Suvi ei ole enam kaugel ning ärksamad hooajalised treenijad on oma tee trenni juba leidnud. Usinamad ei ole vahepeal sportimist lõpetanudki. Aga kuidas teha trenni nii, et tulemus oleks püsiv ning millega saab personaaltreener abiks olla? Nõu annab üle kümne aasta MyFitnessis töötanud jõusaali- ja personaaltreeningute juht Kadri Paat.
Milline on parim viis suveks parimasse vormi saamiseks, pidades silmas üldist sportlikkust ja toonust?
Kõigile ei saa soovitada ühte kindlat tegevust. Esmalt võiks mõelda, millist tegevust suudetakse järjepidevalt oma päevakavas hoida. Kui pärast esimest treeningnädalat tekib väsimus, tüdimus ja ei taha treeningsaali enam nähagi, siis pole mõtet seda programmi või kava valida. Mõistlik oleks konsulteerida personaaltreeneriga, et leida omale kõige sobivam ja targem meetod, mida saaks hiljem kohandada, et treeningud kohe pärast eesmärgi saavutamist ei lõppeks. Kindlasti tuleb üle vaadata ka toitumine, mis mõjutab parema vormi saavutamist väga palju.
Millist suuremat kasu annab treenimine, kui jätta välja üldtuntud kaalulangetus või tugevamaks saamine?
Liikumine ja treenimine parandavad üldist enesetunnet, selle hulka kuuluvad näiteks parem unekvaliteet, madalam stressitase, suurem energiatase nii tööl kui ka vabal ajal ning parem meeleolu. Seeläbi ollakse ka parem kaaslane kodus, tööl või sõpruskonnas. Kui treenimise põhieesmärk on kaalulangetus või keha üleüldine vormimine, aitavad kaasnevad positiivsed mõjud treeningu ja aktiivse elustiili tunduvalt püsivamaks muuta. Regulaarne liikumine hoiab meie tugi- ja liikumisaparaadi tervena ning toetab tugevalt südame-veresoonkonna tööd. Samuti nähakse selget seost aju töövõime ja sportimise vahel. Tee trenni ja mõtled kiiremini!
Mille järgi peaks huviline omale sobiva personaaltreeneri valima?
Personaaltreeneril peab olema siiras tahtmine aidata trennihuvilisel eesmärke saavutada. Hea personaaltreener on kliendikeskne – ta ei suru peale oma isiklikke eelistusi, vaid aitab üles leida just sellele inimesele sobilikud võimalused. Ta nõustab klienti toitumise tervislikumaks muutmise, treeningute kiire töönädala sisse mahutamise ja üldise liikumise parandamise asjus. Kindlasti oskab hea personaaltreener treenijat harida nii seadmete ja vahendite kasutuse kui ka toitumise ning üleüldise tervise kohta. Samuti aitab ta õppida harjutusi tegema korrektse tehnikaga, et klient saaks edaspidi neid ise enesekindlalt ja hästi sooritada.
MyFitnessi kodulehel on võimalus personaaltreenereid nii kompetentsi, soo kui ka asukoha järgi valida. See on tore viis, mille abil saab klient leida just sellise pädevusega treeneri, keda otsib.
Kui tihti peaks personaaltreeneri juures käima ja kuidas koostöö välja näeb?
Inimeste eelistused ja soovid on väga erinevad. Osa kliente käib viis korda nädalas ja teised käivad ühe korra kuus oma kava ja tulemusi treeneriga üle kontrollimas, et uut programmi paika panna. Treeningutega alustajatel on alguses soovituslik käia veidi sagedamini, näiteks üks-kaks korda nädalas, et paremini saadud teadmisi ja oskusi kinnistada. Nii tekib kindlam tunne üksi jõusaalis käimiseks. Hiljem võib juba täiesti vabalt otsustada, kuidas ja millise sagedusega personaaltreenerit külastada.
Oma praktikas näen, et kui personaaltreeneriga koostööd hoida, jäävad ka tulemused paremini püsima ja eesmärkide täitmine edeneb. Olgu koostööks vorm, kus kohtutakse kord nädalas või kord kuus – kõige tähtsam on, et see kliendi jaoks toimiks ja oleks kasutoov.
Milline on sinu kõige suurem edulugu personaaltreenerina?
