Kuidas valida sobivat suusavarustust? | Sportland Magazine

Jaga „Kuidas valida sobivat suusavarustust?“

Kuidas valida sobivat suusavarustust?

Ootamatult sĂŒllekukkunud talv meelitab suusaradadele nii kogenuid kui ka neid, kes kĂ€isid lumel viimati koolipĂ”lves. Milliseid suuski valida? Mis valemiga suusapikkust arvutatigi? Kuidas tĂ€napĂ€eval suuski mÀÀritakse? KĂŒsimustele vastab 17 aastat Sportland Eestis töötanud brĂ€ndijuht Dmitri Smirnov, kes ise armastab ĂŒle kĂ”ige suusatada.

Alustame igivana kĂŒsimusega. Millist suuska siis ikkagi valida?

Muidugi on ideaalne, kui on olemas nii klassika– kui ka uisusuusad. Uisusuusad on keskelt jĂ€igemad, need ei vaju lĂ€bi ja nendega saab ilusasti kogu keharaskusega ĂŒhel jalalt teisele libiseda. Klassikasuusal pannakse keskele pidamismÀÀre vĂ”i kasutatakse SKIN-suuski, mille karvane keskosa tĂ€idab pidamise funktsiooni. Klassikasuusaga ĂŒhelt jalalt teisele liikudes puudutab suusa keskmine osa maapinda ehk pidamine hakkab sel hetkel tööle. LĂŒhidalt – lĂŒhema uisusuusaga sĂ”idetakse kĂŒljelt kĂŒljele ja on lihtsam manööverdada. Klassikasuusad on oma olemuselt pikemad, sest lisaks pidamisalale vajavad need piisavat suurt libisemisala ning peavad jĂ€ljes pĂŒsima.

Oleks suurepÀrane, kui inimene teaks suuski ostma tulles, millist sÔidustiili ta eelistab, kui tihti soovib suusatada ja millise tasemeni jÔuda.

Kas universaal- ehk kombisuusad on juba eilne pÀev?

Need on tĂ€iesti olemas. Sobivad algajatele, sest nendega saab sĂ”ita mĂ”lemat stiili, aga olemuselt on kombisuusk pigem klassikasuusk. Natuke pehmema paindega, mida saab klassikat sĂ”ites kinni vajutada. Et nendega saaks ka uisutada, on need lĂŒhemad kui tavalised klassikasuusad. Hinna poolest kuuluvad aga kĂ”ige soodsamasse kategooriasse.

RÀÀgime pisut lÀhemalt ka SKIN ehk karvasuuskadest.

SKIN-suusa eduloo pĂ”hjuseks on see, et karvane pĂ”hi asendab pidamismÀÀret. Garanteeritud pidamine aga tagab tĂ”elise sĂ”idunaudingu. Need suusad on Skandinaaviamaades olnud juba viimased viis aastat vĂ€ga populaarsed ning Baltimaades ostetakse neid jĂ€rjest rohkem. TĂ€na mĂŒĂŒakse maailmas umbes 80% harrastajate klassikasuuskadest karvaga. Suures pildis on tavaklassika suusale kindlaks jÀÀnud tipud ja tĂ”sisemad harrastajatest vĂ”istlejad, kes maratonidel kihutavad kohtade peale. SKIN-suusaga Tartu Maratoni 63 km sĂ”ites ei teki seda ohtu, et pidamismÀÀre alt Ă€ra kulub ja kindel pidamine sĂ€ilib ka kĂ”ige olulisematel hetkedel kui jĂ”ud otsakorral.

KĂ”rvalpĂ”ikena – tavaharrastaja, algaja vĂ”i lihtsalt nautleja jaoks sobib klassikaline stiil paremini juba madala pulsisageduse pĂ€rast ning karvasuusaga vahelduvtĂ”ukes kulgedes saab tĂ”elise elamuse.

Lisaks SKIN-suuskadele on suusasÔprade elu lihtsamaks teinud kiirmÀÀrded, mida on kerge kÀsitleda ning mille kasutamisega saavad kÔik hakkama.

Kas brÀndil ja brÀndil on vahet?

Hea on see, et murdmaasuuskade valimisel pole selliseid piiranguid nagu nÀiteks mÀesuuskade puhul. Proffidele mÔeldud mÀesuuskadega on harrastajal raske hakkama saada. Tippudele mÔeldud murdmaasuusad on aga kergemad, nendega on lihtsam kantida, mÀÀrded pÔhja all kestavad kauem. Algajal pole mÔtet siiski kohe kÔige kallimat suuska osta, vaid tasapisi oskuste kasvades edasi liikuda.

BrĂ€ndidest rÀÀkides ei ole enam nii, et on Fischer ja tĂŒkk tĂŒhja maad. Eestlaste hulgas on vĂ€ga populaarne Madshus, mis on pĂ”hjamaades nr 1 valik. Samuti on esindatud Salomon, Atomic ja Rossignol. Keskmisest suusapaari hinnast 250 eurot ja allapoole pole nimedel suurt vahet. Siis tulevad mĂ€ngu disainielemendid, isiklikud eelistused jne.

Kui pikad peavad suusad ja kepid olema?

Uisusuusad vĂ”iksid olla umbes 5-15 cm inimese pikkusest pikemad. Algajad eelistavad veidi lĂŒhemat suuska, et oleks lihtsam manööverdada. Kindlasti ei tohiks valida endast lĂŒhemaid suuski. Arvestama peab sellega, et kĂ”ige pikemad tootmises olevad suusad on 192 cm. PĂ”hjus selles, et pikemad suusad pole mugavad ja ka raja laius ei luba toota pikemaid suuski.

