Retk „Kuidas elad, Lahemaa rahvuspark?“ toimub 21.-22. augustil 2021 marsruudil Kolga-Sae talu-Leesi-Juminda-Tapurla-Hara-Loksa-Suurpea-Pärispea-Viinistu-Vihasoo-Käsmu-Võsu-Altja-Vihula-Sagadi-Võsupere-Palmse-Ilumäe-Laukasoo-Joaveski-Nõmmeveski-Kolga.
Kuna Lahemaa Rahvuspark peab tänavu 50. juubelit, on õige aeg „sünnipäevalaps“ üle vaadata. Peatume muuhulgas Eesti mandri põhjapoolseimas punktis Pärispea neemel, Vihasoo linnutornis, Käsmu kaptenitekülas, Hara sadamas, Juminda poolsaare vanades külades Tapurlas ja Viinistul ning Valgejõe joastikel. Alustame Kolga mõisa juurest ja lõpetame samas, esimesel päeval sööme lõunat kuulsas Hara sadamas, teisel Oandu külastuskeskuses ning laagriplatsiks oleme valinud maalilise Altja kaluriküla. Nagu rattaretkedel tavaks, toimuvad rajal tähtsate paikade juures kohajutud ja kaunites kohtades kontserdid. Vihula mõisapargis esineb Bonzo, Altja laagris mängivad Kukerpillid, Uurikad esinevad Kolga mõisahoovis ja Lahemaa rahvamuusikud Leesi poe juures. Toome siinkohal esile veel mõned põnevamad peatuspaigad kahepäevase retke jooksul.
Hara sadam
Hara allveelaevade baasis, endise sõjaväesadama territooriumil tegeleti okupatsiooni laevade demagnetiseerimisega, mis tähendab, et allveelaevade kered muudeti magnetmiinidele tuvastamatuks. Praegu tegutseb siin sõjaväemuuseum ning saame sellest ka osa, kuna Haral peame lõunapausi ning retkelistele toimuvad giidide juhendusel ekskursioonid. Mitte nii väga sõjahuvilised saavad jalutada kail ja vaadata varemeid.
Šaakal – uustulnuk ning teised loomad
Vihasoo kandis Pärispea poolsaarel on nähtud šaakalit, uustulnukat Eestis, kes levib meil mööda rannikualasid aina edasi ja kelle elutsemine Eestis sai ametliku kinnituse alles 2013. aastal Matsalu kandis. On märgiline, et just Lahemaa rahvuspargi juubeliaastal täienes siinsete loomade nimestik uue imetajaliigi võrra – käimas on ajastu, kus paljud loomaliigid on laienemas lõunast põhja ja ega šaakal ilmselt viimaseks tulijaks jää. Vihasoo rahvamaja juures kuulame kohajuttu ka teistest siinelavatest loomadest, kõneleb kohalik loodusemees Martin Piispea.
Leesi pood ehk “Liesi Puod” (põhiranna murrakus)
Juba aastal 1908 panid kohalikud Leesi kalurid raha kokku ja tegid oma poe. „Meie tegime nüüd sama,“ kõneleb Veiko Esken MTÜ Leesi Tarwitajate Ühisusest. Nimelt aastaid vapralt poodi pidanud Liisi Ojangu pidi 2019. aastal poe sulgema hoone omaniku müügiplaanide tõttu. Ent õnneks oli kogukonnas piisavalt jõudu, et osta kinnistu, remontida poe- ja postimaja ning hakata ise poodi pidama. Selleks loodi eraldi Leesi Tarwitajate OÜ, kes avas poe 2020. aasta suvel. Poodi mullu renoveerides tuli saepuru seest välja „10 käsku ühisuse liikmetele“ – dokument, mille alusel 100 aasta eest poodi peeti ning mis kohalike meeste hinnangul kõlbab juhtnööridena väga hästi ka tänasesse päeva – osta kohalikku kaupa! Pood on avatud soojal aastaajal. Samal päeval retkega, toimub Leesi poe juures kohvikute päev ning rattaretkelistele esinevad Lahemaa Rahwamuusikud.
Altja võrgukuurid
Lahemaa kuulsamaid paiku, kaluriküla Altja, oleme valinud retke laagriplatsiks. Seal on külakiik, kõrts ja esinevad Kukerpillid.
