Sügis on ideaalne aeg jooksmiseks, sest joostes saab looduses olla ning ennast heas vormis hoida. Et trennid oleksid veelgi nauditavamad, tuleb selga panna õiged riided. Millele sügiseks jooksuriideid valides tähelepanu pöörata, räägib harrastusjooksja ja Sportland Kaubamajakas juhataja Krista Puks.
Alustuseks kordame üle, miks üldse on jooksjal vaja spetsiaalseid spordiriideid. „Spordiriietuse kohta kehtib sama loogika nagu kehakaalu kohta: mida rohkem endaga kaasas kannad, seda raskem on. Spordiriietuse puhul ei ole spetsiaalne pelgalt sõnakõlks, et õigustada hinnalipikule pandud numbrit, vaid need riided ongi valmistatud just liikumise meeldivamaks muutmiseks,“ kinnitab Krista. Tema sõnul on peamiseks spordirõõmu tapjaks puuvillased riided, sest kui need niiskeks muutuvad, tekib ebamugavustunne, mis kestab trenni lõpuni. Põhjuseks on see, et puuvillane kangas ei juhi higi kehalt eemale, vaid imeb selle endasse, muutudes raskeks ning põhjustades hõõrumist ja jahedust.
Kui kogenumad jooksuhundid juba teavad, millistes riietes on hea trenni teha, siis algajad võiksid enne rajale asumist teha väikese eeltöö. „Võib tunduda, et alguses ei ole vaja erilist varustust, aga elu on näidanud, et kui just esimene kord on ääretult ebameeldiv, siis polegi tahtmist enam teist korda proovida,“ ütleb Krista.
Mida jooksja sügisel vajab?
Olenevalt õhutemperatuurist, võib sügisel jooksma minna nii lühikestes kui ka pikkades riietes. Milliste kraadidega kihte lisada, see sõltub juba sellest, kui külmakartlik inimene on. „Mina olen pigem tagasihoidlikum riietuja ning +13 kuni +15 kraadi on minu jaoks kindlasti veel lühikeste pükste ja särgi ilm. Kui temperatuur läheb alla selle, siis hakkan mõtlema, kas peaks üles- või allapoole pikema riietuse lisama. Kõik alla +10 kraadi jooksud vajavad juba pikki retuuse ja pikkade varrukatega särki, lisaks kas tuulekindlat vesti või jakki ning peapaela või mütsi, kindaid ja torusalli,“ loetleb Krista. Ta ütleb, et riiete valimisel kehtib endiselt rusikareegel: uksest välja astudes võiks kehal natuke jahe olla. „Esimesel kilomeetril võib küll tunduda, et oleks pidanud rohkem riideid selga panema, kuid mida edasi, seda enam hakkab keha tööle ning üsna kiirelt hakkab ka soe.“
Spetsiaalsed jooksupüksid
Kui regulaarselt jooksmas käia, siis võiks eelistada spetsiaalseid pükse, sest kuigi jooksupüksid erinevad tavalistest spordiretuusidest järjest vähem, on neil siiski elemente, mida tavalistel spordiretuusidel pole. „Jooksupükstel on näiteks lisataskud ja nöörkinnitus. Jooksja jaoks on oluline, et saaks vöökohta reguleerida, kuid trennisaalis võib olla ebamugav, kui matil nöör kõhu alla jääb. Pikkade jooksupükste sääre allosas on ka lukud, et enne võistlust saaks soojenduspüksid ära võtta nii, et jooksujalatsid jäävad jalga,“ lausub Krista. Enamike jooksjate jaoks on oluline, et pükstel oleks tasku, kuhu vajalikud asjad, näiteks koduvõti ja telefon, ära mahuks. „Pikema distantsi läbijad tahavad taskusse panna ka magneesiumi, geelipaki, taskuräti, võib-olla ka plaastri, ilma, et peaks eraldi koti soetama.“
Jooksupükse eristavad veel helkurdetailid, mis on päris oluline, sest pimedal ajal aitab see autojuhtidele ja jalgratturitele paremini silma jääda ning muudab jooksutrennid turvalisemaks.
