Linda on Sportlandis töötanud pea kümme aastat. Ta alustas oma karjääri klienditeenindajana ja on sammhaaval liikunud aina edasi. Rääkisime sellest, milliseid väljakutseid pakub Baltimaade suurim spordikett digiturunduse ja e-kaubanduse valdkonnas.
Linda, kuidas sa Sportlandi sattusid ja kuidas on sinu karjäär kulgenud?
Sattusin Sportlandi tööle pärast gümnaasiumi lõpetamist, kui võtsin vastu otsuse teha õppimises aastane paus. Tahtsin jõuda selgusele, millises suunas edasi liikuda. Olen alati huvitunud enese arendamisest ja niisama istumine mu silmi särama ei pane. Sportlandi atmosfäär, mitu minu lemmikbrändi, mitmekesine kaubavalik ja kvaliteetne klienditeenindus olid mulle silma jäänud juba aastate eest. Kui nägin CV-keskuses kuulutust, otsustasin kandideerida Kristiine Sportlandisse klienditeenindaja ametikohale. See oli 2013. aastal.
Mõni aasta hiljem liitusin Ülemiste tiimiga. Kui ma parasjagu poes ei töötanud, käisin abiks väliüritustel, spordivõistlustel jne. Mulle sobis paindlik töögraafik ja meeskonna mõnus õhustik. Sportlandis töötamine on minujaoks midagi enamat kui lihtsalt „töö“. Sportland ning need inimesed, kellega koos suuri asju korda saadame on justkui minu teine pere.
Koroonapandeemia tõttu lansseerisime 2020. aastal Sportlandi e-poe. Pärast seda pidin tegema valiku: kas liigun edasi online-klienditeeninduse või digiturunduse suunal. Otsustasin valida digiturunduse, sest see valdkond tundus mulle põnev, uudne ja katsumusterohke. Nüüdseks olen digiturunduse spetsialisti kohalt edasi liikunud ning töötan digiturundus juhina.
Minu karjäär on seni kulgenud kenasti, uksed on avanenud minu jaoks õiges suunas ning tänu Sportlandile olen saanud areneda ja omaltpoolt pakkuda ettevõttele oma oskuste ja kogemustega üha suuremat väärtust.
Mis on olnud sinu suurimad väljakutsed?
Areneme e-kaubanduse ja digiturunduse vallas kiiresti ja see on toonud kaasa mitu katsumust. Räägin lähemalt kolmest, mis on mulle kõige eredamalt meelde jäänud.
Eneseületus online-klienditeeninduse juhina. Esimene suurem katsumus seondus online-klienditeenindusega. Eriolukorrast tulenevad piirangud peatasid jaekaubanduse tegevuse. Ainus võimalus tooteid müüa oli e-poe kaudu ja meeskond kasvas pea üleöö väga suureks. Kõikide tavapoodide klienditeenindajate koolitamine ja juhendamine ning niivõrd suure meeskonna juhtimine oli väga suur eneseületus. Tol ajal püstitasin ka enda tööpäevade kestusrekordid. Andsin oma tolleaegsete teadmiste ja kogemuste põhjal endast kõik, et juhtida online-klienditeeninduse tiimi võimalikult hästi.
Sportlandi e-poe avamine. Teine suurim väljakutse oli minu jaoks e-poe avamine. Pidime tegutsema kiiresti ja see minimaalne aeg, mis meil e-poe avamiseks oli, tähendas kogu tiimile suurt eneseületust. See oli võidujooks ajaga ja kõik pingutasid väga kõvasti. Tänu kõikidele enseohverdusele õnnestus paari kuuga luua toimiv e-pood, mis jäi silma ka Google’ile kui üks koroonaajastu edulugusid.
On väga huvitav analüüsida, kuhu me oleme paari aastaga jõudnud ning kust ja kuidas kõik alguse sai. Praeguseks oleme jõudnud etappi, kus me ei tee enam must-have-asju, vaid mõtleme nice-to-have-asjadele ning loome võimalusi, et muuta ostlemist ja kogu e-poe kasutajakogemust veel paremaks, kiiremaks ja mugavamaks.
Uute turgude vallutamine. Viimasena tooksin välja Soome turule sisenemise. Minu karjääri jooksul on see esimene välisturg, kuhu me siseneme. Saan öelda, et minu jaoks on suur katsumus teha kõike digiturunduslikust aspektist rääkides võimalikult hästi ja teadlikult ehk saada aru, mille poolest erineb soome klient ning mis teda kõnetab.
Miks sulle meeldib Sportlandis töötada? Mis sind kõige rohkem motiveerib?
● Väljakutsed – mind motiveerivad ja sunnivad pingutama uued ja põnevad väljakutsed. Hindan tohutult seda, et minu töö on huvitav ja mitmekülgne, aga samal ajal põnev, sest pidev areng ja uued mõtted teevad minu töö nauditavaks. Nagu ütleb ka vanasõna: veerevale kivile sammalt ei kasva! 🙂
● Töötajate väärtustamine – head hüved sportimiseks, võimalus panna ennast proovile spordiüritustel, tähtpäevadel üllatamine ning kolleegide meelespidamine.
