Saskia Alusalu: kõige raskem on tee tugitoolist trennisaali | Sportland Magazine

Jaga „Saskia Alusalu: kõige raskem on tee tugitoolist trennisaali“

Saskia Alusalu: kõige raskem on tee tugitoolist trennisaali

Kiir- ja rulluisutaja Saskia Alusalu paistab silma väga tugeva tahtejõu ja sihikindluse poolest. Trennivaba elu ta ette ei kujuta ja soovitab kõigil nautida füüsilisele pingutusele järgnevat head enesetunnet. Rõõm eneseületusest ja vaimne tasakaal on seejuures boonuseks.

Saskia on pärit väikesest maakohast Adaverest. Ta elas kortermajas, kus oli palju samaealisi lapsi ja sportlik vaba aja veetmine väljas oli igapäeva osa. Erinevatel spordialadel peeti omavahel võistlusi ja Saskia kaks vanemat õde aitasid noorematel neid korraldada. Adavere koolis oli õpilastel võimalik sageli toimuvatel koolidevahelistel võistlustel osaleda ja Saskia pani end proovile nii korvpallis, võrkpallis, jalgpallis, kergejõustikus, suusatamises kui uisutamises.

„Uisutamine ei olnud siis minu jaoks oluliselt suurema osakaaluga. Kiiruiske ei olnud sel ajal kellelgi, olid ilu- või hokiuisud ja ma isegi ei teadnud sellist ala, kuna ei olnud seda kunagi näinud. Ühel aastal tuli uisuvõistlusele poiss, kes sõitis kiiruiskudega ja kõik imestasid, kuidas on võimalik nii kiirelt uisutada. Pärast seda saime Väino Treimani eestvedamisel koolile Soomest kiiruisud ja kõik huvilised said neid katsetada. Ma proovisin ka, aga alguses küll suurt vaimustust ei olnud, kuna see oli väga teistsugune,” räägib ta.

Sihikindlus eelkõige

Kuigi esialgu Saskial uisutamises kõige paremini ei läinud, läks ühel hetkel pall selle ala suunas siiski veerema. Pärast esimesi välismaa võistlusi hakkas kiiruisutamine talle üha enam meeldima ja teised spordialad jäid vaikselt kõrvale. Iga aastaga muutusid treeningud tõsisemaks, aga päevapealt Saskia kiiruisutamise kasuks ei otsustanud. Esimene tõsine otsus end kiiruisutamisega siduda tuli Saskia jaoks 2011. aastal Saksamaale Inzelli uisuakadeemiasse õppima minnes. Tal oli läbida jäänud veel kaks aastat gümnaasiumi ja Eestist lahkumine tähendas, et neiu pidi õppima iseseisvalt.

„Mu treener Tristan Loy ütles, et ta ei ole nii sihikindlat 17-aastast enne näinud. Kui trenn lõppes, olid mul lõunasöögilauas õpikud laua peal. Ma ise ei osanud seda kuidagi eriliseks pidada. See tundus mulle loomulik ja gümnaasiumi edukalt lõpetamine oli minu jaoks väga oluline. Tagantjärele mõeldes ma ei tea, kuidas olin võimeline kõik need sammud läbi tegema. Nüüd tundub see veel raskem kui tol hetkel tegelikult oli.”

Parema mina nimel

Sihikindlus, eesmärgistatus ja kõrge motivatsioon iseloomustavad Saskiat tänaseni. Oma sõnul ei tea ta ise ka täpselt, mis teda vaatamata spordiga kaasnevatele raskustele kannustab. „Võib-olla ei oska ma väga hästi välja teha eitavast vastusest, usun, et mingi võimalus on alati. Ma tahan olla täna parem kui ma olin eile ja kiiruisutamises endast kõik välja saada. Arvan, et oleksin elu lõpuni enda peale pahane kui tunneksin, et mulle jäi veel midagi sisse ja ma ei andnud endast kõike,“ räägib ta.

Saskia näeb endas iga aastaga jätkuvat arengut. Kõige enam tegeleb ta sõidu tehnilise poolega, mida on raske parandada, aga see näitabki, et arenguruumi on. Võimalus saada veelgi paremaks, on see, mis Saskiat eelkõige motiveerib.

Kõigeks võimeline

Vaatamata rasketele hetkedele ei ole meie parimal kiiruisutajal olnud kunagi tõsiseid spordist loobumise mõtteid. Üle paari päeva ta trennita olla ei suuda ja usub, et kõiki teisigi võiks treenima motiveerida eelkõige saadav hea enesetunne ja rõõm eneseületusest, sest tulemusi on näha väga kiiresti. „Palju on ka treeninguid, kui pärast jõuan ääri-veeri trepist üles kõndida. Pean trennides pea alati midagi muutma ja endast väga palju välja andma. Eneseületus annab aga kõigeks motivatsiooni – kui vaatan oma treeningkava, mis tundub võimatu sooritusena ja selle lõpuks siiski ära teen, tunnen, et võin teha maailmas ükskõik mida,“ ütleb Saskia.


Saskia sõnul seisneb treenimise võlu lisaks füüsilisele ka vaimses pooles. Kui elus tuleb ette stressi või mõni seisak, millest ei suuda üle minna, aitab trennis seatud eesmärk ka teistes valdkondades edasi püüda. „Kui seada sihiks joosta paar korda nädalas viis kilomeetrit ja see ühel hetkel rutiiniks muutub, annab see motivatsiooni ka teisi asju ära teha. Tean, et kõige raskem on tee tugitoolist trennisaali, aga kohale jõudes ja soojaks saades, pole enam probleemi,” lausub Saskia.

Nike motiveerib

Saskia treeninguid toetab Nike ja brändi riideid ning jalanõusid peab ta väga mugavaks ja hea välimusega valikuks. Ägedad trenniriided annavad ka motivatsiooni ja Nike tossudest paremaid pole Saskia kunagi kandnud.

„Neil on väga hea jalanõude valik ja kõik vaba aja riided on samuti lahedad. Nike puhul meeldivad mulle ka inimesed, kes seal töötavad. Saan alati väga head nõu, mida valida ja mida ning kuidas kanda. Mulle shoppamine eriti ei meeldi ja on tore, kui keegi aitab paar komplekti välja valida,“ on ta rahul.

Tekst: Kadri Kütt
Pildid: erakogu 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

Järgmine postitus:

Millest sügisel energiat koguda?

Edasi skrollides kuvatakse järgmine postitus