Minu jaoks on kõige suuremad edulood need, kus inimesed jäävad treenimise ja liikumisega alatiseks seotuks. See tekitab minus kui personaaltreeneris alati tänutunnet ja uhkust, kui olen suutnud tuua kellegi ellu kestvaid positiivseid muutusi, mis jäävad suurepäraseks püsivaks toeks kogu ülejäänud eluks.
Näiteks üks minu klient, 59-aastane naine, on käinud jõusaalis juba aastaid ning hoidnud seeläbi suurepärast vormi. Hoolimata sellest, et elus tuleb ette mõningaid takistusi (olgu selleks reisimine, haigestumine või muud toimetused), on ta alati trenni tagasi tulnud ja pole kordagi täielikult loobunud. Just tänu järjepidevusele teeb ta täna, aastaid hiljem, oma jõunäitajatega kindlasti nii mõnelegi silmad ette.
Lisaks tunnistab klient ise, et tänu jõutreeningule on ta seljatanud depressiooni, ning oleme palju-palju kordi tõdenud, kuidas pärast trenni on stressirohke päev seljataha jäänud ja rasked muremõtted paistavad kohe tunduvalt kergemad.
Milline on hea vormi kuldreegel ehk mida peaks kõik inimesed aasta läbi tegema või järgima?
Istuv eluviis on täiskasvanute puhul seotud terviseriskidega, mistõttu tasub olla kehaliselt aktiivne. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab noortel vanuses 5–17 eluaastat liikuda mõõduka kuni tugeva intensiivsusega vähemalt 60 minutit päevas. Vähemalt kolmel päeval neist peaks tegema mõõduka kuni tugeva intensiivsusega tegevusi, mis tugevdavad ka lihaseid, liigeseid, luid.
Täiskasvanutel soovitatakse liikuda mõõduka intensiivsusega 150–300 minutit või tugeva intensiivsusega 75–150 minutit nädalas. Lisaks sellele soovitatakse teha vähemalt kahel päeval nädalas lihaseid, liigeseid ja luid tugevdavaid sportlikke tegevusi. Tervisekasu suurendamiseks võiks aeroobne tegevus WHO soovituste kohaselt olla isegi suurem.
Kui oluline on õige toitumine?
Liikumise kõrval on kindlasti oluline järgida ka tervisliku toitumise põhisoovitusi. Treening ja toitumine käivad kokku nagu head sõbrad, mistõttu ei saa head vormi ilma toitumist jälgimata hästi saavutada ega hoida. Üldiselt saab kõige paremaid ja lihtsamaid toitumisalaseid soovitusi minu arvates veebilehelt toitumine.ee.
Tänapäeval levib toitumise kohta väga palju „imedieetide“ soovitusi või tehakse kogu sellega seonduv inimestele väga keeruliseks. Mõistlik oleks järgida ennekõike kõige klassikalisemaid toitumise nõuandeid, mis on toitumine.ee veebilehel kenasti välja toodud. Kindlasti on iga inimene individuaalselt väga erinev oma mitmesuguste soovide ja eelistustuste tõttu, kuid üldise vundamendi loomiseks sobivad selle lehekülje lihtsad nõuanded väga hästi.
Millised on ületreenimise esimesed märgid ja kuidas seda vältida?
Üks indikaator on puhkeoleku pulss, mida saab kohe pärast ärkamist mõõta. Kui puhkepulss on tavapärasest kõrgem, siis võib tegu olla ületreeningu ühe sümptomiga.
Iga treening ei pea tohutult väsitama või olema maksimumpingutuse lähedane. Ületreenimise vältimiseks on kõige parem järgida kindlat programmi, mis aitab mõistuspäraselt treenida ning mida aeg-ajalt koos personaaltreeneriga üle vaadata. Kindlasti ei saa eeldada, et hakates ükskõik mil viisil kõrge intensiivsusega treenima, toob see suurepäraseid tulemusi. Inimese keha vajab vormi saamiseks nii töö- kui ka puhkeaega.
Ületreenimine võib tingitud olla ka arvamusest, et trenn on ainuke koht, kus keha areneb. Tegelikult vajab keha tulemuse saavutamiseks puhkust samamoodi nagu pingutust. Ei ole ühte ilma teiseta!
Tekst: Pille Kalda
Fotod: Laura Nestor, Kaire Laidna, Aivo Kallas
FC Flora alustab Premium liiga hooaega kõige kõrgemate eesmärkidega