Pükste lõiked varieeruvad päris palju ning igaüks saab valida enda jaoks mugavaimad. Krista toob välja, et kõigile ei pruugi sobida väga lühikesed püksid, sest reitevaheline katmata nahk võib hakata hõõruma. Sooja ilmaga pole ka head pikad ja tumedad püksid, sest need tõmbavad hästi soojust ligi. Tema enda kapis leidub igas pikkuses liibukaid, avaramaid lühikesi ning avaramaid pikki jooksupükse. „Milliseid neist jalga panna, sõltub tujust ja ilmast ning sellest, kas riietun võistluseks või trenniks.“
Jooksujakke igale maitsele
Sügisel kuulub iga jooksja garderoobi kindlasti ka jooksujakk. Nende valik on samuti väga lai. „On jakke, mida saab pisikeseks kokku pakkida, et vajadusel peos hoida. On neid, mis taluvad suures koguses vihmavett ning täiesti tuulekindlad kehakatteid. Valida saab ka jooksujaki, mille iga element on valmistatud soojahoidmise eesmärgil – varrukaotstes on kindad, jakile on lisatud torusall ja kapuuts on eemaldatav. Lõplik valik sõltub iga jooksja eelistusest. Minu jaoks on parim võimalikult kerge, kapuutsiga jakk, mis jätab väiksema vihmaga kuivaks,“ ütleb Krista. Ta lisab, et regulaarsel jooksjal on kindlasti kapis ka alternatiivne variant. „Olgu selleks siis teine jakk, kas jahedamaks või soojemaks ilmaks või hoopis vest, mille pealmine eesmärk on rindkere soojas hoida.“
Kogu keha külma eest peitu
Sügis-talvisel hooajal kuuluvad jooksja riietuse hulka ka torusallid, kindad ning müts või peapael. Torusalle on fliismaterjalist, meriinovillaseguseid, mikrofiibrist ja UV-kaitsega. On neid, mis mõeldud vaid ümber kaela kasutamiseks, kuid ka selliseid, mida saab vormida vastavalt kaitsvaks maskiks või peapaelaks/mütsiks. „Erinevateks ilmaoludeks võiks olla oma torusall, et soojemal ajal kaitsta end UV-kiirguse eest ja külmemal ajal suuta läbi selle hingata, kuid samas jääda tuule ja lume eest kaitstuks,“ annab Krista nõu.
Külmaga peaks kandma mütsi või peapaela, et kaitsta pead ja kõrvu ning vältida liigset soojuskadu, kuna suur osa kehasoojusest eraldub just pea kaudu. Müts on sobiv külmema ja tuulisema ilmaga, kuna see katab täielikult pea ja kõrvad, pakkudes maksimaalset kaitset. Leebema ilmaga on peapael samuti hea valik, sest kõrvad on soojas, aga pea saab hingata. Pikkade juuste omanikel on peapael teinekord ka mütsist mugavam, sest patsi saab sellest välja jätta. „Jooksumüts võiks samuti olla spetsiaalselt sportimise jaoks mõeldud, mitte tavaline tutimüts, sest see ei suuda piisavalt kehatemperatuuri reguleerida,“ soovitab Krista.
