve rabasse põhimõtteliselt alati sama. Aastast-aastasse müüme sama toodet, aga tegelikult on need retked iga kord erinevad. Paljuski teevad ühest matkast seikluse ikkagi inimesed, kes kohale tulevad. Matkajuht saab elamusele ainult kaasa aidata. Inimesed on erinevad, loodus on erinev, olud on erinevad, aastaajad vahelduvad – iga matk on omanäoline ja eriline,“ ütleb kogenud retkejuht. „Olgugi, et olen juba aastaid ühes ja samas piirkonnas tegutsenud, siis villand pole veel saanud. On ka mujal avastamas käidud, aga meil on seda materjali selles mõttes ikkagi tohutult. See teebki meie matkad eriliseks.“
Kui huviline soovib minna pikemale matkale ilma giidita, soovitab Sven pidada kinni kolmest lihtsast nõuandest. „Inimeste kogemused ja teadmised looduses liikumisest on loomulikult erinevad, aga kõige turvalisem on alati minna selliste radade peale, mis on tähistatud. Eestis on RMK radasid piisavalt palju, et alati midagi uut avastada. Teiseks tuleks vastavalt ilmastikuoludele valida varustus. Talvisel ajal kindlasti kihiline riietus selga, natuke süüa ja juua ka kaasa, et elu oleks mõnus. Lõpetuseks muidugi kõige olulisem soovitus – hea tuju ja sõbrad ka kaasa!“
Spordisõber ja fotograaf
Sport on Sveni jaoks elustiil. Enim ametlikke starte on tal rattaspordis ja suusatamises. „Teen tänasel päeval sporti rohkem enesetunde pärast, aga eks starti tuleb ka ikka minna. Sel aastal olid koduhoovis eestikad rattaorienteerumises. Olin ka stardis,“ muheleb Sven.
„Kui oled terve elu ikkagi liigutanud ega siis teistmoodi enam ei oska ka. Kuskilt peab selle heaoluhormooni kätte saama. Kes joob, kes tarbib mõnuaineid, kes tegeleb hasartmängudega – sporditegemine on üks süütumaid viise,“ naerab mees.
Juba aastaid on ta ilusaid vaateid ka fotokaameraga jäädvustanud. „Viimasel ajal väga palju fotoaparaati polegi näppinud. Kõige parem kaamera on see, mis parasjagu kaasas on. Ja viimasel ajal on selleks pigem telefon. Kiirelt ja heades oludes teevad tänapäevased nutitelefonid suhteliselt hea asja. Sotsiaalmeedias jagamiseks saab piisava kvaliteediga pildi kätte, aga päris profifoto jaoks on ikkagi peegelkaamera asendamatu. Kui on ilusad olud, siis lihtsalt pean nupule vajutama. Hiljem fotosid vaadates tuleb hetkeemotsioon ja kogu olustik uuesti meelde. See annab võimaluse ilusaid hetki hiljem uuesti läbi elada.“
Veel üks amet – rajameister
Sven täidab ka Sportland Kõrvemaa Nelikürituse rajameistri kohuseid. Sarja esimene osavõistlus Sportland Kõrvemaa Suusamaraton toimub juba 22. jaanuaril. Praegused märgid näitavad, et lund ja miinuskraade peaks eduka võistluse toimumiseks olema piisavalt. 2Uisumatka korraldajana ütlen, et õnnetus tuli taevast alla, aga suusamaratoni korraldajana tänan jumalat ja loodan, et tuleks veel! Kui midagi vahepeal ära ei sula, siis saab maratoni ära teha, aga võiks veel natuke lund juurde tulla. Kõvema külmaga teeme hoovi kunstlund juurde, et pooleteise kilomeetrine ring saaks kenasti valmis. Pikkadele ringidele keegi muidugi kunstlund tegema ei hakka, seal käib kõik ikka loodusliku lume peal,“ selgitab mees.
“Kui teaks täie kindlusega, milline ilm kahe nädala pärast, siis ma töötaks hoopis teises kohas,“ naerab Sven. „Üle kolme-nelja päeva päris täkkesse ei suuda keegi panna, aga praegu näitavad kõik märgid, et suusamaraton saab kenasti toimuda.“
Jutuajamise lõpetuseks küsin Svenilt, mida toob talle homne päev. „Paneme matkasuusad jalga ja läheme raba peale!“ vastab ta särtsakalt.
Tekst: Virgo Agan
Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus
Lasteaiast profispordini - Korvpalliklubi Viimsi püramiid on üks terviklikumaid Eestis