Aknast välja vaadates ei pruugi esmapilgul nõnda tunduda, aga suvi ei ole enam kaugel. Ja see tähendab, et varsti saab taas merele. Mereseiklusteks valmistumine algabki juba 7.–9. märtsini toimuval Meremessil, kus leiab kõik vajaliku nii kogenud merekaru kui ka esmakordne huviline. Miks meri meid kutsub ja miks messile tulla, sellest räägib peakorraldaja Kristo Herzmann.
Kristo ise puutus merega esimest korda lähemalt kokku 3–4-aastaselt, kui ema ta purjelauale kaasa võttis ning poiss “vööris” istudes ja purjelaua mastist kinni hoides kaasa sõitis. “Sellele järgnesid treeningud Optimistiga, mis õpetasid iseseisvust ja andsid kaasa igas olukorras hakkamasaamise oskuse. Tõeliselt võitis meri mu südame aga esimese isikliku purjejahi ostuga, tänu millele maailm avardus – saime esimesel reisil purjekat kodumaale tuues, tollase tüdruksõbraga ja nüüdse abikaasaga, kümme päeva rahulikus tempos Rootsi ja Soome ilusamaid loodussadamaid avastada,” räägib ta.
Vajadusest sündis ettevõte
Mereteema ongi Kristot saatnud põhimõtteliselt kogu elu. Lisaks sellele, et ta noorena Optimistiga purjetas, töötas ta edukas paate müüvas ettevõttes Bell-Marine Pirita paadilaenutuse ja paadisadama kaptenina. “Seal sain juhtida pea kõiki Bella, Aquadori ja Flipperi erinevaid mudeleid ning reisijaid kiirkaatriga Naissaarele suvistele etendustele sõidutada. Lühematel perioodidel olen merel töötanud ka Saksamaal, Prantsusmaal ja ekstreemsema näitena tõsise pakase ajal arvestavate miinuskraadidega Ida-Eestis Purtses Estlink-2 kaabli paigaldustöödel,” räägib ta.
Kui Kristo endale esimese purjejahi ostis, sai ta õige pea selgeks, et Eestis ei müüda neid tooteid, mida ühel merematkajal vaja võiks minna. Nii sündiski Merevarustus OÜ ehk kauplus, mis esimestel aastatel keskendus pikamaa purjetajatele vajalike toodete pakkumisele. “Ekstreemsema näitena saime saata varustust Eesti purjetajatele Tahiti saarele keset vaikset ookeani,” toob Kristo välja.
Puhkused mööduvad matkapurjekal
Kes merd armastab, see tahab esimesel võimalusel kuivalt maalt kaugemale saada. Oma vaba aja veedab Kristo koos abikaasa ja sõpradega alati merel. “Oleme proovinud igal aastal avastada purjetades erinevat piirkonda ning reisida korraga ikka nädalate või kuude kaupa. Lühemalt oleme purjetanud Lääne-Norras, Lääne-Rootsis, Lõuna-Rootsis ning väga pikalt ja korduvalt imelistes Stockholmi, Ahvenamaa ja Turu saarestikes,” loetleb Kristo. “Kõige pikem distants on olnud Eestist Kreekasse, kusjuures Tallinnast Hispaaniasse A Corunasse sain teha soolootsa, sest neiu nõustus pardale tulema alles siis, kui ilm tõeliselt soe on. Olin nimelt Biskaia lahe ületamiseks valinud kõige turvalisema aja aastas ehk maikuu, mis tähendas, et aprillis Eestist startides oli temperatuur kõigest 6 kraadi,” selgitab Kristo. Koos abikaasaga on ta Vahemerel veetnud kaks suve. Esimesel aastal käisid nad Baleaari saartel, Sardiinias ja Korful, teisel aastal läbisid Korinthi kanali ja tutvusid Küklaadi saartega (Cyclades islands). “Mul on kaaslasega vedanud. Armastame mõlemad meritsi matkamist ja purjetamist ning meie arvates on purjekal ja saartel koosveedetud puhkus tõeline kvaliteetaeg,” ütleb Kristo.
Merel võib kõike juhtuda
Kelles on meremehe verd, see ei ütle ära ka üksinda purjetamisest, sest soolosõit pakub hoopis teistsuguseid elamusi, aga ka väljakutseid. Kristo sõnul on soolopurjetamine olnud tihti osa tema pikematest purjereisidest. “Sõita üksi Tallinnast Ahvenamaale Mariehamni ning sealt neiu ja sõprade seltsis aeglases tempos tagasi Tallinna on igati mõnus ja tasakaalus viis meresõitu nautida,” ütleb ta.
