Rattasõit on tore tegevus, mida saavad nautida igas vanuses inimesed. Sobiva jalgratta valik sõltub nii vanusest, oskustest, sõidutingimustest kui ka rattasõidu eesmärkidest. Kuidas enda jaoks õige sõiduvahend leida, räägib Sportland Lõunakeskuse Outdoor-osakonna teenindaja Kaspar Kaasla.
Millised jalgrattad sobivad kõige väiksematele rattasõpradele?
Esimeseks rattaks pisikestele spordisõpradele on kõige parem valik jooksuratas. Sportlandis müüakse jooksurattaid, mis sobivad lastele, kes oskavad kõndida ehk kes juba ise püsti püsivad. Jooksuratta suur pluss on see, et sellega sõitmine arendab väikesel lapsel tasakaalu, tänu millele on tal suuremaks kasvades palju lihtsam päris rattale edasi minna.
Eelkooliealisel lapsel võikski olla esimeseks rattaks kas jooksuratas või abiratastega jalgratas suuruses 12’ (sobib 2-4 aastastele), sest see hõlbustab oluliselt lapse arengut nii tasakaalu kui pedaalimise osas. 4-6 aastasele lapsele sobib ratas suuruses 16’.
Millal abiratastest loobuda?
Abirataste äravõtmise peaks otsustama lapsevanem sõltuvalt lapse oskustest. Abirattad võiks ära võtta siis, kui väike rattur saab ise rattale peale ja sellelt maha, kui talle pole vaja enam hoogu lükata ega tema kiirust pidurdada ehk siis laps peaks selleks hetkeks juba ise jalgrattatoimingutega hakkama saama.
Mida veel ratast valides silmas pidada?
Lapsele ratast valides mängib rolli tema pikkus ja eelnev sõidukogemus, sellest lähtudes peab vaatama, kas talle sobib 12’, 16’ või hoopis 20’ jalgratas. Sõidukogemus loeb! Isiklikult soovitan ratast, millel on nii jalg- kui ka käsipidur, sest see teeb lapse elu tulevikus lihtsamaks, kui ta saab mõlemat varianti esimese ratta peal harjutada.
Nii laste kui täiskasvanute puhul tuleb jalgratta valimisel lähtuda muuhulgas sellest, kes ja kus sellega sõitma hakkab ning millised on sõitja soovid. Näiteks noormeeste puhul on kindel valik lihtsam maastikuratas, millega saab kõike teha. Noorte neidude puhul aga sobib ka juba naiselikum naiste linnaratas.
Kui sõidetakse peamiselt linnatänavatel ja kergliiklusteedel eesmärgiga mitte trenni teha, vaid pigem kulgeda ühest punktist teise, milline ratas siis sobiks?
Mul on väga hea meel, et kergliiklusteedele ilmub üha enam rattaid igale maitsele, sest seal saabki tegelikult kõigega sõita. Igaühel on võimalus valida selleks ratas täielikult oma soovi järgi, ei pea arvestama amortide ja rehvi laiusega. Kõik inimesed saavad nautida linnatänavaid ja kergliiklusteid.
Milline ratas sobib inimesele, kes tahaks sellega sõita nii tänaval kui maanteel?
Sel juhul on heaks valikuks hübriidratas. Hübriidrattad on Sportlandi valikus olemas ning tänapäeval on need juba nii tehnilised, et ühe korraliku Bottecchia hübriidrattaga võiks kasvõi Tartu Rattamaratonil sõita. Rehvid on maastikurehvidest peenemad ehk liikumine on kiirem, samas on olemas amort, mis pehmendab maastikust tulenevaid lööke. Kõige peale on mõeldud! Tubli harrastaja võib hübriidrattaga nautida täiel rinnal ka maanteel sõitmist, sest ratta amort on lukustatava süsteemiga.
Milline jalgratas sobiks harrastajale, kes soovib seda treeningvahendiks pikemate maanteesõitude jaoks ning milline sellele, kes eelistab maastikul treenida?
Kui sooviks on läbida pikemaid vahemaid maanteedel, siis tuleks pilk suunata spetsiaalse maanteeratta poole, mis tõstab oluliselt sõitja mugavust ning muudab jalgrattaga sõitmise veelgi nauditavamaks. Maanteeratas võiks olla peenemate rehvide ning sümmeetrilise geomeetriaga, et ka kõige pikemad distantsid ei kurnaks üleliigselt sõitja keha.
Kui ratas on treeningvahendiks maastikul, võiks vastavalt kliendi soovile jalgrattal olla käikude ülekanne, juhtrauast lukustatav amort, tugeva mustriga maastikurehvid ka kõige nõudlikumale sõitjale ja ketaspidurid, mis võimaldaks teha äkilisi manöövreid.
Mida silmas pidada, kui rattaspordihuvi on tõsine ning rattur osaleb ka võistlustel?
Siis tuleb suurt rõhku panna ka varustusele, sest võistlustel osalemine eeldab maksimaalset mugavust. Alati oleks soovitav enne võistlusi lasta enda ratas üle vaadata, et kõik tehniliselt korras oleks. Keegi ei soovi endale võistluse ajal ebameeldivaid üllatusi – näiteks tuleb välja, et kett on juba nii kulunud, et annab võistluse ajal järgi või on käigud reguleerimata. Varustuse osas oleks soovitav kasutada spetsiaalseid rattariideid ning jalgrattakingi, mis muudavad sõidu oluliselt mugavamaks.
Kui võistlustung on suur ja huvi tõsine, soovitan nii maastikule kui ka maanteele süsinikraamiga ratast. See pole küll eriti hinnatundlik valik, kuid tegemist on ikkagi ühekordse investeeringuga. Maastikuratta puhul on kindlasti sobilik sõita 29’ rattaga, sest need veerevad kiiremini ning manööverdamisvõime on parem. Nii maastiku- kui ka maanteerattal on ülimalt tähtis sõitja asend, kui asend on õige, ei väsi keha nii kiirelt ära ning tubli sportlane suudab sõita parema tulemuse.
Millised lisatarvikud võiks jalgrattal olemas olla?
Kui räägime linnaratastest, siis korv ette ja korv taha on alati teretulnud ning kaunistavad ratast. Samuti võiks rattal olla kell. Maastikuratastel võiks aga olla poritiivad. Samas kõik oleneb jällegi sellest, kui nõudlik rattur on. Kui rattur ei karda riideid mustaks teha, siis pole porilaudu vaja, küll aga on minu tungiv soovitus absoluutselt kõigil ratturitel kasutada rattatulesid.
Millised jalgratta brändid Sportlandi tootevalikus on?
Sportlandi tootevalikust leiab Itaalia tootjate Esperia ja Bottecchia jalgrattaid, kus on esindatud laste-, maantee-, maastiku- hübriid- ja linnarattad. Nii Esperia kui Bottecchia on Itaaliast pärit kvaliteetsed brändid. Uhke on müüa jalgrattaid, millega on kunagi võidetud Tour De France’i!
Miks soovitad rattasõiduhooajal valida auto või ühistransporti asemel jalgratta?
Soovitan jalgrattaga sõita, sest see on tervislikum ja säästlikum. Näiteks mina isiklikult jõuan jalgrattaga kiiremini tööle kui autoga, seega jalgrattasõit on ka aja võit!
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu / Bottecchia