Juulikuus lĂ€heb Sportlandi tiim vallutama Mont Blanci tippu, et panna tĂ”eliselt proovile The North Faceâi tooted ja loomulikult iseenda.
Sportlandi tiimi toetab teekonnal Nipernaadi reisiklubi: Kunnar Karu lĂ€heb kohapeale rĂŒhmajuhiks ja Eestis aitab poole aasta vĂ€ltel valmistuda Heldur Pedajas. Uurisimegi asjaosalistelt, mida on kindlasti tarvis, et mĂ€gi vallutada ja ennast kogu tripi vĂ€ltel vĂ”imalikult hĂ€sti tunda.
Aklimatiseerumine
Heldur Pedajase sÔnul on kolm olulist punkti aklimatiseerumine, teadmised ja vilumus, eri ilmaoludega toimetulek ning vÔimekus/oskus liikuda.
âOsalt on inimese kĂ”rgusega kohanemine tingitud geenidest. Ăks Tartu Ălikooli matkavate teadlaste rĂŒhm töötab parasjagu seda geenitesti vĂ€lja, seega lĂ€hitulevikus saab oma sobivust juba ette hinnata. Seni aga tuleb osata oma keha kuulata ehk aru saada, kuidas sinu keha kĂ”rgustega kohaneb ja kas see on soorituseks valmis. Kuna Mont Blanci ronitakse nn alpistiilis, pole nĂ€dalaid kestvat aklimatiseerumist aega teha, ja sestap tuleb kĂ”rgusest tingitud ebamugavusest lihtsalt ĂŒle olla. VĂ€ike peavalu ja unetus enne tipupĂ€eva on vĂ€ga tĂ”enĂ€olised. Vaim peaks olema valmis âlambaid lugemaâ ja seda rahulikult vĂ”tma,â ĂŒtleb ta.
Eri ilmaolud
Teiseks peab teadma, kuidas tulla toime ilmaoludega. âKuis kaitsta ennast pakase, tuule, vĂ€ga intensiivse UV-kiirguse eest. Kogenud alpinist nĂ€iteks teab, et lumeprille ei vĂ”eta kĂ”rgmĂ€estikus eest Ă€ra isegi sombuse ilmaga, sest lumepimedust tekitav UV-kiirgus tuleb ka lĂ€bi pilvede,â ĂŒtleb Heldur. Ta ĂŒtleb, et nĂ€iteks kĂŒlmanĂ€pistust ei pruugi ise mĂ€rgatagi, aga ĂŒhel hetkel on ninaots valge. VĂ€ga kuiv kĂ”rgmĂ€eĂ”hk vĂ”ib kahjustada nina limaskesta, mida on vaja ennetavalt Ă”litada. âKĂ”igeks selleks peab valmis olema ja oskama sobivaid meetmeid vĂ”tta.â
Oskus liikuda
Kolmandaks on oluline vĂ”imekus ja oskus liikuda. âSee algab oskusest kasutada eri maastikel sobivaid liikumistehnikaid: liikuda energiat kokku hoides, aga ka nĂ”nda, et see oleks ohutu nii endale kui ka samas köies liikuvatele inimestele. PĂ€evas tuleb teha kuni 30 000 sammu ja kui midagigi on korrast Ă€ra, on energiakadu suur. Ka parimate ilmaoludega on see tĂ”sine ettevĂ”tmine, mĂŒtsiga lööma ei saa minna ja toore jĂ”uga pole seal midagi teha,â lausub Heldur.
Varustusest
MĂ”istagi ei saa ĂŒle ega ĂŒmber varustusest, mis mĂ€gedesse kaasa tuleb vĂ”tta. Sportlandi tiimile on appi tulnud The North Face, kelle tooted on selles vallas ĂŒhed maailma kĂ”ige uuenduslikumad. Kuna varustuse nimekiri on pikk ja kĂ”ike ĂŒhes artiklis pĂ”hjalikult ette lugeda ei jĂ”ua, tutvustab Kunnar Karu lĂ€hemalt, mis Mont Blanci tipuööl kindlasti peab varustuse hulgas olema.
