Riste Remmelgas ja Vaidika Viljat alustasid hiljuti Sportland Eestis uutel ametipostidel ja kuigi ametikohad on erinevad, on nende mõlema valdkonnaks suures plaanis töö inimestega. Uurisime, miks just see nende silmad särama paneb ja millist rolli mängib töö kõrval sport.
Riste karjäär ettevõttes sai alguse 13 aastat tagasi Järve Sportlandi klienditeenindajana. „See kauplus on siiani mul südames,“ kinnitab ta. Vaidika alustas oma teekonda ettevõttes 4,5 aasta eest. „Olin just Tallinnasse kolinud ja otsisin kooli kõrvalt sobivat töökohta. Avastasin, et Eestis avatakse Baltikumi esimene Sports Directi kauplus ning mõtlesin, et miks mitte proovida,“ meenutab ta.
Hiljuti astusid mõlemad naised karjääris sammu edasi. Riste töötab Sportlandi keti teenindusjuhina ja Vaidika on Sports Directi keti personalispetsialist. „Olen alati olnud arvamusel, et ei loe mitte positsioon, vaid sisu, mida lood. Oma tugevusteks pean pikka teenindusalast kogemust ning selget nägemust, milline on hea teenindus, milline peaks olema innovaatiline ja atraktiivne töökeskkond ning mis on need tegevused, mis toetaks eesmärkide saavutamist. Kõige sellega toimetangi igapäevaselt,“ kirjeldab Riste.
Vaidika võtab aga oma töö sisu kokku nii: „Toetan töötajaid erinevates küsimustes ning pingutan selle nimel, et olla neile olemas igal ajal nii nõu kui ka jõuga.“
Põnev ja rohkelt väljakutseid pakkuv töö
Lühidalt kokku võttes võib öelda, et Riste ja Vaidika tegutsevad igapäevaselt selle nimel, et nende töötajad oleksid õnnelikud, tuleksid tööle säravate silmadega ja teeksid tööd suure kirega. Just nii nagu nemad ise teevad.
“Olen leidnud oma kutsumuse, selle, milles olen tugev ja soovin edasi areneda. Saan palju enda kogemusi ja nägemust edasi anda ning läbi selle muuta noorte inimest elu huvitavamaks, paremaks ja emotsionaalsemaks. Kindlasti on palju uut veel õppida, mis lisab tööle põnevust,“ avaldab Riste.
Vaidikat innustab kõige enam tegutsema kollektiiv, kuhu ta kuulub. „Mind ümbritsevad inimesed, kellel on samad sihid, lootused ja ootused,” on ta rahul. „Kõige suuremat väljakutset pakub olla alati hästi informatsiooniga varustatud ja osata erinevatele küsimustele vastuseid anda, et tagada sujuv töökorraldus. Kindlasti on tähtis ennast koolitada ning anda endast igapäevaselt töös 101%,” lisab ta.
Töö kui võimalus isiklik missioon ellu viia
Nii Riste kui Vaidika ülesandeks on hoolitseda selle eest, et kaupuste töötajad tunneksid end oma ametikohal hästi, sest seeläbi on kaupluse klientidele alati tagatud suurepärane kliendikogemus. Kõige paremat tulemust on näha siis, kui kogu kollektiiv teeb tööd naudinguga.
„Mina pean oluliseks töö tähendust. Siinkohal pean silmas, et see, mida teed, vastab sinu isiklikule missioonile. Peab olema tahe teenindusvaldkonnas midagi muuta, kirg pakkuda parimat teeninduskeskkonda ja soov olla heaks eeskujuks. Lisaks eelnevale peab kindlasti olema töös süsteemne, et tagada jätkusuutlik tulemus,“ loetleb Riste. „Inga Lunge tõi oma kehakeele koolitusel välja väga hea mõtte, et töö peab olema midagi, mida TAHAD teha, mitte kohustus, mida PEAB tegema. Kui tunned, et sa pead midagi tegema, on juba tekkinud mõttekoht, kas sa teed ikka õiget asja,“ mõtiskleb ta.
Vaidika lisab, etkõige tähtsam on omavaheline suhtlus. „Tööl käimine ei peaks olema kohustus, vaid pigem rõõm ja rahulolu, et sul on võimalus midagi ära teha ning läbi selle ennast ja maailma paremaks muuta,“ arvab ta.
Unistuste töö ei ole sihtkoht, vaid teekond
Kuna Riste ja Vaidika on leidnud endale töö, mis neid sütitab, on just nemad õiged inimesed, kellelt küsida, kuidas teha tööelus õigeid valikuid? „Unistuste tööd ei tohiks võtta kui lõppsihtkohta, vaid kui eluteekonda teha pidevalt seda, mis igapäevaselt silmad säravana hoiab ning jätkuvaid väljakutseid pakub. Ühel eluhetkel on unistuste töö üks, teisel hetkel võib see olla hoopis teine, sest läbi isikliku arengu muutuvad ka tööalased sihid. Oma kogemusest julgen soovitada, et olge ettevõtlikud, katsetage erinevaid ameteid ja andke igal töökohal endast alati maksimum. Reisige, tegelege rohkem sellega, mis teile tõesti meeldib ning alati mõelge positiivselt ja suurelt,“ lausub Riste.
