Matk võib olla mõnus jalutuskäik metsas, aga ka korraliku treeningu eest. Viimast kinnitab jooksutreener Margus Pirksaar, kes on matkad lisanud ka oma treeningplaanidesse.
Marguse arvates on matkadel osalemine jooksjatele väga hea vaheldus. „Matkamine on aeroobne tegevus. Kui jooksmisele on omane põrutusmoment, siis ettevalmistusperioodil ei pea mahukamaid treeninguid tegema ilmtingimata joostes. Vältides põrutusmomenti on võimalik saada sama efekt kätte matkates. Hooaeg on ka piisavalt pikk, et ettevalmistaval perioodil laduda põhja pigem matkadega, arendades sellega veresoonkonda sama edukalt,“ leiab treener. Ta ise on tugeval treeningperioodil kasutanud matkamist näiteks ka taastumiselemendina.
Matka võivad tegelikult oma trennirutiini lisada kõik, kel on eesmärk tugevdada vastupidavust või kes otsivad vaheldust. Kui varasemat suurt liikumiskogemust pole, siis tuleks alustada lühematest retkedest ning liikuda tasapisi pikemate suunas. „Kui 5-6 tunnine matk tundub lõpuks juba väikse koormusena, pane raskusega seljakott selga,“ soovitab Margus.
Koormus sõltub kogemusest ja rajast
Millisest distantsist ja tempost algab matk, mida võib treeninguks pidada, on väga individuaalne. Esmajoones oleneb see inimese füüsilisest taustast. „Mõnele sobib kõndimine rohkemgi kui jooksmine. Siiski soovitaks trenni puhul miinimumiks liikumist kestvusega 1.40, sest esimesed 30-40 minutit keha alles harjub ja kohaneb keskkonnaga,“ arvab Margus.
Kui suure füüsilise koormuse matkalt saab, sõltub ka rajaprofiilist.
„Matkama ei pea ainult ettevalmistatud teerajal. Pigem soovitakski mõnikord rajalt kõrvale metsa või rabasse keerata. Olla spontaanne ning põigata sinna, kus keegi pole veel käinud. Avastada kohti ja kuulata loodust. Nii saab kehale oluliselt suurema koormuse kui tempoga mööda rada uhades. Lisaks soovitan kasutada käimiskeppe,“ annab Margus nõu.
Tule Kõrvemaad avastama!
Kui matkaraja koostamisel ise veel kõva tegija ei ole või spontaansus esialgu ei ahvatle, siis on alati võimalik organiseeritud matkale minna. Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses korraldatavatest matkadest sobivad treeninguks väga hästi sportlikud lisaraskustega jalgsimatkad.
Järgmine selle suunitlusega matk on kavas juba 28. novembril. Matka põhiring on 10 km, kuid kes soovib suuremat koormust, võib läbida lisaks 5 km. Lisaraskustena soovitavad korraldajad minimaalselt 5 kg ning soovi korral saab need kohapealt laenutada. Kes soovib võib kaasa võtta ka koera. NB! Koerad peavad olema rihmaga või veoliiniga – ka kohapealt võib laenutada veoliine ja puusavööd.
Mida matkale kaasa võtta?
Matkamiseks sobilikud riided ja jalatsid tuleb valida lähtuvalt ilmast ja mugavusest. „Mugavus liikumisel on märksõna. Mulle meeldib matkata Coretex toodetega, sest need hoiavad kuiva ja soojana nii keha kui jalad,“ ütleb Margus.
Ta lisab, et kuna tempo ei ole matkamisel oluline ehk olgu pigem madalam, siis võiks kaasas olla väike smuuti või termosega tee. „Esmalt kulutame liikudes ikkagi vedeliku. Kui matk osutub juba 3-4 tunniseks, siis võiks midagi tahkemat samuti seljakotis olla,“ soovitab ta.
Võimalus olla ja nautida
Jooksutreeneri sõnul on sportlike jalgsimatkade suureks plussiks see, et vahelduvas keskkonnas looduses liikudes saab lasta mõttel lendu minna. „Oled füüsiliselt aktiivne ja vaimselt vaba. Korjad energiat ja maandad stressi,“ kirjeldab ta. Loodus, seltskond ja emotsioon ongi tema arvates kolm märksõna, mille pärast tasuks sportlik matk plaani võtta. „Vahel on hea käia üksinda mõtteid ja energiat kogumas, aga seltskonnaga aktiivselt veedetud kvaliteetaeg on see, mida on hiljem hea meenutada. See on väga mõnus stressimaandaja,“ ütleb ta.
„Mina hindan looduses käimise puhul vaikust, looduse hääli ja selle mitmekesisust. Samuti võimalust võtta aega kuulamiseks ja ringi vaatamiseks. Kui räägime looduses matkamisest sportlikus mõttes, siis võiks sealgi võtta korraks aja ning lihtsalt istuda ja nautida. Vahel võiks minna ka ilma tempot taga ajamata metsikusse loodusesse ja looduse loomet avastada,“ soovitab ta.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus
Henessi Schmidt: looming on mulle päikese eest