Kristol on ette tulnud ka õnnelikke õnnetusi. “Ühel sellisel üksi sõidul otsustasin veidi halvemate ilmaolude tõttu teha peatuse Rödhamni sadamas, kus pimedas ja paduvihmas sildudes, kai peale hüpates libastusin, kõhuga vastu kai serva ja sealt omakorda vette kukkusin. Olin ülimalt õnnelik, et telefon rinnataskus oli uhiuus Sony veekindel mudel, aga jõulise vastu kaid kukkumise tulemusel tekkisid telefonile mikropraod, kust soolane vesi sisse sai ja uus telefon ikka ära suri. Sain siis Mariehamnis reisilaevalt maha tulevat meeskonda “pimesi” ilma telefonita oodata,” meenutab ta.
Ilmaoludega arvestamine on A ja O
Kristol vedas, et tookord kukkudes ainult telefon purunes ning ta ise raskematest vigastustest pääses. Nagu iga meresõitja, rõhutab ta turvalisuse tähtsust ning üks olulisemaid asju purjetades on ilmaoludega arvestamine. “Turvalisuse puhul on pool võitu planeerimisoskus. Alati on võimalik reise kavandada ilmateate järgi, valides ilusamad ja turvalisemad ajaaknad ühest punktist teise jõudmiseks. Tihtipeale tekivad probleemid või negatiivsed kogemused siis, kui seatakse marsruudile kindel ajakava ning kindlasse sadamasse tuleb jõuda olenemata ilmastikuoludest, olgu siis põhjuseks meeskonna vahetus või lennuajad. Kuna oleme edukalt sellist “lukku” planeerimist vältinud, siis merel tõsisema või ootamatu tormi kätte pole me õnneks jäänud,” ütleb Kristo. See ei tähenda, et tal tormikogemus puudub. “Kord sattusime plaanitult Utö saarele, kui tugev tuul tõsisemaks tormiks muutus ning pidime saarel tormivarjus olema ühe päeva asemel neli päeva. Vaatamata turvalises varjus olemisele olid tuulehood ka sadamas nii tugevad, et kukkusin tõsise kreeni tõttu öösel korduvalt voodist põrandale. Pärast seda kogemust hakkasid mulle meeldima vööri- ja ahtrikajutid, kus pole võimalik voodist alla kukkuda,” muigab Kristo.
Kohad, kus aeg peatub
Purjetamise üks võlu on, et see viib kohtadesse, kuhu muidu kindlasti ei satuks. Mõnda paika lihtsalt ei olegi võimalik muudmoodi jõuda, kui vaid merd mööda. “Kõige huvitavamad kohad merel on tsivilisatsioonist kauged saared, kus aeg jääb seisma. Kus pole võibolla mobiililevigi, nii et polegi võimalik muud teha kui loodust nautida, päevitada, marju korjata, ujuda ja matkata,” kirjeldab Kristo. Ta lisab, et saartel on see hea omadus, et alati on tuulepoolne ja vaiksem külg. “Ikka leiab vastavalt ilmastikuoludele sobiva turvalise peatuspaiga ning siis omakorda mõnusa nurgakese, kus süüa teha või lihtsalt olla – oskus, mis alati peale purjereise unustusse kaob ning kevadel esimese sõiduga taas end imekombel ilmutab. Meri ja need üksikud imelised saared koos oma püsiasukatega ning suviste külalistega sümboliseerivad tõelist vabadust,” kinnitab Kristo.
Üks erilisemaid matkapurjetamisega seotud kogemusi on tal olnud jaanipäev Ahvenamaa saarestikus, Lappo saarel. “Traditsioonilise pärgade heiskamise juurde lauldi ühiselt tuttaval viisil Soome hümni esmalt soome keeles ning siis lisaks rootsi keeles. Ühtekuuluvustunne on ikka midagi võimsat.”