Vaidika usub, et tuleb järgida lihtsat motot. „Võta igat töökogemust kui arendavat ja edasiviivat õppetundi, mis on hüppelavaks järgmisele,“ soovitab ta. „Esimene töö ei pruugi olla just see, mida tahaksid elu lõpuni teha, kuid see annab sulle kindlasti suuna kätte ning hiljem tagasi mõeldes saad aru, miks see sel hetkel vajalik oli.“
Jooksutrenn pakub rahulolu
Kuna Riste ja Vaidika tööandjaks on Sportland Eesti, siis on enesestmõistetav, et sport mängib nende elus tähtsat rolli. See tagab hea füüsilise vormi ning aitab maandada vaimseid pingeid. Samuti annab võimaluse veeta kvaliteetaega oma pere ja kolleegidega ning nendega lähedasemaks saada.
„Olen mänginud nii tennist kui ka lauatennist ja käinud kergejõustikus. Praegu naudin kõige rohkem jooksmist, sest sellel alal näed iga treeninguga järjekordset arengut kiiruse ja kestvuse paranemise näol. Väga kehvade ilmade ja külmemal aastaajal võib mind leida ka treeningsaalides rühmatreeninguid nautimas,“ räägib Riste.„Suurt rõõmu teeb see, et olen nakatanud spordipisikuga ka elukaaslase, kellega koos on juba mitu jooksuüritust läbitud ning paljud veel ees,“ lisab ta.
Jooksmise võlu on avastanud ka Vaidika. „Ma ei ole kunagi pidanud end väga tugevaks sportlaseks. Pigem teen kõike rohkem uute kogemuste saamiseks, kuid olen alati arvanud, et jooksmine on minu spordiala. Joostes saan end maailmast välja lülitada – kuulata muusikat, mis mulle meeldib ja mõelda omi mõtteid. Samas ei ütle ma kunagi „ei“ ka ujumisele, rattasõidule või rulluisutamisele,“ lausub ta.
Positiivseid emotsioone ammutamas
Riste ja Vaidika osalevad meeleldi rahvaspordiüritustel ning soovitavad seda teistelegi.
„Sportland pakub suurepärast võimalust osaleda enam kui 50-l eri spordiüritusel. Olen enda võimekuse piire mitmeid kordi proovile pannud. Eelmisel aastal läbisin elu esimese triatloni ning kindlasti ei jää see viimaseks. Viimane kogemus on mõni nädal tagasi toimunud Maijooksult, kus on alati päike väljas ja kohal u 15 000 positiivset naist, mis annab meeletu energia. Tegelikult jätab iga üritus positiivse emotsiooni ning nende võimaluste eest tuleb tänulik olla,“ avaldab Riste.
Ka Vaidika läbis eelmisel aastal oma elu esimese triatloni – Telia 4:18:4 Tallinna rahvatriatloni ja jooksis esimest korda poolmaratonil. Lisaks muda-, ekstreem ja Vägilase jooksud. Viimaseid soovitab ta proovida kõikidel, kes tahavad jooksu kombineerida erinevate huvitavate takistustega. „Kõige positiivsemaks kogemuseks pean aga Rakvere Ööjooksu. Ma ei ole mitte ühelgi spordiüritusel näinud nii palju kaasaelamist ja show’d kui seal. Kutsun kõiki osalema igal aastal vähemalt ühel spordiüritusel, aga parem kui lausa mitmel,“ lausub Vaidika.
Ees ootavad põnevad proovikivid
Tänavusel hooajal on naistel plaanis nii mõndagi põnevat. „Järgmiseks suuremaks eneseületuseks pean esimese poolmaratoni läbimist. See saab ette võetud juunis IRONMAN 70.3 Otepää triatlonil, kuhu läheme tiimiga nii, et iga liige läbib triatloni ühe ala. Ja kui juba minna, siis kindla ajalise eesmärgiga,“ ütleb Riste.
Vaidika plaanidesse kuuluvad käimis- ja kepikõnnimaratonid, jooksuüritused, triatlonid, rattavõistlused. „Kõige suurem väljakutse on tõenäoliselt tiimina tehtavad IRONMAN 70.3 Otepää ja IRONMAN Tallinn, kus olen mõlemas naiskonnas ujuja rollis. Kuna ujujat on raske leida ning mulle meeldivad väljakutsed, siis olin väga hea meelega nõus tiimis selle rolli võtma – hoiame pöialt, et kõik läheks hästi,“ on ta lootusrikas.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Milline on discgolfi minevik, olevik ja tulevik Eestis?