Tapurla küla. Piiritusevedaja Theodor Liimanni maja juures kõneleb Artur Talvik kohalike elanike ambitsioonikatest ettevõtmistest Juminda Poolsaare Seltsis. Merepääste, korrakaitsereidid ja traditsiooniline rannakalandus on märksõnad. Tänu seltsile on vähenenud kuritegevus, noortele saavad selgeks merepääste põhimõtted ning väärtustatakse kohalikku „rannakielt“. Ja – kala ikka püütakse!
Vihasoo linnutorn ja Lahemaa kotkad
Kotkamees Urmas Sellis kõneleb Lahemaal pesitsevast kalakotkas Markusest. Rahvuspargi sünni ajal 1971. aastal oli kotkaste olukord halb. DDT oli küll juba keelatud, aga avaldas loodusele veel mõju. Võttis aega 15-20 aastat enne, kui linnud hakkasid kosuma. Veel kauem läks, et kotkad Lahemaale tagasi jõuaks. Tänaseks on DDT mõju kadunud, aga kas olukord on oluliselt parem, ei ole võimalik päris kindlalt öelda, sest looduse elurikkust mõjutavaid aspekte on teisigi. Urmas Sellis: „Oleme Lahemaal, mis on üks väike punkt Eesti kaardil ja kui vaatame Eestit, on see väike punkt maailmas. Kalakotkas Markus pesitseb selles kõige väiksemas Lahemaa punktis ja samas käib üle ekvaatori Kongos talvitumas. Samas, osad kalakotkad on terve Aafrika hõivanud talvitusalana. Iga punkt on mingi teise punktiga maailmas kuidagi seotud.“
Muinastaide muuseum Võsuperel
Lahemaal asuvas unikaalses muistsete kaljujooniste ja -maalingute muuseumis näeb ligi 6000 aastat vanu sõnumeid soome-ugri aladelt Karjala ja Skandinaavia muinastaide leiukohtadest. Koopiajoonised ja fotod on tehtud Äänisjärve ekspeditsioonidel, milles osales ka muuseumi vabatahtlik eestvedaja Anne Kurepalu, kes käis Äänisjärve ääres kaljuraiendeid välja puhastamas. Muuseumi haldab Eesti Muinastaideselts, kes ühisjõududega ostis ära vana poe Võsuperel, mille ruumides nüüd tegutsetakse. Neid saab toetada kohapeal, ostes immuunsust tugevdavaid ternespiima tooteid.
Sae talu ja Eesti maalamba taassünd
23. juuni 2021. aasta Võidupühal Paides nägime Briti vägede punakuubede vahel liikumas maskotina maatõugu jäär Mattiast alias reamees Derbyt. Mattiast näeme Imbi ja Taavi Jäetma Sae talus maalamba karjas ka Roheliste rattaretkel ning retkelised saavad kaasa elada lambakasvatajate eesmärgile tunnistada Eesti maalammas põlise tõuna. Maalambad sobivad ideaalselt pärandkooslusi hooldama ja on endiselt siinmail parimad villaandjad.
Mis te arvate, kust tulid kõik meie sokid, käpikud, triibuseelikud ja saanitekid enne suurtootmise ajastut – ikka maalammastelt!
Ilumäe hiiepuu
Vana pärna võra all saab hetkeks puhkust rahutu mõte. Hiiepuu küljes näeme annipaelu, mida sinna jäetakse tänutäheks puu austajatelt.
INFO:
* Pileti hind: Täispilet 70€, sooduspilet 60€
* Hinna sees õhtu- ja hommikusöök, neli kontserti, 15 kohajuttu, turvameeskonna teenused, meditsiiniabi, tehniline tugi, laagripaik, viitadega rada, lõke laagripaigas, külm joogikõlbulik vesi ja palju muid mugavusi.
* Pikem rada 162 km, lühem 129 km
Registreerimine ja piletid: https://www.rattaretked.ee/
Kohtumiseni retkel!
Helen Arusoo,
Roheliste rattaretke keskkonnaprogrammi korraldaja
Fotod: Heiko Kruusi, Helen Arusoo, Eve Karell, Markus Kusterle