Käesolev koroona-aasta sundis inimesi koduseks jääma ning paljud avastasid enda jaoks tervisespordi. Kui „segavad“ faktorid kõrvale jätta ning keskenduda ideaalse trenniaja leidmisele, siis millele tuleks fookus suunata, millist trenniaega eelistada ning kuidas toituda ja puhata, sellest rääkisime MyFitnessi personaaltreeneri Katrena Tennoga.
Katrena meelest ei ole universaalselt head trenniaega olemas, see on kõigil erinev ning seetõttu ei saa parimat trenniaega soovitada. Eriti veel neile, kes käivad igapäevaselt tööl. „Treeninguks sobiv aeg sõltub eelkõige töörežiimist ning sellest kui paindlikult saame oma töökohustusi täita. Ehk pigem käib treeninguks sobiva aja leidmine ikka töö järgi,“ ütleb ta sissejuhatuseks.
Oluliselt keerulisem on treeningu enda planeerimine ning see sõltub juba konkreetsest spordialast. Tervisesportlase puhul on kõige raskem diivanilt ukseni jõuda ning kui see on saavutatud, järgneb veelgi raskem etapp ehk saavutatu hoidmine, sest nauding ei saabu üleöö. Katrena peab tähtsaks rutiini hoidmist. „Koormuse jaotamine lähtub igaühe enda treeningplaanist. On see siis mõnel päeval hommik ja teisel õhtu, sõltub juba inimesest. Ise eelistan treenida hommikusel ajal, siis on õhtud muretud ja vabad,” ütleb ta.
Treeningust olulisemaks peab Katrena hoopis taastumist ja une kvaliteeti, et igaks trenniks oleks keha puhanud ning valmis uuteks pingutuseks. Tema tähtsaim soovitus kõlab nii: „Kui tunned, et oled väsinud, anna pigem kehale puhkust ja alles siis asu treeningute juurde. Rutiini järgimine annab kindlasti soovitud tulemuse.“
Toitumine on ülitähtis
Teiseks trenniga seotud olulisemaks faktoriks peab personaaltreener söömist. „Mulle ei meeldi tühja kõhuga treenida. Pean kindlasti vähemalt tund enne tõsisemat pingutust end toiduga laadima,” on tema põhimõte.
Toitumine sõltub paljuski vanusest ehk vanemaks saades muutub seedimine aeglasemaks ning sellega tuleb arvestada. Samuti sõltub söömine spordialast. Jooksutrenni eel soovitab Katrena pigem kergemalt süüa, et oleks mõnusam liikuda. Pikema rattatrenni, aga ka suusatamise ajal, toit kindlasti nii palju treeningu kvaliteeti ei mõjuta.
Kohati kerkib esile dilemma, kas süüa enne või pärast treeningut. Katrenal on selles küsimuses seisukoht paigas. „Ma ei ole kunagi lahterdanud toidukordi enne ja pärast trenni söömiseks. Pean kõige olulisemaks normaalset söömist ehk siis päevas peaks olema kolm põhilist ehk suuremat toidukorda ning hundiisu vältimiseks peaks sööma vahepalasid.“
Kindlasti ei soovita ta enne magamaminekut suuri portsjone neelata, vaid pigem midagi kerget, nagu puuviljad, maitsestamata jogurt, ka kohupiim sobib kergeks une eelseks eineks. Hästi lõõgastavalt mõjub enne uinumist tee joomine.
Tippsportlased arvavad
Kreete Verlin: parim on treenida kella 11:00 – 13:00 vahel
Kreete, kes tegeleb tipptasemel kergejõustikuga ning kuulub Eesti tippu nii sprindis, tõkkejooksus kui kaugushüppes, peab parimaks trenniajaks kellaaega 11:00-13:00 vahel. „See ei ole piisavalt vara ega ka mitte väga hilja. Tunnen, et selleks ajaks on keha juba üles ärganud ning pärast trenni jääb kogu päevaks sisse mõnus energia,“ kirjeldab ta ideaalvarianti. Kuna ta õpib ülikoolis ning treenib koos grupiga, siis see mõjutab tema trenniaega hetkel kõige rohkem ning üldjuhul toimuvad trennid siiski 9-10 vahel hommikul või alles õhtul kella kuue paiku.
Hendrik Themas: eelistan päeva alustada treeninguga
K1 võitleja Hendrik on proovinud treenimist varahommikust kuni hilisõhtuni, kusjuures hilisemad ajad on üldjuhul tingitud võistlustest. Tema jaoks on igal ajal omad plussid ja miinused ning põhimõtted võtab ta kokku järgnevalt: „Isiklikult eelistan päeva alustada treeninguga. Hommikul on pea selgem ja väga mõnus on lükata treeninguga päevale hoog sisse. Hommikul pole keha aga valmis 100% maksimaalseks pingutuseks. Kui treeningu sisu hõlmab maksimaalset sooritust, siis seda on tulemuslikum teha õhtupoolikul. Rekordeid tehakse õhtul.“
Teistele soovitab ta trenniaega valida vastavalt päevaste tegevuste graafikule. Esikohale tuleb panna uni ning sellest lähtuvalt valida trenniaeg. Liiga varajane treening enne tööpäeva võib tähendada unetundide ohverdamist ning liiga hiline ei anna võimalust kehal enne uinumist rahuneda, mis teeb sama välja. Sellest tulenevalt on vabad päevad ja nädalavahetused sportimiseks ideaalsed.
Tekst: Kärt Radik
Miks sportlikule matkale minna?