Merili Sirvel: Rattaspordis on nii palju avastamisvõimalusi – alates maanteest kuni maastikusõiduni

Rattasportlane Merili Sirvel paneb ennast proovile mitmetes erinevates formaatides ja distsipliinides. Ta on saavutanud palju kõrgeid kohti, kuid leiab, et kõige tähtsam on kogu protsessi nautida. Käesolevast hooajast on Merili sõiduvahendiks Trek Madone, mis on andnud uue hoo nii treeningutel kui ka võistlustel.

Kuidas jõudsid rattaspordi juurde ja kui kaua oled sellega tegelenud?

Rattaspordi juurde jõudsin tänu isale, kes hakkas aastaid tagasi osalema Elioni maratonidel. Käisin temaga kaasas ja hakkasin lastesõitudel kaasa lööma. Sealt see pisik külge jäigi. Tänaseks olen rattaspordiga tegelenud juba viisteist aastat.

Oled sel hooajal võitnud Bosch Eesti Maastikurattasarjas kolm etappi. Kas plaanid järgnevatest etappidest osa võtta ja sihid ka üldvõitu?

Hooaja alguses ei olnud mul üldvõidu sihti, kuna polnud kindel, kas õnnestub üldarvestuses vaja mineval viiel etapil osaleda. Üks etapp on mul küll juba vahele jäänud, kuid hetkel tundub, et saan kahel viimasel etapil osaleda. Nii et plaanin üldvõidu nimel kindlasti kaasa lüüa ja selle eest võidelda.

Osaled ka XCE ehk väljalangemissõidu võistlustel. Juunikuus toimunud jalgrattaspordi väljalangemissõidu maailmameistrivõistlustel saavutasid kõrge kuuenda koha. Räägi lähemalt, mida see formaat endast kujutab ja kuidas selleks valmistud?

XCE on minu jaoks väga põnev formaat – seal mängib rolli kiirus, tehnilised oskused, julgus ning veidi ka õnn. Võistlused algavad kvalifikatsioonisõitudega, mille tulemuste põhjal selguvad edasipääsejad. Igas sõidus stardib neli võistlejat, kellest kaks kiiremat liiguvad järgmisesse vooru. Sõidud kulgevad läbi 1/8-finaali, veerandfinaali, poolfinaali ning edasi väikese ja suure finaalini.

Sõitude vahelised pausid on väga lühikesed, mistõttu ei tohi eelmisesse sõitu kinni jääda – tuleb kohe keskenduda järgmisele. See formaat on suur närvidemäng.

Kuna olen seni keskendunud pigem XCO-le, siis spetsiaalset XCE-treeningut väga teinud pole. Küll aga olen teinud sprindiharjutusi ja starditrenne, mis on kindlasti abiks olnud.

Millised rattaspordiga seonduvad eesmärgid oled endale seadnud?

Viimastel aastatel on mu suureks unistuseks olnud pääseda olümpiale. Selle hooajaga sain aga selgeks, et praeguse taustajõu puudumise tõttu tuleb see eesmärk hetkel kõrvale jätta. Sel aastal olen keskendunud rohkem sellele, et lihtsalt nautida rattasõitu ja võistlemist – seetõttu on ka mu kalender olnud mitmekesine ja olen osalenud väga erinevatel distsipliinidel.

Järgmisteks hooaegadeks on mul aga kindlad sihid juba paigas.

Millised on sinu lemmik treeningpaigad nii Eestis kui ka välismaal?

Kodurajad Lääne-Virumaal on kindlasti mu suurimad lemmikud. Siin on palju väikese liiklusega maanteid ning ka MTB-rajad jäävad kodust vaid paari kilomeetri kaugusele. Eriti mõnus on see, et saan teha kahetunnise MTB trenni nii, et teed ei kattu ja maanteele ei pea kordagi minema.

Eestist väljaspool on mulle väga südamelähedaseks saanud Calpe piirkond Hispaanias – seal treenin hea meelega just talvistel perioodidel. Üheks erilisemaks kohaks on kindlasti ka Brasiilia, kus õnnestus käia eelmisel hooajal. Sealne loodus ja keskkond jätsid väga sügava mulje.

Eestis on üks ratturite lemmikpaik Kõrvemaa, kus korraldatakse ka Sportland Kõrvemaa Rattamaratoni, millel sinagi oled osalenud. Mida selle sündmuse ja Kõrvemaa radade kohta ütled?

Kõrvemaa rattamaraton on ideaalne koht, kus veeta mõnus päev perega ja nautida loodust. Üritus on alati hästi korraldatud ja mõnusa atmosfääriga. Kõrvemaa rattarajad sobivad kõigile – need ei ole tehniliselt liiga keerulised, kuid pakuvad siiski piisavalt vaheldust ja põnevust.

Sinul on sellest hooajast kasutada Trek Madone ratas, millega Sportland sind toetab. Kui oluline roll rattaspordis varustusel on ja kuidas enda uut ratast iseloomustad?

Varustus on rattaspordis väga oluline, et konkurentsis püsida. Ja hea varustus annab ka vaimselt palju juurde. Kui otsustasin pärast nelja aastat taas osaleda maanteesõidu Eesti meistrivõistlustel, sain aru, et vana rattaga ei ole mul lihtsalt tehnilist eelist. Õnneks sain Sportlandist just õigel ajal uue Trek Madone’i.

Juba esimeses trennis tundsin, kui suur vahe on sellel rattal võrreldes mu eelmisega – Madone veereb lihtsalt uskumatult hästi! Kui varem sõitsin maanteed pigem maastikurattaga, siis nüüd on Madone’ist saanud mu peamine treeningukaaslane. Meistrivõistluste kolmas koht tuli kindlasti suuresti tänu sellele rattale.

Trek on üks maailma juhtivaid rattatootjad, kelle eesmärk on pakkuda tipptasemel rattaid nii igapäevasõitjatele kui ka professionaalsetele sportlastele. Mis sinu jaoks Treki kõige paremini iseloomustab?

Kõige rohkem hindan Treki juures nende pidevat innovatsiooni. Lisaks on neil väga hea disain – mulle kui naissõitjale on ka visuaalne pool oluline. Project One tehnoloogia on eriti äge – saad oma ratta ise värvilahenduse ja stiili järgi kujundada. Minu Madone on näiteks valge raamiga ja oranžide detailidega – väga silmapaistev!

Mis on sinu suurimad tugevused rattasportlasena ning mille kallal pead kõige rohkem vaeva nägema?

Arvan, et mu tugevus on sihikindlus – teen trennid ära ka siis, kui on tõeliselt raske. Just nendel hetkedel mõtlen, miks ma seda teen: et võistlustel hästi läheks, pean rasked hetked trennis läbi tegema.
Minu suurim väljakutse on vaimne pool – kipun sageli üle mõtlema ja liigselt pabistama. Pean õppima oma mugavustsoonist rohkem välja astuma ja usaldama iseennast.

Miks soovitaksid teistelgi rattaspordiga tegeleda ja millist nõu annaksid algajatele?

Rattaspordis on nii palju avastamisvõimalusi – alates maanteest kuni maastikusõiduni. Mind tõmbab eelkõige maastikusõidu põnevus: tehnilised laskumised, tõusud ja takistused. See adrenaliin ja vabaduse tunne on lausa sõltuvust tekitav. Lisaks saab ratta seljas maailma ja loodust näha hoopis uue nurga alt.

Kõige tähtsam on kogu protsessi nautida – mitte keskenduda ainult tulemustele.

Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu