Paljude korvpallurite unistus alates esimesest hetkest, kui nad oranži palli kätte võtavad, on jõuda NBA-sse. Üks viis maailma tugevaimale liigale natukenegi lähemale saada on osaleda NBA draft’il. Mida see täpselt tähendab?
Esimene professionaalne spordiliiga, kes otsustas, et meeskonna uued mängijad saavad valituks erilisel tseremoonial, oli Ameerika jalgpalliliit (NFL). 1947. aastal võttis selle idee üle ka NBA. Draft tähendab, et konkreetne klubi reserveerib sportlase endale.
Praegu mängib NBA-s 30 meeskonda ja iga aasta juunikuu lõpus võib iga meeskond valida draft’il kaks uut mängijat. Alates 1985. aastast osalevad hooaja nõrgemad meeskonnad erilisel draft’il, et saada õigus valida parimaid mängijaid. Endised reeglid nägid ette, et esimese valiku saab teha liiga nõrgim meeskond. Meeskondadel, kellel ei olnud enam võimalust kõrget kohta püüda, tekitas see soovi tegutseda ebasportlikult, nimelt kaotada võimalikult palju mänge, et nad saaksid draft’il esimesena lootustandvad mängijad välja valida.
Draft kui loterii
Nüüdsed reeglid näevad ette, et eelneva hooaja 14 nõrgimat meeskonda osalevad erilises loteriis. 14 numbriga palli seast loositakse välja neli palli, mis võivad moodustada kokku 1000 numbrikombinatsiooni. Süsteemi järgi on liiga nõrgimal meeskonnal kõige suurem võimalus loterii võita ja saada õigus valida mängija esimesena. See tähendab, et kõige nõrgemale meeskonnale (möödunud aastal oli see Brooklyn Nets) on määratud 250 numbrivarianti. Teisel nõrgimal on 199 (Phoenix Suns), kuid 14. meeskonnal, mis on nõrgematest tugevaim (möödunud aastal Miami Heat), on ainult viis varianti 1000st ja seega kõige väiksem võimalus võita. Selline loterii vähendab meeskondade soovi lõpetada liiga viimasel kohal.
Kuna enamik meeskondadest on vaadanud ühte ja sama mängijat – silmapaistvaimat liidrit, on soov loterii võita suur.
Keda draft’itakse?
Selleks, et mängijal oleks võimalik NBA draft’ist osa võtta, peab ta olema vähemalt 19-aastane ja lõpetanud keskkooli vähemalt aasta eest. Kui need tingimused on täidetud, siis kõik, mida tuleb teha, on saata avaldus. Siiski ei tähenda draft’is osalemine seda, et mõni klubi on mängijast tingimata huvitatud ja isegi kui mängija draft’is välja valitakse, ei tähenda see, et ta saab kindlasti mängida NBA-s, või et ta NBA-sse ei jõua, kui teda ei valita. Näiteks leedulane Mindaugas Kuzminskas ei ole kunagi osalenud NBA draft’is, kuid eelmisel aastal sõlmis New York Knicks temaga lepingu.
Baltimaalased NBA-s
Esimene lätlane NBA draft’is oli Andris Biedriņš, kelle valis 2004. aastal välja Golden State Warriors. Biedriņš mängis NBA-s rohkem kui 500 mängu. Siiani Läti mängijate jaoks kõige edukam draft toimus 2015. aastal, kui New York Knicks valis kõrge neljanda numbriga välja juba täheks tõusnud Kristaps Porziņģise. Tõenäoliselt just tänu Kristapsi mängule hakkavad NBA skaudid vaatama tõsisemalt ka teiste Läti korvpallurite poole.
Palju paremini läks aga Leedul, kelle korvpallurid on NBA liigasse draft’itud ja seal regulaarselt mänginud, näiteks Arvīdas Sabonis, Šarūnas Marčiuļionis, Jonas Valančiūnas, Darjus Songaila ja teised. Kõige kõrgemalt draft’itud leedulane on Toronto Raptorsi mängija Jonas Valančiūnas, kelle Toronto klubi valis 2011. aastal viiendaks.
Ainus eestlane, keda NBA klubid on oma koosseisus näha soovinud, on Martin Müürsepp, kelle 1996. aastal valis välja Utah Jazz. Õigus mängijale anti aga kohe edasi Miami Heati meeskonnale. NBA-s mängis Müürsepp kolmel hooajal, kokkuvõttes 83 mängu.
Tekst: Artis Kamals
Fotod: Nike / Santa
Võitjate valik: Egle Eller-Nabi valik on sport