Möödunud nädal kulges eelkõige jooksurütmis, kui Tallinnas toimus suur jooksupidu, kus jagus jooksusõõmu nii väikestele kui ka suurtele ja püstitati rekordeid. Jõutõstjad saabusid tiitlivõistluste medalitega ning alguse sai kergejõustiku MM.
Suurim jooksupidu Eestis – Swedbank Tallinna Maraton
Swedbank Tallinna Maratonil mindi rajale poolmaratonil, täismaratonil, 10 km sügisjooksul ja 5 km Nike Noortejooksul. Märkimisväärne on see, et jooksusündmusel osales tänavu rekordiliselt välisvõistlejaid: erinevatele distantsidele tuldi tervelt 90 riigist.
Laupäeval Pika Hermanni jalamilt startinud 21,1 kilomeetri pikkune jooks oli Eesti läbi aegade suurima osalejate arvuga poolmaraton, millest võttis osa pea viis tuhat võistlejat. Nii meeste kui ka naiste arvestuses said kaksikvõidu Keenia jooksjad. Meestest võitis Asabel Kiplimo Naiboi ajaga 1:01.39. Kiireim naine oli Gladys Jepkemoi Kwambai ajaga 1:10.59. Parimas Eesti sportlased olid meeste arvestus neljanda koha saavutanud Morten Siht (1:06.32) ning naiste hulgas samuti neljandana lõpetanud Liis-Grete Hussar (1:16.42).
Tallinna Sügisjooksus läks rajale tuhandeid harrastusjooksjaid ja -käijaid igast Eesti maakonnast. Meestest oli võidukas lätlane Dmitrijs Serjogins, kes läbis 10 kilomeetrit ajaga 29.39. Poodiumi teisel astmel oli Eesti mees Deniss Šalkauskas ajaga 30.03. Naiste võitjaks tuli Chloe Dooley Suurbritanniast, kes sai lõpuprotokolli aja 36.04. Meie parimana tuli teisele kohale ka poolmaratonil kiireim eestlanna olnud Liis-Grete Hussar (36.56).
Kui kõige väiksemad jooksusõbrad said hommiku poole lipata Limpa Lastejooksudel, siis spordipäevale tõmbas joone alla Nike Noortejooks, mille raames läbiti Tallinna vanalinnas 5 km. Esimesena tuli üle finišijoone triatleet Gregor Rasva (20), kelle aeg oli 15.03. Naiste arvestuses läks võit samuti triatleedile. Kiireimaks osutus Liis Kapten (19), kes sai ajaga 16.58 üldarvestuses 15. koha.
Pühapäeva hommikul saadeti teele pea kolm tuhat maratoonarit ja teatemaratonist osavõtjat. Nii meeste kui naiste seas said kolmikvõidu Keenia pikamaajooksjad. Meestest võitis oma maratonidebüüdi teinud Fanny Kiprotich Bungei suurepärase ajaga 2:11,21. Naiste kiireim oli Euliter Jepchirchir Tanui ajaga 2:32,2.
Maratonijooksus selgusid ka Eesti meistrid. Üldarvestuses neljandana ja ühtlasi Eesti meistrina jõudis finišisse Karel Hussar, Spordiklubist Kuldne Tervis, püstitades uue isikliku rekordi 2:20.58. Eesti meistrivõistluste kuldmedali võitis ka naistes seas neljandana finišeerinud Külli Sizask (2:50.41) spordiklubist Treeningpartner. Teatemaratonis olid kolm kiiremat võistkonda Enefit (2:49.43), spordiklubi WellRun (2:53.54) ja Pirita Pro Riders (3.08.02).
Eliise Mikomägi tuli jõutõstmises taas maailmameistriks
Eesti jõutõstjad naasid Costa Ricas San Josés peetud noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustelt klassikalises jõutõstmises erakordsete tulemustega.
Suurimaks saavutuseks oli Eliise Mikomäe ajalooline etteaste. Mikomäe kaitses juunioride -84 kg kategoorias maailmameistritiitlit ja püstitas jõutõmbes 252 kilogrammiga nii juunioride kui ka avatud klassi maailmarekordi. Kokku kogus Mikomägi 612 kilogrammi, ületades esimese Eesti naisena 600 kg piiri.
Klassikalises jõutõstmises säras 16-aastane Kalli Kirisma, kes saavutas -76 kg noorte kategoorias pronksmedali kogusummaga 435 kg. Võistluste käigus püstitas ta ka Eesti noorte ja juunioride rekordi lamades surumises 100 kilogrammiga.
Lisaks saavutas Kirke Riin Laugen -69 kg noorte seas 11. koha ning Linda Volkov -84 kg noorte seas 8. koha, võites lamades surumises üksikala hõbemedali.
Algas kergejõustiku MM
Nädalavahetusel algasid Tokyos kergejõustiku maailmameistrivõistlused, kus kolmandal võistluspäeval olid stardis esimesed Eesti sportlased. Rasketes tingimustes peetud maratonidistantsil tuli Tiidrek Nurme 51. kohale ajaga 2:21:58 ning Leonid Latsepov sai oma MM-debüüdil 64. koha ajaga 2:29:59
“Väga ränk,” oli Tiidreku esimene kommentaar peale jooksu. “Alates 28. kilomeetrist hakkas nii raske, et minu põhieesmärgiks sai üldse lõpuni jõuda. Võitlesin lõpuni,“ vahendas Kergejõustiku Facebooki leht.
Marleen Mülla ületas Tokyos oma esimestel maailmameistrivõistlustel teivashüppe kvalifikatsioonis algkõrguse 4.25 kolmandal katsel ning jäi kokkuvõttes jagama 26. kohta. Järgmist kõrgust 4.45 ei õnnestunud tal kahjuks ületada. Finaali pääsemiseks tulnuks hüpata 4.60.
“Hüpetega väga rahule jääda ei saa. 4.45 teisel katsel tunne oli õige, aga telling jäi natuke kaugele. Tuul mõjutas tänaseid katseid päris palju. Hea, et algkõrguse kolmandal katsel ikkagi üle sain, aga kahju, et rohkem ei tulnud,” lausus Marleen võistlusjärgses intervjuus ERR-ile.
Tekst: Rasmus Piirsalu
Astuge linnamürast välja – Kõrvemaa annab tiimile uue hingamise