Missugune rula endale valida ja kuidas rulatamisega algust teha?

Rulatamine kogub Eestis üha enam populaarsust ja see ei ole ammu enam ainult keeruline ekstreemsport. Rulast on saanud lahe transpordivahend, millega kodust kooli, koolist koju ja sõpradega kohtuma kulgeda. Kõige rohkem kasutatakse praegusel ajal cruiser, longboard ja SB tüüpi rulasid.

Algkooliealistele lastele sobib ideaalselt esimeseks rulaks mini cruiser ehk penny board. See on lühikese lauaga plastikust rula. Kuna penny on väga kerge, siis saab seda lihtsa vaevaga igale poole kaasa võtta. Samuti on seda lihtne kasutada ning aktiivsed lapsed saavad sellel tasakaalu püsimise ja manööverdamise ruttu selgeks. See rula sobib ideaalselt linnatänavatel lühikeste distantside läbimiseks ja lõbusõiduks. Mini cruiser´i boonuseks on soodne hind, hulk erinevaid disaine ja kirev värvivalik.

Kui penny on jäänud liiga väikeseks või tahaks kohe suurema rulaga sõitma õppida, siis võib valida cruiser´i või longboard´i vahel. Mõlemad on üles ehitatud samal põhimõttel, aga vahe on laua pikkuses. Cruiser´i laud on lühikese või keskmise pikkusega ning longboard on pikema lauaga rula.

Cruiser´il on suured ja laiad rattad. See rula on mõeldud linnatänavatel liiklemiseks, sest püsib stabiilsena ka küllaltki suurtel kiirustel ning seda on lihtne juhtida ja kaasas kanda.

Longboard on ka suurematel kiirustel väga stabiilne, võrreldes cruiser´iga sobib see kiiremaks sõiduks ja pikemate distantside läbimiseks. Ühtlasi on longboard´i näol tegu ka downhill spordivahendiga. Longboard on rulade seas kindlasti suuremate koolipoiste- ja tüdrukute eelistus.

Kes tahab aga midagi ekstreemsemat, sellele sobib SB rula, mis on disainitud spetsiaalselt trikkide tegemiseks. Trikirulade lauad on erineva laiusega ning sobiv laius sõltub esmajoones jala suurusest. Õige valik on tehtud siis, kui laua peal seistes ulatuvad kannad ja varbad minimaalselt üle rula äärte: vt pilti.

Millest rulasid tehakse?

Rulalauad on sageli valmistatud vahtra- või kase vineerist. Ühes lauas on seitse kuni üheksa kihti vineeri. Osad rula lauad on tehtud ka plastikust, nagu näiteks penny board´id. Rulade trukid ehk osa, mis liidab laua ja rattad üheks tervikuks tehakse alumiiniumi sulamist ning rattad polüuretaanist

Materjalid on rulades läbivalt ühed ja samad, kuid üldjuhul mängitakse materjali kogustega ning sellest kujuneb kasutusvaldkond ja hind.

Kuidas rulatamisega alustada?

Kuna rulatamine on väga tehniline spordiala, siis on hea mõte alustada sõidu õppimisega treeneri järelvalve all. Rula treeninguid korraldab näiteks Spot of Tallinn.

Kui aga otsustada ise õppima hakata, siis pane kõrva taha järgmised märksõnad.

· Osta endale sobiva otstarbega rula.

· Kanna õigeid jalatseid. Rula jalatsite tallad on siledad, et tagada parem grip ja tunnetus rulalaua üle. Jalatsite materjalid on võrreldes tavaliste vabaajatossudega robustsemad ja vastupidavamad, samuti paksemad, et vähendada põrutust. Rula jalatsite varbaosad on tugevdatud, et vältida kiiret kulumist ja pakkuda jalale kaitset. Sportlandist leiab sobivat jalatsid Nike või Vansi valikust.

· Kanna kiivrit ja kaitsmeid. Alguses tuleb paratamatult kukkumisi ette ning kaitsmed on kõige odavam elukindlustus.

· Ära sõida märja ilmaga. Rula rattad muutuvad märjal pinnasel libedaks, ning kukkumisoht on palju suurem. Rula rataste laagrid ei ole ka veekindlad, ning vesi kahjustab laagreid seestpoolt. Samuti muutub rula laua grip tape märjaga libedamaks ning sellega pole nii turvaline sõita.

· Alusta väikeste sammudega. Vali ohutu plats, kus teha esimesed katsetused rula peale püsima jääda. Ära kipu kohe tänavatele või skatepark´idesse sõitma. Õpi esmalt tundma ja tunnetama enda rula, proovi alguses selle peal seista, lase keha pingetest lõdvaks ning ära hoia põlvi lukus.

· Proovi selgeks saada, kas sul on mugavam sõita regular või goofy stiilis. Testimiseks, kumb sa oled, lase kellelgi ennast selja tagant kergelt tõugata. Jalg, millega sa esimese sammu ettepoole teed, määrab ära sinu sõidustiili. Goofy sõidab parem jalg ees ja regular sõidab vasak jalg ees.

· Alustuseks proovi teha esimesed lükked ja sõida sirgjooneliselt. Jalg mida sa lükkamiseks ei kasuta, aseta rula laua ette otsa kruvikohtadele 30 kraadise nurga alla ning lase seda jalga ka põlvest natukene allapoole, et tagumise jalaga oleks võimalik hoogu lükata. Tähtis ei ole kiirus, vaid tasakaalu säilitamine. Kiirus tuleb ajaga.

· Õpi pidurdama. Aseta raskuskese esimesele jalale ning lase põlvest natukene allapoole. Selle asemel, et hoogu lükata, lohista jalga õrnalt mööda maapinda, selleks et hoogu vähendada.

· Õpi pöörama. Kui sirgjooneliselt sõitmine ja pidurdamine on selge, siis õpi tegema esimesi pöördeid ja proovi tasakaalu mitte kaotada. Pööramiseks lase ennast põlvedest natukene allapoole, juhi õlgadega, ning avalda lauale survet oma kandade või varvastega, olenevalt kummale poole pöörata tahad. Pöörde lõpuks too keha tagasi normaalasendisse ja veere edasi.

Miks alustada rulatamisega?

Rulatamine on lahe ja mõnus võimalus punktist A punkti B liikumiseks, aga see on ka hea kardiotreening. Lisaks aitab see parandada koordinatsiooni ning muudab sind tugevamaks, sest rulatades on iga lihas kasutusel. Rulasõit on väga taskukohane hobi, sest sul läheb vaja vaid rula ja sobivaid jalatseid.

Kui sa pole veel rulasõitu proovinud, siis tee seda kindlasti ning elu läheb palju lõbusamaks, lisaks saad väikse adrenaliinilaksu. Iga asi nõuab harjutamist ja kui kohe ei tule välja, siis tasub ikka alati edasi proovida.

Tutvu rulade valikuga Sportlandi e-poes või külasta Sportlandi kauplusi.

Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: tootjad