Tema sõnul on oluline, et käed oleksid soojad, kuid milliseid kindaid, mis temperatuuriga kanda, sõltub taaskord jooksjast ja tema külmakartlikkusest. „Kinnastel on mitmeid omadusi, mille põhjal sobivad valida: tuulekindel pealisosa, nutinäpud, helkurid, võimalus kindas näiteks võtit hoiustada. Valida võib nii sõrm- kui ka labakindad,“ kirjeldab Krista. „Olen ise taliujuja, mistõttu on mu sõrmed kogu talve jooksul mõnevõrra jahedamad, seetõttu eelistan enne ujuma minekut joostes käed võimalikult soojaks saada kandes kas topelt kindaid või kindaid, millel on võimalus pealmine labak eemaldada, kui käed on juba piisavalt soojad.“
Jooksusokkidel on suur roll
Lõpuks jõuame veel ühe väikese, aga tähtsa jooksja riietuse osa ehk jooksusokkide juurde. „Spetsiaalne jooksusokk on pea sama oluline kui jooksujalatsid. Vale sokki kandes on üsna suur võimalus näiteks oma maraton või muu võistlus ära rikkuda. Milline sokk on kellegi jaoks parim, on aga katsetamise küsimus,“ ütleb Krista. Põhiline nõuanne on see, et tuleks valida spetsiaalne spordisokk, mitte puuvillane. „Spordisokid suudavad piisavalt hingata ega märgu. Jooksusokid on üldjuhul ka õmblusteta, mis aitab vältida võimalikku hõõrumist.“
Juba enne jooksujalatsite valikut võiks arvesse võtta, millise sokiga oled harjunud jooksma või plaanid joosta. „Mõned sokid on paksendatud nina- ja kannaosaga ning võtavad seetõttu jooksujalatsist natuke ruumi vähemaks, kuid kaitsevad samas jalatsi vastu hõõrumise eest. Kompressioonsokid parandavad verevarustust ning neid on eri mõõtmetes: madalad, keskmised, pikad ja põlvikud. Kes on jooksu ajal hädas ähvardavate krampidega, võiks proovida just kompressioontooteid. Kui aga jalad kipuvad higistama, võiks valida võimalikult õhukese jooksusoki,“ soovitab Krista ning lisab, et sokid peaksid samuti varieeruma vastavalt hooajale. „Külmemal ajal sobivad pikemad ja soojemad, näiteks meriinovillaga sokid ning soojemal ajal madalamad ja õhemad.“
Aga miks sügisel just jooksma minna?
Kui jooksugarderoob on paigas, siis polegi muud, kui rajale! Krista soovitab jooksmist kõikidele, sest sellel on nii palju plusse. „Mina jooksen, sest see annab teatavat sorti vabaduse, see on MINU aeg, mille jaoks ma ei pea eraldi kuhugi sõitma või kindlat aega ootama. Piisab vaid uksest välja astumisest,“ sõnab ta. „Olen pärast jooksu parem inimene, sest olen saanud olla vaid oma mõtetega. Ei saa alahinnata ka eufoorilist tunnet pärast jooksu: tehtud!“
Tema meelest on jooksmine ka parim viis oma keha voolida ning kui tahta suvel rannavormis olla, siis on paras aeg just praegu alustada. „Sügis-talvine periood on uueks hooajaks n-ö põhja ladumine, et kevadel oleks mõnus oma saavutatud vormiga võistlustulle või lihtsalt soojale ajale vastu minna. Talv on paras katsumus kõikidele jooksjatele, kuid see periood karastabki – kui suudad end pimedas, miinuskraadide ja lörtsiga õue ajada, siis kevade saabudes on järjest toredam valgel ja soojemal ajal jooksutrenni teha.“
Jooksmise suur pluss on seegi, et see annab vabaduse minna igale poole, kuhu jalad viivad. Eelkõige loodusesse. „Soovitan sügisel kõik metsarajad läbi joosta, sest looduse muutumine on maagiline. Tore on ka enda keha hommikujooksudega äratada, sest sel juhul ei maga maha imelisi päikesetõuse. Ja kui juba, siis jooksja taastab end külmas vees, seega on sügis parim aeg alustada ka talisuplusega,“ soovitab Krista teistelgi tema enda kaks lemmikala ühendada.
Vaata jooksuriiete valikut Sportlandi e-poes või külasta Sportlandi kauplusi.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Nike
Loona Järvloo: ultrajooksud õpetavad, et on võimalik teha asju, mis esialgu tunduvad võimatud