● Meeskonnaüritused – koosviibimised rahvusvahelisel tasandil, sünnipäevade tähistamine, aastakokkuvõtted, jõulupeod jpm.
Mida pead digiturunduses oluliseks ja millele Sportland praegu keskendub?
Digiturunduses on oluline luua strateegia ja tegevusplaan, mis võimaldab pakkuda asjakohast sisu õigel ajal ja õigele inimesele. Kuna konkurents on tihe ja võimalusi turundamiseks on väga palju, siis on oluline leida digiturunduse valdkonnas just see õige tee – kuidas olla nähtav ja kõnetada soovitud sihtgruppi. Praegu keskendub Sportland Soome turule sisenemise kampaaniale, samuti valmistame ette koolikampaaniat ja peagi tuleme välja ka paari uue digitaalse lahendusega kodulehel, mis eristab meid konkurentidest.
Räägi palun oma kordaminekutest ja edulugudest Sportlandi turunduse vallas
● Esimene suur kordaminek oli 2019. aastal võidetud auhind „Aasta idee”, mille tõi mulle Sportlandi veebilehel tegutsev juturobot Spobo. Tema lõime koostöös digimeediaagentuuriga Nobel Digital.
● Koostöös Nobel Digitaliga 2020. aastal saadud tunnustus Google’ilt, kes nimetas Sportlandi e-poodi üheks koroonaajastu silmapaistvamaks edulooks.
● Kuna veeb ja turundus käivad meie ettevõttes tugevalt käsikäes, on minu jaoks üks suurimaid kordaminekuid ka kogu praeguse veebitiimi välja koolitamine ja nende tööpositsioonile sulandamine. Kuna oleme kasvanud kiiresti, tekkis pärast 2020. aastat olukord, kus ühel inimesel ei olnud enam võimalik hallata kõiki valdkondi, mis puudutavad digiturundust ja e-kaubandust. Seega tuli värvata meie meeskonda uusi liikmeid. Eri inimeste vahel tuli ära jagada ülesanded, mida varem ise täitsin: online-klienditeenindus, uudiskirjad, toodete haldamine ja veebilehe sisuhaldus.
● Viimase majandusaasta suurim kordaminek oli minu jaoks 37 turunduskampaania edukas läbiviimine ja kahe uue inimese värbamine meie turundus-/veebimeeskonda.
Millisena näed Sportlandi digiturunduse tulevikku?
Digiturundus ja sellega kaasnev areneb üha rohkem ja digiturunduse osakaal tavaturundusega võrreldes kasvab. Samuti tuleb võimalikult palju ära kasutada hüvesid, mida tänapäeva digitaalajastu pakub (nt AR-tehnoloogia, tehisintellekt, personaliseerimine, metaverse jms) ja rakendada seda digiturunduses.
Millised on põhilised vead, mida digiturunduses tehakse?
Alati ei saa jääda kindlatesse raamidesse; tuleb arvestada muutustega ja nendega kohaneda. Kindlasti on oluline jälgida, et pakutav oleks sihtgrupi jaoks atraktiivne, kommunikatsioon oleks ühtlane ning et turundamiseks kasutatakse õigeid kanaleid ja meetodeid.
Kas turundusvaldkonnas töötamiseks peab olema vastav soolikas või töötab ka mudel „veri-higi-pisarad”?
Edukuse tagamisel mängivad rolli mõlemad. Turundamine eeldab loomingulisust ja kindlasti annab vastav soolikas eelise, kuid selleks, et saavutada milleski häid tulemusi, on vaja ka verd, higi ja pisaraid. Tuleb näha vaeva, teha tööd südamega, võtta vastu tagasilöögid, käsitleda neid kui õppetunde ning panna kogemused enda kasuks tööle.
Milline oli su haridustee pärast gümnaasiumi?
Rakenduslik kõrgharidus – Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (praeguse nimega Tallinna Tehnikakõrgkooli Rakvere Kolledž), eriala kaubandusökonoomika (kolm aastat).
Magistrikraad – Tallinna Tehnikaülikool, eriala juhtimine ja turundus, spetsialiseerumine äriprotsesside juhtimisele digitaalühiskonnas (kaks aastat).
Milliste spordialadega tegeled ise? Millele või kellele spordis kaasa elad?
Sportimisest rääkides meeldib mulle käia jõusaalis ja rühmatreeningutes: MyFitness on olnud minu lemmikspordiklubi juba aastaid. Samuti meeldib mulle osaleda spordiüritustel, uisutada, rattaga sõita, suusatada, joosta ja käia matkamas. Teen sporti regulaarselt, sest mulle meeldib liikuda ja tunda ennast oma kehas hästi.
Kaasa elan jalgpallile. Kui võimalik, käin kohapeal Eesti koondise mänge vaatamas. Teleri vahendusel meeldib mulle jälgida laskesuusatamist.
Uuel aastal soovin osaleda Tipust Topini jooksuüritusel ja samuti tahaksin ära teha Võhandu maratoni.
Soovime Lindale edu ja jõudu kõikides ettevõtmistes!
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Iti-Pätrik Järve, Jake Ferra, erakogu