Merekultuur on teinud suure hüppe
Kristol on hea meel, et merekultuur on Eestis viimase kümne aastaga teinud tohutu hüppe ja hakkab soomlastele järele jõudma. “Suure töö on ära teinud just paate müüvad ettevõtted, kes nii lühemaid kui pikemaid meresõite aktiivselt propageerivad. Ning põhjusega propageerivad!”usub Kristo. “Paadiga jõuab kohtadesse, kuhu jõudmine on vaeva väärt. Pole otseteed sinna, kuhu jõudmine on vaeva väärt. Näiteks möödunud suvel Nauvo sadamasse sissejuhatamist oodates oli meie ees neljast ilusast suurest Flipperist koosnev eestlaste reisiseltskond, Eesti lipud kaunilt lehvimas. Selline vaatepilt oleks kümme aastat tagasi olnud väga haruldane.”
Meremess – parim kohtumispaik merehuvilistele
Lisaks purjetamisele on merega sõbraks saamiseks palju muidki võimalusi. See võib juhtuda ka SUP laua, kajaki või kalastuseks sobiva kummipaadi omanikuna või siis hoopis viies oma lapse purjetamistrenni. Kõikide võimalustega tutvumiseks on just Meremess õige paik. “Selles osas on Meremess tõesti ideaalne kohtumispaik igas suuruses eelarvega merehuvilisele, sest ühe katuse all on koos tõsiselt muljetavaldav valik nii väikseid kui suuri veesõidukeid, lisaks koolituste pakkujad, merega seotud ühingud ja ka riigiasutused,” ütleb messi peakorraldaja.
“Tähtis on ka melu ja meeleolu – Meremess on kui suur kokkutulek, kus kõiki kohaletoodud paate või lisavarustust külastajatele hea meelega tutvustatakse. Pole paremat kohta paatide võrdlemiseks, info kogumiseks ja kogemuste saamiseks, kui need kolm päeva Eesti Näituste messikeskuses. Just tänu messil peetud vestlustele võidki end ühel kuumal suvepäeval avastada pere ja sõpradega Nauvo sadamas, Eesti lipp rõõmsalt ahtris lehvimas,” leiab Kristo.
Ta ise tutvus Meremessiga aastal 2009, kui üritus toimus Saku Suurhallis. “Siis korraldas messi Sulev Paakspuu, kes mulle lausa hirmu tekitavalt suure koguse ülesandeid usaldas. Kuna ettevalmistusperiood ja ka messi ajal jooksvate probleemide lahendamine läks nagu õlitatult, siis olen järgnevatel aastatel juba korralduslikus pooles põhirolli mänginud,” räägib Kristo lisades, et peamine roll Meremessil on otse loomulikult hoopis kõigil ettevõtetel ja inimestel, kes osalevad. “Minu jaoks on võimas vaatepilt, kuidas messile eelnevatel päevadel kõik osalejad ühise eesmärgi nimel vaeva näevad! Olen mõelnud, et kui kõigi osaliste töötunnid kokku lugeda, tänu millele Meremess valmib, siis saab tõenäoliselt kosmiliselt suure numbri. See mess on minu jaoks viieteistkümnes, ka see on harjumatult suur number.”
KÕIK ON OODATUD
7.–9. märtsil jääb Meremessile ankrusse üle 200 erineva veesõiduki. Kohal on üle saja ettevõtja, kes tutvustavad oma tegevust ja pakuvad merendusega seotud tooteid ja teenuseid. Igas vanuses merekarud on oodatud ja pääs pardale on avatud!
· Kohal üle 105 ettevõtte nii Eestist kui välismaalt
· 200 paati ja kaatrit, purjekat ja jahti
· Mereriietus ja varustus
· Matkaautod, mootorrattad ja ATVd
· Mere ja väikelaevandusega seotud ühingud ja riigiasutused
Sportlandil on saanud Meremessil osalemisest juba väike traditsioon, mis tähistab ühtlasi uue merehooaja avamist. Tänavusel messil pakub Sportland Helly Hanseni ja Musto purjetamisriideid ning tutvustab uusi mudeleid. Neist huvitavamateks võib pidada Musto uut BR3 ning uuendatud EVO sarja. Lisaks on valikus Dryrobe jakid, mis on möödapääsmatu ja uskumatult praktiline valik kõikidele veespordi harrastajatele.
Just kevade hakul on parim aeg valida suveks tiimiriideid, kuna valik on kõige laiem ning jõuab ilma liigse stressita kujundused ja trüki enne hooaega valmis teha.
Kohtumiseni Meremessil Eesti Näituste Messikeskuses!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Võta 9. märtsil Sportland Kõrvemaa Suusamaratonist maksimum: toitumisnõuanded, mis tõstavad sõidunaudingut