Renoveeritud Kääriku Spordikeskus saab sel aastal 75

75 aastat tagasi matkas tollane Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaan Fred Kudu Otepää aladel, et leida sobiv koht ülikooli spordibaasile. Täna teame, et ta leidiski selle. Mahajäetud Kääriku talu asus looduskaunis kohas ning maastik pakkus suurepäraseid võimalusi nii talviste kui ka suviste spordialade harrastamiseks.

Viimase kümne aastaga on Kääriku teinud läbi tohutu arengu, kuid palju tööd ootab veel ees. Kõigest sellest rääkisime SA Tehvandi Spordikeskuse juhi ja juhatuse liikme Kristjan Karisega.

Kolm unikaalset spordikeskust ühe mütsi all

Ilmselt on iga eestlane korra elus Elva-Otepää-Kääriku kandis asuvaid spordirajatisi külastanud või seal ööbinud. „Sissejuhatuseks tuleb kindlasti öelda, et Kääriku Spordikeskus on üks kolmest SA Tehvandi Spordikeskuse rajatistest. Lisaks kuuluvad siia Tehvandi Spordikeskus ja Tartumaa Tervisespordikeskus,” ütleb Kristjan Karis algatuseks.

Kääriku Spordikeskus kuulub Tartu Ülikoolile ja nimetatud sihtasutus seda haldabki. „Leping on sõlmitud 50 aastaks, järele on jäänud 40,” märgib Karis lõbusalt.

Tippspordi ettevalmistuskeskus

„Kääriku peamine funktsioon on olla tippsortlaste ettevalmistuskeskus. Käärikul saab laagreid korraldada nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Meie ise laagreid ei organiseeri, kuid pakume eri teenuseid keskuses asuvates rajatistes ja hoonetes. Oleme proovinud tuua kokku kõik vajalikud teenused: majutus, toitlustus ja sportimisvõimalused, lisaks pakume ka füsioteraapia- ning spordimeditsiini teenuseid koos oma partneritega Tartu Ülikooli Kliinikumist ning FysioCentrumist,” kirjeldab keskuse juhataja võimalusi.

Kes Käärikul on käinud, see teab, et seal saab tegeleda pea kõikide spordialadega. Naljaga pooleks ütlevad keskuse töötajad, et puudu on vaid jäähall ja ujula, kuid Kääriku järves saab suvel ujuda ja talvel uisutada.

Sporditurism on moes, kuid broneerida tuleb varakult

„Võib öelda, et teist sellist keskust ei ole terves Baltikumis. Meid leiavad üles ka Läti ja Leedu tippsportlased, varem käidi ka Venemaalt ja Valgevenemaalt. Eestlased moodustavad kogu külastajate arvust ikkagi 80% ning keskmise laagri suurus on 50–60 inimest. Keskuse populaarsusest annab märku asjaolu, et näiteks 2027. aasta juulis ei ole meie keskuses ühtki vaba aega ning varasemate aastate suved üldse täituvad suhteliselt kiiresti. Ja sedagi sellepärast, et broneerida saab ette maksimaalselt viis aastat,” ütleb Kristjan Karis välja jahmatava tõsiasja.

Järgmisena peangi küsima, et kuidas siis aina popimaks muutuva sporditurismiga tegelejad ja seltskonnad saavad üldse Kääriku keskuse võimalusi kasutada. „Ikka juhtub, et suvelgi tekib laagrite ajal 10–15 inimese ning kahe-kolme päevaseid auke – sportima seega mahub. Kitsaskohad tekivad just majutusega seoses. Järgmise aasta suvele tuleb mõelda juba sellel suvel. Kõige rohkem vabu aegu leidub just koolivaheaegade välisel ajal, kui lund veel või enam ei ole ehk siis sügisel ja kevadel, kui lapsed on koolis ja suusatada ka ei saa,” ütleb Karis.

Suurte spordiürituste tarbeks on lisaks Otepää-Kääriku piirkonna majutusvõimalustele broneeritud ka kõik Tartu linna hotellid. Sporditurismi või ka firma suvepäevade organiseerijatel on soovitatav broneerimisega alustada väga varakult. „Väga populaarne on ka selline variant, et kui meile majutuma ei mahu, siis spordirajatisi saab ikka kasutada,” räägib juhataja.

