Tänavune Bosch Eesti Maastikurattasari saab avapaugu 7. mail Mulgimaal, kus Holstre-Nõmme krossirajad pakuvad põnevaid väljakutseid ja Sakala kõrgustikult avanevaid ilusaid vaateid. Räägime lähemalt, mis sel aastal rattahuvilisi sarjas veel ees ootab ja millise rattaga tasuks maastikule seiklema minna.
Sarja igal seitsmel etapil on põhisõiduna kavas maraton, kuid valida võib ka poolmaratoni, kui tundub, et terve maraton jääb veel pikaks ja raskeks. Tõelistel maastikuratta gurmaanidel on kahel osavõistlusel võimalus sõita aga ka XXL sõitu, mille distantsiks mõõdetakse kuni 70 km. See on umbes 20 km võrra rohkem kui maratonidel. „Sel korral saab megapikka sõitu nautida Eesti meistrivõistlustel Rakveres ning esmakordselt maalilistel Kose 7 Järve radadel,” ütleb peakorraldaja Enno Eilo.
Kõik sõidud toimuvad kaunitel maastikel
„Meie eesmärk on alati olnud, et kõik sõidud toimuksid maastikul, mitte suurtel kiirustel kruusal. Tehniliselt raskemate radade puhul oleme kilomeetreid vähemaks võtnud, et oleks kõigile jõukohane. Näiteks Viljandis on maratonirada 52 km pikkune, aga Haanjamaal, Rõuges 47 km. Maastikul sõitmine eeldab mitmete lubade saamist ja rohkem koostööd mitmete asutustega, kuid me tõesti püüame alati pakkuda kõige ilusamaid maastikke ja vaateid,“ selgitab peakorraldaja.
Algajatel ja esmakordsetel osalejatel, soovitab Enno valida mõne poolmaratoni, mille pikkuseks 16-20 km. „Poolmaratonil ei pea ilmtingimata sõitma spetsiaalse rattaga, täiesti vabalt võib tulla mõnele etapile ka hübriidiga, et saada aru, kas meeldib ja on soovi uuesti proovida. Isegi kui pärast esimest sõitu kirutakse rasket rada, tullakse ikka tagasi,” ütleb ta.
Korraldajad püüavad alati kui võimalik jälgida sedagi, et poolmaratonil ja maratonil ei jäädaks üksteist segama, et kõikide jaoks oleks tagatud ohutu ja meeldiv sõit. Ajakava proovitakse üles ehitada nii, et lühemate distantside läbijad jõuaksid enne finišisse.
Täpsed rajad selguvad kuu enne võistlust
Peakorraldaja ja Rakke Rattamaratoni eestvedaja Enno räägib, et kuigi võistluspaigad on samad, siis rajad ei kulge igal aastal täpselt samal trajektooril. Neid muudetakse nii palju, kui maastik ja logistika võimaldavad, et osalejatele midagi uut pakkuda. Hoogne registreerimine, annab märku, et sõitjad on radade valikuga rahul ja tulevad hea meelega tagasi. „Eks me sügiseti paneme plaanid paika. Kui kevadel näeme, kus on vahepeal metsa tehtud või keegi kellegi maa ära ostnud, siis sellega seoses võivad rajad veel veidi muutuda. Esimese, Viljandimaa etapi rajad on paigas, kuigi lumi kimbutas pikalt. Teise, Rõuge etapi rajameister jäi veel hiljuti metsas lausa lumme kinni. Õnneks näitab kraadiklaas nüüd soojakraade ja saabuv vihm sulatab viimasegi lume, nii et saame ilusti mais toimuvate võistluste rajad valmis.“
Naisi on rajal üha enam
Korraldajad ootavad ikka ja jälle kohale tulema koos peredega, sest lastele on oma sõidud ja vahvad auhinnad. „Järjest rohkem võib näha ka pilti, et rattasõidu mõttes on ema perepea ehk pärast lastesõite läheb isa koos lastega ema raja äärde ergutama ja joogipudelit ulatama. Enam ei ole ainult nii, et isa sõidab ja ema vaatab laste järele,“ kirjeldab Enno.
„Tänasel päeval toimib sari väga hästi, seepärast ei ole me suuremaid muudatusi ette võtnud, oleme tegelenud peenhäälestusega. Oleme korrigeerinud vanuseklasse. Mõni aasta tagasi avasime naistele N-45 klassi, kuna huvi järjest kasvas ning käesoleval aastal saavad naised võistelda juba ka N-50 klassis. Siinkohal me ei räägi paarist-kolmest naisest, huvi on ikka suurem.“
Rattahuvilisi on palju
Eestimaa spordisuvi on teada-tuntud tiheda graafiku poolest, mis seletab ka Bosch Eesti Maastikurattasarja sarja esimese ja viimase etapi fenomeni, kus on kõige rohkem osavõtjaid.
„Suurimad maastikurattasõbrad sätivad tegelikult oma puhkusi meie sarja järgi. Üldnumbrit mõjutavad suuresti ka ühekordsed osalejad. Nende arv sõltub asukohast, kodu lähedusest ja teistest suveüritustest. Sõltuvalt treeningutest ja võistlustest osalevad meie võistlustel ka mitmed Eesti ja Läti tippsõitjad,” lausub peakorraldaja.
