Estanci tegevjuht Mihkel Tammo on mees, kes on teinud kiiret karjääri ja vabatahtlikku tööd, kes hindab sporti ja stiilset välimust, kuid kellele on kõige tähtsam tema pere. Rääkisime Mihkliga ärist, eesmärkide saavutamisest ja muustki.
Mihkli esimene töökoht oli ettevõttes AS Jalajälg, kus ta töötas Nike esinduskaupluses müügikonsultandina. Peale seda jätkus noormehe karjäär toidulisandite poe juhatajana. Mõlema töökohta ühine joon on Mihkli kirglik huvi just nende teemade vastu. „Ma pole kunagi töötanud millegi kallal, mis mulle huvi ei paku ja seda põhimõtet võiksid kõik järgida, kui vähegi võimalik. Kui töötad millegi kallal, mis sulle meeldib, siis see ei tundu tööna, vaid huvitava elu osana, mis rikastab su elu – sa ei vaheta oma aega lihtsalt raha vastu,“ usub ta. Samuti on ta veendunud, et iga inimene peaks karjääri alustama teenindavas ametis, aga mis veelgi olulisem, müüjana. „Need on äri tegemise juures kaks fundamentaalselt tähtsat osa ja kui need sammud vahele jätta, on hiljem juhtival positsioonil töötades seda kogemust pea võimatu saada,“ leiab ta.
Väga suured eesmärgid
Viimased neli aastat on Mihkel toimetanud Estancis, kus ta juhina alustas 27-aastaselt. Ta on oma tiimiga võitnud Eesti aasta müügiteo konkursi, tal on olnud au olla nomineeritud Eesti noore ettevõtja konkursil ning aasta pereettevõtte kategoorias Eesti aasta ettevõtlusauhindade jagamisel. Kuigi saavutatud on nii mõndagi, usub Mihkel, et suuremad võidud on alles ees.
„Mu kaks kõige suuremat eesmärki on rõhutada jätkusuutlikkuse tähtsust äris ja näidata maailmale, mis on uue põlvkonna juhtimisstiili eelised. Mõlemad on suured ja keerulised eesmärgid, mis kätkevad väga palju katsumusi. Nende saavutamiseks on vaja veenda hulka inimesi, kes kuuluvad vanematesse põlvkondadesse või kes pole end nende teemadega kurssi viinud. Tunnen, et teeme tugevat tööd, aga rühime pidevalt vastutuult. Samal ajal olen kindel, et ma tean, mis suunas peaks liikuma, ja meil on super meeskond, kes aitab seda ellu viia,“ räägib Mihkel.
Töö kui mäng
Tippjuhi töö on üsna pingeline ja olulist rolli pingete maandamises mängib sport.„Mängisin nooremana Eestis arvestataval tasemel korvpalli ja see on miski, mis vahel siiani mu vaba aega sisustab. Praegu on minu treeningud aga suunatud just jätkusuutlikule heale tervisele ja sellele, et suvel ei oleks häbi särki seljast võtta. Seega saavutusvajadust ma spordi kaudu enam ellu ei vii,“ lausub Mihkel. Tervislikku eluviisi panustab ta muu hulgas oma hobiettevõtte Urban Health & Fitnessiga, mille kaudu on koostatud treening- ja toitumiskavu rohkem kui 500 inimesele.
Kõikide tegemiste seas on Mihkli prioriteet aga perekond. „Minu jaoks on kõige tähtsam pere. Seega ei ole mul keeruline võtta oma tööd küll väga olulisena, aga siiski mänguna. Mänguna, mille heaks annan endast parima, kuid mis ei määratle mind inimesena. See on väga oluline ja on väga palju juhte, kes seda ei järgi. Tagajärgedeks on tihti läbipõlemine ja tegelikult ka alla oma võimete juhtimine,“ arvab Mihkel.
Saavutused ei tule lihtsalt
Tippjuht on kahtlemata õige inimene, kelle käest küsida, kuidas peaks üks noor inimene oma eesmärkide poole liikuma. „Sajakilomeetrine teekond algab esimesest sammust. Julgus alustada on oluline.Hirmul on suured silmad ja selle hirmu ületamine on võtmekoht, seda tuleb teha iga päev. Mitte miski, mis on saavutamist väärt, ei tule lihtsalt kätte. Ei maksa seada lihtsaid ja väikseid eesmärke,“ loetleb Mihkel häid mõtteid. Ta toob näiteks Michael Jordani, kes on öelnud, et tema ei kaotanud mitte kunagi. „Kui mu teel oligi mõni tagasilöök, siis see oli lihtsalt samm mu eesmärkide suunas,“ on Jordani sõnad. „Tihti võib tunduda, et nüüd on läbi, kõik on lõppenud, olen kaotanud, aga selle asemel, et loobuda või pea norgu lasta, on vaja leida järgmine samm, mille astumine võib olukorda muuta. Kui alla ei anna, siis ei ole midagi läbi,“ arvab Mihkel. Ta lisab, et see nõuab selliseid oskusi nagu disainmõtlemine, kontseptualiseerimine ja oma tegevuse kõrvalt jälgimine, aga kui inimene selle selgeks saab, siis on tähendusrikas elu garanteeritud. „Ei maksa taga ajada ainult õnne, sest kui sa pole rahul sellega, mis sul praegu olemas on, siis ei aita sul õnnelikuks saada mitte miski, mille saavutad. Elu tuleb nautida ka vihmasel päeval ja siis, kui parasjagu peab millestki loobuma,“ sõnab Mihkel.