Saapad
Tipuööd alustatakse tavaliselt kella kahe-kolme ajal öösel. Oludest ja rĂŒhma suutlikkusest olenevalt vĂ”tab tippu tĂ”usmine kuni kaheksa tundi ja pĂ€rast lĂ€heb tagasi alla jĂ”udmiseks sageli veel viis-kuus tundi. âIlma korralike saabasteta on see vĂ€ga raske, kui mitte vĂ”imatu. Head saapad, mis hoiavad jalad soojas, aga on samal ajal kassidega liikumiseks mugavad (piisavalt jĂ€iga tallaga), on tipuööks ÀÀrmiselt vajalikud. Minu valik on The North Face S6K â saapad, mis on mĂ”eldud kuni 6000-meetristele mĂ€gedele ning sobivad 4810-meetrise mĂ€e vallutamiseks suurepĂ€raselt. Kuna enne tipuööd on kaljuseid, jĂ€iseid ja lumiseid lĂ”ike, kus me kasse ei kasuta, siis on oluline, et tegemist oleks all-terrain-saabastega â The North Faceâi saapad seda ka on. Neid saab usaldada igal pinnal,â kinnitab Kunnar.
Sulejope
Teiseks ei saa ilma sulejopeta, sest tipuööl langeb temperatuur isegi suvisel ajal sageli alla â10 kraadi. âHea, mugav, liikuv ja kerge sulejope on selleks ööks ÀÀrmiselt vajalik. Ilmaolude jĂ€rgi valin kas keskmise paksusega vĂ”i Ă”hukese sulejope. Kuna tipuööl kanname kiivrit, peab kapuuts ĂŒle kiivri ulatuma, ja ĆĄokolaadibatoon peab mahtuma jope sisetaskusse â kĂŒlma eest peitu,â kirjeldab matkajuht.
Kindad
Kolmandaks pole midagi teha ilma kinnasteta. âMont Blanci tavamarsruut ei ole tavaline alpide tehniline marsruut, vaid sarnaneb pigem Aasia tĂ”usudega, kus matkajate nĂ€pud palju ei liigu. Sestap on vaja pakse kindaid, mis hoiavad tipputĂ”usjate nĂ€pud soojas,â selgitab Kunnar ja soovitab kindlasti labakindad, mis annavad rohkem sooja kui sĂ”rmikud. âMinu valik on TNFi Meru Mitts. Juhuks, kui on vaja teha köietööd, on seljakotis varuks TNFi Meru sĂ”rmikud, mis sobivad tehniliseks tegevuseks. Ilma soojade kinnasteta on tipuööl raske, kĂŒlm teeb oma töö ja nĂ€ppe palju ei liigutata. Kinnaste puhul on oluline, et saaksin neid kasutada ka enne tipuööd. Siis lĂ€hevad kĂ€iku eelkĂ”ige tehnilised kindad.â
Tahavad tippu!
Sportlandi tiimiga lĂ€hevad kaasa Merle Laud ja Katrena Tenno â nemad on kaks Ă”nnelikku, kes vĂ”itsid eelmise aasta lĂ”pus konkursi âTahan tippuâ. Mida neiud kaasa plaanivad vĂ”tta ja kuidas nad ettevĂ”tmiseks valmistuvad?
Merle:
1. Ajastan sedasi, et nii vaim kui ka fĂŒĂŒsis oleksid juulikuuks tippvormis.
2. Kuigi enamiku eest on Sportland hoolitsenud (meil on olemas riided, telk, magamiskott, kassid, köied, kirkad, söök, jne), vajan samuti elementaarseid hĂŒgieenitarbeid ja muid asju, et end inimlikult tunda.
3. Mont Blancile lÀheb vÀga lahe seltskond ja et teekond oleks veel toredam, kogun selle tarbeks anekdoote. Kas need ka kÀiku lÀhevad, on nÀha juulikuus.
Katrena:
1. Kindlasti pean veel ja veel erinevaid köite sidumise viise harjutama, et igaks olukorraks valmis olla.
2. Harjutan ka kirka kasutamist mÀgironimisel ja kassidega kÔndimist.
3. Valmistun vaimselt.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Karel Kaljuste