Kogu sarjale on hetkel registreerinud juba pea 700 inimest, kellest 500 valisid pikema distantsi ehk põhisõidu. „Suures plaanis on paljudel spordivõistlustel osalejanumbrid kukkunud, kuid meie võime täitsa rahul olla, loodame sama suurt osavõttu kui mullu. Ootame kõiki rattahuvilisi starti.“
Maastikurajal on eelistatud ikka maastikuratas
Kui eespool sai mainitud, et poolmaratonidel võib osaleda ka hübriidrattaga, siis maratonil võiks istuda kindlasti maastikuratta sadulasse.
„Nagu nimigi ütleb, siis maastikul oleks hea ikkagi sõita selleks spetsiaalselt valmistatud rattaga, mis talub koormusi paremini, mille komponendid on tugevamad ning rehvid laiemad, et saaks muretult hakkama teistmoodi pinnasel kui asfalt. Tavalise autoga ei minda ka karjääri sõitma, sama on rattaga,” võrdleb Sportland Ülemiste outdoor-osakonna rattaspetsialist Olaf Põldoja.
Kõige soodsamat punktist A punkti B kulgemiseks mõeldud ratast ta võistlejatel osta ei soovita. „Korralikuma rattaga saab hakkama nii trennis kui ka võistlustel. Tänapäeval on rattajooksude diameetreid laias laastus kaks, 27,5 tolli ning 29 tolli. Boschi sarjas ja üldse maastikul sõitmiseks soovitan valida 29 tolli. Laiema rehviga on mugavam üle juurikate ja teiste takistuste sõita. Poppide FAT-ratastega on hea ekstreemsel maastikul sõita, aga ratta suuruse ja rehvide laiuse tõttu ei ole nendega nii mugav navigeerida. Sujuva liikumise tagamiseks tuleks kindlasti rõhku pöörata ka amortidele, sest ka korralik amort on oluline,” ütleb Olaf.
Sportlandi valikus leidub maastikurattasõiduks sobivaid mudeleid näiteks Bottecchia valikus. Näiteks 125 sobib nendele, kes lähevad esimest korda mõnda maratoni proovima, Gavia on hea valik harrastajale, kellel plaanis terve hooaeg kaasa sõita ning Ortles on sobilik ratturile, kelle eesmärgiks on parimaid aegu ja kohti välja sõita. Viimasega sõidab ka Bosch Eesti Maastikurattasarjas hästi esinenud Janelle Uibokand, keda Sportland toetab.
Maastikusõit pakub elamusi
Vigastuse tõttu jääb Olafil endal tänavune Bosch Eesti Maastikurattasari vahele, kuid tema lemmikuteks on nii raja kui erilise looduse poolest Rakvere, Mulgi ja Alutaguse etapid. „Mulle meeldib just maastikusõit, sest maanteel on liiga palju grupisõitu, aga metsas sõidad enda tempo järgi ja tulemus sõltub ka vaid endast. Boschi sarja sõitudel näeb väga palju imelist Eestimaa loodust,” kutsub Olaf kõiki end proovile panema.
Ratta eest tuleb hoolitseda
On vana tõde, et ratast tuleb eelkõige igapäevaselt hästi hoida ning vajadusel puhastada ja õlitada. Kuna tegu on ikkagi tehnilise tööga, siis kord-paar aastas tasuks oma ratas viia spetsialistide kätte ülevaatamiseks ja hoolduseks. „Enne hooaja algust võiks oma sõiduvahendi tuua spetsialistide kätte, kes teostavad lihthoolduse ja vaatavad ratta üle. Kontrollitakse käike, reguleeritakse pidureid, vajadusel rihitakse jooksud täpseks, vaadatakse üle kodarad ja laagrid, et oleks kindel tunne esimesse starti minna. Ideaalis võiks ratta ka hooaja lõpus enne talvekorterisse paigutamist spetsialistide juurde hooldusesse viia,” ütleb Olaf.
Tema sõnul saavad spordisõbrad ise igapäevaselt ratta pesemise ja õlitamisega väga palju ära teha, et sõiduvahend püsiks töökorras. „Ratast võiks pärast igat võistlust pesta ja õlitada. Kui juhtub liiga palju õli ketile minema, siis soovitan üleliigse lihtsalt kaltsuga ära pühkida. Liiga õline kett hakkab lihtsalt mustust koguma,” annab ta nõu.
Rattahooldusega tegeletakse Sportland Lõunakeskuse, Ülemiste, Viimsi ja Järve kauplustes. Tavapärane ooteaeg on 2-3 päeva, kuid kindlasti tasub aeg ette kinni panna.
2023. aasta Bosch Eesti Maastikurattasarja kalender
7. mai – Roger Puit 23. Mulgi Rattamaraton
20. mai – 25. Rõuge Rattamaraton
3. juuni – 9. Alutaguse Rattamaraton
9. juulil – 21. Rakvere Rattamaraton – Eesti MV maastikurattamaratonis
30. juuli – Škoda Laagri 23. Rakke Rattamaraton
19. august – Kose 7 Järve rattamaraton
2. september – 26. Tallinna Rattamaraton
Lisainfo ja registreerimine siin.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Bosch Eesti Maastikurattasari / erakogu
Korvpallur Hugo Toom: tahan iga päev paremaks saada!