Tõeline ketsifänn
Mitmekülgsus on see, mis meie elu rikastab. Kui töö, pere ja spordi kõrvalt mõnele hobile aega jääb, on elu veelgi rikkalikum. Mihklil jääb. Tema hobi on ketsid. Mihklit võiks kadestada iga sneakerhead, sest tema ketsiriiulitelt leiab ligi 350 paari. „Alguse sai see ühest müstilisest momendist, kui läksin 6-aastaselt korvpallitrenni ja esimesi kossutosse ostes sain justkui puuga pähe. Converse’id ei sobinud üldse, vaid kindlasti oli vaja palju ilusamaid Nike tosse, mis maksid märksa rohkem ja tekitasid paksu pahandust isaga, kes pidi raha välja käima,“ meenutab Mihkel.
Armastus tossude vastu oli aga sündinud ja kestab tänase päevani. „Probleem on süvenev,“ naerab Mihkel. Kuna ta pole maailmas sugugi ainus, kel säärane hobi, siis arvab mees, et tossude kogumises on midagi inimlikku. „See on ennekõike eneseväljendus ja isiklik, aga samas universaalne hobi, mis ühendab inimesi üle maailma. Tossud räägivad lugusid, mis võimaldavad meenutada erilisi aegu, paikasid ja sündmusi, mil üks või teine paar on ostetud või kus ja milleks neid on kantud. Minu mälestused on tihti väga konkreetselt kangastunud minu jalatsites,“ avaldab ta.
Tasemel disain meelitab
Mihkel tunnistab, et ketsivaldkonnas paneb tema silma kõige rohkem särama mõni uus tehnoloogiliste jalatsite väljalase. „Kui tullakse välja millegi revolutsioonilisega, tekib enda pikaajalise kogemuse valguses kohe soov katsetada uue toote mugavust, hingavust, funktsionaalsust,“ lausub ta.
Mihkli kogus on mitu erilist ketsipaari ja ühte välja tuua on keeruline, aga seda ta siiski teeb. „Hiljuti sain deadstock’i ehk puutumata kujul kogusse tossud Nike Foamposte Chromeposite. Nende väärtus järelturul on umbes 500 eurot. Mäletan siiani, kuidas need tossud lasti väga piiratud koguses välja 2015. aasta NBA All-Star Weekendi puhul ainult New Yorgis, kus toimus All-Staride mäng. Üritasin maakera pahempidi keerata, et neid kuidagi saada, sest tunne oli nii õige… Kuna see oli piiratud koguse ja geograafilise asukoha tõttu üsna utoopiline, siis läks aega pisut üle nelja aasta, aga hiljuti sain tossud kätte. Keegi oli neid kõik need aastad kenasti karbi sees riiulis hoidnud.“
Aga Mihkel pole ainult ketsifänn, vaid ta pöörab tähelepanu ka sellele, mida seljas kannab. „Mida sügavamale moefännamisse ja disaini lähen, seda rohkem ostan musti ja halle riideid, kus ei domineeri suur logo, kirjad ega pildid, vaid parim materjal ja tasemel disain,“ räägib ta oma eelistustest. „Mu maitse on väga tugev fusion. Kuskilt maalt olen selgelt dressimees ja kombineerin mugavaid riideid tihti kõrgmoebrändidega. Enamasti hindan siiski funktsionaalsust, erinäolisi lõikeid ja kandilisust.Mida raskem, kandilisem või robustsem riideese on, seda rohkem see minu pilku haarab,“ tõdeb ta.
Mihkli elukool
„Tee teistele seda, mida tahad, et teised sinule teeksid. Sealjuures anna endale aru, et sa tead oma elu kolme kõige olulisemat asja. Oma missiooni,“ on õpetussõnad, mida Mihkel tahab edasi anda. „Kuigi elu on pidev areng, siis tõeliselt elama hakkad alles siis, kui tunned hingelist rahulolu. Minu soovitus ongi, et inimesed otsiksid oma vastuseid. Ei lepiks pinnapealsusega, ei lepiks sellega, mida vanemad asjast arvavad, mida koolis räägiti, mida ühiskond ootab. Igaüks on oma loo kangelane ning mida rohkem inimesi sellise kreedo järgi elab, seda parema ja rikkama maailma endale loome.“
Jälgi Mihkli tegemisi instagram.com/mihkeltammo/
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu / Siim Semiskar
FC Elva kutsub kõiki 27. ja 28. juulil Jalkafestile!