Augustis valmivad tänapäevane konverentsikeskus ja toitlustushoone

Esimese arengukava viimaste objektidena valmivad augusti lõpuks konverentsikeskus ja toitlustushoone. „Tänapäeval ei tehta ju sporti enam ainult väljakul. Tippsport hõlmab endas tegevuste analüüsi, mida tehakse nii videote,terviseandmete kui ka loengutega. Meie järgmine eesmärk ongi liikuda taristust ja füüsilisest sporditegemisest edasi tänapäevaste tehniliste võimaluste edasiarendamiseni, et sporditegemist toetada. Lisaks on meil loomulikult plaanis algatada detailplaneeringuid, et ehitada uusi rajatisi, mille vajadus on selgunud viimase kümne aasta jooksul,” kirjeldab Karis.

Praegu liigub Kääriku järjest rohkem sporditegevust toetavate teenuste ja tegevuste pakkumise poole. „Sporditeadus, spordimeditsiin, spordiinnovatsioon on need teemad, millega soovime tulevikus tegeleda ning ühisele mänguväljakule koondada. Näiteks kui tennisemängija või tennisemängijast tarkvara või riistvara arendaja soovib jälgida anduri abil oma käeliigutusi, siis meie pakume selleks vajalikku keskkonda. Toome kokku kasutajad, arendaja ja võimalused ning spetsialistid meie partnerite – Tartu Ülikooli ja teiste koolide – juurest. Aga nendest teemadest räägime lähemalt novembris toimuval spordikonverentsil,” heidab keskuse juhataja pilgu tulevikku.

Aasta tagasi avati hotell

„Eelmisel suvel avatud hotellis saab ööbida 150 inimest. Lisaks on olemas telkimisala Kääriku järve ääres ja keskuse alal asub veel kaks peegelklaasist majakest, mis on ligi 20 ruutmeetrit suured ehk mahutavad üks-kaks inimest. Kokku koos võistkonnamajade ja spordihosteliga mahutame keskusesse korraga 350 inimest,” annab Kristjan ülevaate majutusvõimalustest.

Uus renoveeritud hotell eristub vanast eelkõige müratõkete ja uute kliimasüsteemide poolest. See sobib tavakülastajale, aga ka tippsportlastele, ning vastab kõikidele tänapäevastele nõuetele.

„Inimestele, kes soovivad linnast põgeneda, soovitaksin just meie võistkonna- ja peegelmaju, kus ootavad rahu ja vaikus, et teha sportimise keskel ka näiteks kaugtööd,” annab Kristjan soovituse.

Broneeri varakult

Majutuse broneerimiseks saab suhelda otse Kääriku Spordikeskusega. Hommikusöök on hinna sisse arvestatud, kuid lõuna- ja õhtusööki saab broneerida siis, kui keskuses on grupid või päev ette. Keskuses on 15 sauna. Kõige populaarsemad on neist puuküttega Kekkose ja suurem Greeni saun, mis asuvad otse Kääriku järve ääres. Hotellis on olemas aurusaun, infrapunasaun, jäävannid ja tavaline Soome saun, kuhu saab hotellist otse kõndida.

„Vanast ajast on jäänud arusaam, et meie spordirajatisi saavad kasutada vaid tippsportlased. See ei ole tegelikult nii,” kummutab keskuse juhataja suurima müüdi.

Kui kliendid teevad broneeringu, saavad üksikisikud kasutada täpselt samu rajatisi kui tippsportlased. „Meie keskus on valminud riigi rahadega ja on mõeldud kõigile. Ka ümberkaudsed väiksemad majutuskohad ja spordibaasid kasutavad meie rajatisi. Finantsiliselt on aga lähema kahe aasta eesmärk saada ise majanduslikult hakkama ilma, et riik peaks meid tegevuste poolelt toetama,” sõnastab Kristjan Karis eesmärgi.

Juubelikonverents 3.–4. novembril

„Lisaks 75. sünnipäevale lõppeb ka esimene arenguetapp. Nii tekkiski mõte korraldada konverents, kus räägime teemadest, mida varem pole just eriti palju käsitletud. Me ei soovi vaadata aga mitte niivõrd tagasi minevikku, kui leida just uusi ideid tulevikuks. Kolm põhilist suunda, mida soovime konverentsil käsitleda ja kuhu kaasata nii riigi- kui ka erasektori, oleksid sporditurism, sporditeadused ja spordiinnovatsioon. Just nendega oleme ise palju kokku puutunud, kuid need tegevused vajaksid laiemapõhjalist ja üle-eestilist arutelu,” tutvustab Kristjan Karis aasta lõpus toimuvat konverentsi.

Käärikul näeme!

Tekst: Kärt Radik
Fotod: SA Tehvandi Spordikeskus