Klassikasuusad vÔiksid olla enda pikkusest 15-25 cm pikemad. Mida pikem suusk, seda jÀigem. NÀiteks 180 cm pikkune inimene vÔiks valida kas 202 vÔi 207 cm suusa, mÔlemad on Ôiged. Tasemelt veidike parem, aga samas ka nÀiteks kaalult raskem suusataja, vÔiks valida pikema suusa.

Laste suusad vĂ”iksid olla 10 cm nende kasvust pikemad. EnnekĂ”ike peavad lapsed Ă”ppima suuski kĂ€sitlema. Kui osta mitukĂŒmmend cm pikemad sĂ”iduvahendid, vĂ”ib huvi ja tahtmine Ă€ra kaduda.

Suurus on vĂ€ga oluline saabaste puhul. Ei tohiks valida mitu numbrit suuremat saabast, mis tingib selle, et kurvides suusad nagu keeraksid, aga tegelikult keerleb vĂ”i pöörleb jalg hoopis saapas. Üks number suurem saabas sooja soki lisamiseks on sobilik, aga mitte rohkem. TĂ€na on suusavarustuse jĂ€relturg igati toimiv ja pole mĂ”istlik osta mitu numbrit suuremat saabast.

Keppidega on lihtne. Uisukepp vÔiks olla ninani ja klassikakepp Ôlani. Mida pikemad kepid, seda suuremat jÔudu saab rakendada, kuid samas peab ise ka tugevam olema.

Kuidas saabastel vahet teha?

Saapaid on kolme varianti – uisu, klassika ja kombi. Klassikasaapad on madalad, painduvama talla esiosaga, et saaks mugavalt vahelduvtĂ”ukes suusatada. Uisusaapad on kĂ”rge toega ning vĂ€iga jĂ€iga tallaga – liikumine toimub kĂŒljelt-kĂŒljele, Ă€ratĂ”uge tĂ€istallalt. Kombisaabas on pigem uisusaapa moodi, kĂ”rge kannaosaga, et oleks hea uisku sĂ”ita, kuid painduvama tallaga, et saaks sĂ”ita ka klassikalist sammu. KĂ”ige lihtsam saabas harrastajale olekski madal klassikasaabas. TĂ€na nĂ€eme, et eelistatakse gramm kallimat kombisaabast, et saaks ka uisku sĂ”ita.

Suusavarustus

Kas vÀikesed lapsed vÔiksid alustada suusasÔidu Ôppimist oma tavasaabastes?

Esimeseks suusasĂ”iduks sobib selline lĂ€henemine vĂ€ga hĂ€sti. EesmĂ€rk on, et laps saaks suuskadele. VĂ€ikesed lapsed vĂ€sivad Ă€ra, neil hakkab kĂŒlm vĂ”i igav. Sellisel juhul saavad nad suusad kiiresti jalast Ă€ra ja minna vahelduseks kasvĂ”i kelgutama. Kindel on, et Ă”ige varustusega on suusatada lihtsam, aga esimese hooga oleks hea proovida, kuidas see lapsele ĂŒldse meeldib. Mitte avastada pĂ€rast esimest kilomeetrit, et tegelikult laps ikka ei soovi edasi sĂ”ita. TĂ€napĂ€eval on suusatootjad mĂ”elnud ka sellele, et lastel oleks suusasaapaga lihtne kĂ”ndida. Sel pĂ”hjusel on nende saapatallad valmistatud pigem sirge ja mustrillise vĂ€listallaga, mis imiteerib tavalist talvesaabast.

Kui vĂ€ljas on krĂ”bedad kĂŒlmakraadid, siis kuidas riietuda nii, et Ă€ra ei kĂŒlmuks?

TĂ€napĂ€eva saapad on kergemad ja Ă”hemad, aga ka vett hĂŒlgavad. Kuldreegel on see, et kui jalg on kuivas, siis on ta ka soojas. Üldiselt teevad jalad suusatamise ajal nii palju tööd, et ei tohiks kĂŒlmetama hakata. Kehvema vereringluse korral vĂ”ib soojema soki muidugi lisada. VĂ€ga tihket uisusaabast ei tohiks osta, sest selles saapas jalalaba ei liigu nii palju ja kĂŒlmaoht on veidike suurem.

Riietuse osas vĂ”ib esimese hooga kasutada nĂ€iteks talvist jooksuriietust, ei pea kohe suusakombinesooni ostma. PĂŒksid ja jakk peaksid olema tuulekindlad. Seljaosa materjal peaks olema hingav. Üldine soovitus on riietuda kihiliselt. Kuldreegel on, et enne trenni vĂ”i vĂ”istlust peab olema natuke jahe, mitte kĂŒlm. Kohe kui hakkad liigutama, saad sooja.

IgapĂ€evast suusa-, aga ka vĂ”istlushooldust pakutakse Sportlandi Ülemiste, JĂ€rve, Viimsi ja LĂ”unakeskuse poodides ning KĂ”rvemaa Matka- ja Suusakeskuses.

Tekst: KĂ€rt Radik

Fotod: Sportland

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Mille jÀrgi valida tÔukeratast?

TĂ”ukeratast valima hakates peaks esmalt selgeks tegema, mis eesmĂ€rgiks seda vaja on. Need, kes soovivad tĂ”ukeratast ĂŒhest punktist teise kulgemiseks,


JĂ€rgmine postitus:

Kuidas pĂŒsida terve, ennetada stressi ja taastada energiat?

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus