Kadri Koppelil täitus oktoobris üks aasta Sportland Eesti jaemüügijuhina. Ta on leidnud hea tasakaalu tempokate tööpäevade ja pereelu vahel, kus väga olulist rolli mängivad sport ja liikumine – just need aitavad kõike balansis hoida ning tagavad vaimse heaolu.
Kadril on selja taga kakskümmend aastat kogemust kaubanduses. Suurem osa sellest on möödunud Eestis, aga mõnevõrra on ta tööelu elanud ka Inglismaal ja Hawaiil. „Kaubandus ei olnud minu esimene valik – pärast keskkooli läksin õppima hoopis prantsuse keelt ja kultuuri, kuid sain päris kiiresti aru, et filoloogina ma tulevikus tööle ei hakka. Magistriõpingud ärijuhtimises olid juba veidi rohkem kaubanduse valdkonnale suunatud. Olin selleks ajaks juba aastaid samal alal töötanud ning tundsin, et saan õpingute ja töö vahel kasulikke paralleele tõmmata,“ meenutab Kadri.
Senise karjääri jooksul on ta tegelenud nii kaupluste visuaalse poole kui ka juhtimisega ja saanud rikkaliku kogemuse erinevatest süsteemidest ja protsessidest. Regionaalse müügijuhina on ta olnud meeskondade eesotsas mitmes riigis, vastutades müügieesmärkide ja eelarve eest. Kiire tempo, sagedane reisimine ja uute kaupluste avamine õpetasid planeerima, prioriteete seadma ja ootamatuid olukordi lahendama. Kui endine kolleeg, Sportland Eesti tegevjuht, Kaidi Kask teda jaemüügijuhiks kutsus, siis Kadri ei kahelnud. „Teadsin Sportlandi kui juhtivat spordikaupade jaemüüjat Eestis ning ettevõtte positiivne ja nooruslik kuvand oli mulle ammu silma jäänud. Ka tervislik eluviis ja liikumine on mind alati kõnetanud,“ põhjendab ta.
Väga mitmekülgne amet
Jaemüügijuhi töö Sportlandis on vägagi laiahaardeline. See hõlmab kaupluste igapäevast juhtimist, protsesside jälgimist, meeskonna motiveerimist, haldusküsimustega tegelemist, müügieesmärkide saavutamist ja analüüsimist ning klienditeeninduse jälgimist. Pikemas perspektiivis tuleb tagada müügistrateegia arendamine, eelarve jälgimine, konkurentsianalüüs ja töötajate koolitamine.
Kui esimesed kuud Sportlandis möödusid peamiselt inimesi ja tööprotsesse tundma õppides, siis nüüd on Kadri keskendunud jaekaubanduse protsesside analüüsimisele ja täiustamisele, et parandada tõhusust ning tõsta klienditeeninduse kvaliteeti. Ta peab väga oluliseks kaupluste töötajate arengut ja kaasamist. „Töötajate professionaalne areng ja motivatsioon on igas kaubandusettevõttes võtmetähtsusega ning hõlmab regulaarseid koolitusi, töötajate kaasamist ettevõtte eesmärkidesse ja tulemustesse. Hoolimata kiirest tempost, tahaksin veel rohkem aega pühendada kaupluste meeskondadele. Minu töö on esmajoones olla nendele toeks ja abiks – ilma kauplusteta ei oleks ju ka kontoril tööd.“
Sportland inspireerib liikuma
Tööandja puhul hindab Kadri kõige rohkem seda, et tal on vabadus viia ellu uusi ideid. Aga kindlasti ka seda, et Sportland panustab aktiivselt liikumise ja tervisliku eluviisi propageerimisse. Ta on omal nahal kogenud, et Sportland ja sport käivad tugevalt käsikäes ning see on inspireerinud tedagi rohkem saavutama. „Ettevõttesisesed spordiväljakutsed panevad mind vähemalt korraks mõtlema, enne kui kaalun trenni vahele jätmist. Ainuke halb trenn on see, mida sa ei teinud – seda mõtet olen viimase aasta jooksul meenutanud rohkem kui korra,“ ütleb Kadri. Ta lisab, et kui nii paljud su ümber jooksevad maratone, osalevad Ironmanil ja ujuvad avamerel, siis tekib paratamatult ka endal soov midagi suuremat plaani võtta kui iganädalane jõusaali kava.
Sport liidab meeskonda
Sportlandis on Kadrile sportlikus võtmes avanenud täiesti uued uksed. Näiteks osalemine Võhandu maratonil. „Kui sa pole aerutamisega varasemalt kokku puutunud, siis on raske hoomata, mida see ala endast kujutab. Aga kui ma midagi ette võtan ja see teema tõesti huvitab, siis teen alati kõik võimalikult täpselt selgeks. Võhandu puhul oli see siiski keeruline, sest peale teooria, teiste kogemuste ja ettevalmistavate trennide ei olnud mul rohkem oskusi ennast kuidagi paremini ette valmistada – sest sa ju tegelikult ei tea, kuidas 100 km aerutamist välja näeb,“ mõtiskleb Kadri. Ta tegi aga koos kolleegidega maratoni läbi ning võib julgelt väita, et ägedamat päeva lähiminevikust ei mäleta. „See oli tõesti midagi, mille peale mõtlesin veel nädalaid, et MIKS ma seda varem teinud pole.“
Mõni kuu hiljem toimunud Abruka meremaratonil osalemise otsus oli juba märgatavalt kergem, kuigi merel aerutamine on Kadri sõnul midagi muud kui jõel, kus kallas mõne meetri kaugusel. Aga koos kolleegidega, kes on kõigeks valmis, saavad ületatud kõik sportlikud väljakutsed. „Just sellised kogemused muudavadki Sportlandi töökeskkonna väga eriliseks ja tõesti liidavad meeskonda teisel tasandil. Väljaspool kontorit avaneb võimalus näha inimesi uues valguses ning kogeda hetki, mis töölaua taga jäävad sageli märkamata.“
Kolleegid inspireerisid jooksma
Kadri sai Võhandust nii palju inspiratsiooni, et otsustas pikalt unarusse jäänud jooksmise käsile võtta ning peas hakkas idanema uus mõte – sügisel poolmaratoni joosta. Mõeldud, tehtud. Septembris läbis ta Swedbanki Tallinna Maratonil 21 km. „Kirjutasin suve alguses jooksutreenerile, käisin spordiarsti juures koormustestil, järgisin pühalikult treeneri koostatud treeningkava ning korrigeerisin ühistrennides oma jooksuasendit ja samme. Poolmaraton oli minu jaoks väga ambitsioonikas eesmärk, sest alles kevade alguses oli mu pikim distants umbes 6 km. Kuid kui oled leidnud endas järjepidevuse ja tahtmise, siis on see täiesti saavutatav. Tähtis on kuulata oma keha ja mitte üle pingutada – nii jääb jooksurõõm püsima. See kogemus õpetas, et olin varasemalt jooksmisele lihtsalt valesti lähenenud,“ räägib Kadri.
Vaimne heaolu algab liikumisest
Kuigi ta polnud enne käesoleva aastat aerutanud ega pikka maad jooksnud, on sport ja liikumine Kadriga alati kaasas käinud. „Olin neljane, kui jalutasime emaga Kadrioru pargis mööda madalast puitmajast ning sisse piiludes nägime tüdrukuid koreograafiat harjutamas. Ema nägi, kui lummatult ma uksel vaatama jäin. Järgmisest nädalast alustasin samas majas iluvõimlemise trennidega, kus käisin kokku üheksa aastat,“ meenutab ta.
Nooremana on Kadri teinud ka kergejõustikku, proovinud ujumist, Hawaiil elades ka surfamist. „Selles ma väga osav polnud, sest juba surfilaual püsti saamine nõudis kannatlikkust ja seda mul noorena palju ei olnud,“ muigab ta, lisades, et on olnud ka suur hot yoga fänn ning tegeleb jooga ja jõusaaliga vaheldumisi tänaseni. Samuti on tal soov ujumises paremaks saada: „Alustasime personali arendusjuhi Elinaga septembrist ujumistrennidega. Olen pikka aega mõelnud, et konna ujumisega väga kaugele ei jõua ning krooli võiks ka osata. Vaatame, kas oleme maiks oma diplomi välja teeninud.“
Kadri on veendunud, et vaimne heaolu algab liikumisest ja teadlikust toitumisest. „Väga pingelistel eluetappidel aitab just trenn kehal stressiga toime tulla. Alati ei pruugi kiire tempo juures sportimise jaoks aega leida, kuid seda tuleb teadlikult võtta,“ rõhutab ta.
Matkapisik pesitseb südames
Kadrile meeldib väga ka matkata ja uusi kohti avastada ning sellel teekonnal on talle seltsiks perekond. „Enne lapse saamist veetsime abikaasaga nädalavahetustel väga palju aega metsas ja rabas jalutades. Valisime näiteks kino asemel pea alati jalutamise või muu tegevuse värskes õhus. Samuti oli matkamine reisidel meie lemmiks. Seetõttu on Hawaii minu jaoks igavesti südamelähedane – oleme seal mitmeid matkaradu korduvalt läbinud, aga olen alati hämmingus, kuidas iga matk saab täiesti uue elamuse pakkuda,“ imestab Kadri.
Tänavuse aasta alguses oli tal võimalus koos abikaasaga seigelda maailma kõige ohtlikumal matkateel – Angel’s Landing´u rajal Utah osariigis. „Sinna saamiseks peab osalema loteriil, mis tagab, et ühel päeval ei ole rajal liiga palju inimesi. Meil läks õnneks ja saime pääsmed. Rada on ohtlik, kulgedes mööda kitsaid kaljusid, kus tasakaalu hoidmiseks tuleb mõnel lõigul kalju sisse kinnitatud kettidest kinni hoida. Kahjuks ei kata need kogu rada ning seetõttu peab olema väga ettevaatlik ja hea tasakaaluga. Kukkumine oleks järsk ja kõrge, paljudel lõikudel on mõlemal pool on ligi 300 meetri sügavused kuristikud,“ muljetab kartmatu naine.
Iga päev õue!
Kui Covidi ajal sündis perre tütar, sai Kadri üheks meelistegevuseks kärutamine. Olenemata ilmast läks ta lapse päevaunede ajad eranditult vankriga jalutama. „Need olid hetked, kui pea puhkas. Isegi kui oleks targem olnud beebiga samas rütmis tukkuda, valisin alati õues olemise.“
Nüüd on tal põhimõte, et laps peaks veetma vähemalt kaks tundi päevas värskes õhus ning mõistagi järgib ta seda ka ise. „Suviti on see lihtne, kuid talvel pimedaga vajab teinekord rohkem pingutust. Kui tööpäevad on pikemad ja ise lapsega õhtul mänguväljakule ei jõua, siis proovin kodu lähedal pargis ikkagi kiire jooksutiiru või jalutuskäigu teha.“
Õige riietus on A ja O
Lisaks sellele, et talvehooajal on keerulisem õue minekuks aega leida, tuleb siis riideid ja jalatseid põhjalikumalt valida. Töötamine Sportlandis on Kadrit ka selles osas teadlikumaks muutnud. „Riiete, eriti õueriiete puhul, hindan kvaliteeti. Enne Sportlandi tulekut oli kvaliteedi mõiste minu jaoks võib-olla veidi abstraktsem. Valisin brändid, mida teadsin ja hindasin neid pigem tuntud nime tõttu, toodete tehnilistesse omadustesse sügavamalt süvenemata,“ räägib ta. Sportlandis töötamise ajal omandatud tooteteadlikkus on andnud võimaluse teha teadlikumaid valikuid, et leida mugavad, soojad ja kvaliteetsed riided, sealjuures kohmakaid kihte vältides. „Mõistan märgatavalt paremini erinevate kihtide eesmärke riietuses ja oskan valida sobivaid materjale mitte ainult endale, vaid ka lapsele. Näiteks talvisel ajal olen suur meriino fänn ning Helly Hanseni Lifa Merino aluskihid on meie peres kasutusel juba mitmeid aastaid.“
Usaldusväärne Helly Hansen
Helly Hansen ongi praegu üks Kadri lemmikuid, sest on tuntud kvaliteetsete, ilmastikukindlate ja jätkusuutlikult valmistatud rõivaste poolest. „Mõni aasta tagasi hakkasin rohkem tähelepanu pöörama nii kangastele, materjalidele kui tehnoloogiatele, mida rõivatööstuses kasutatakse. Valin võimalusel alati ökoloogiliste sertifikaatidega tooteid ja kogu pere veekindlate riiete puhul jälgin, et need ei sisaldaks PFC’d ega muid kahjulikke kemikaale. Helly Hansen kasutab vastutustundlikult hangitud materjale, töötab pidevalt selle nimel, et vähendada süsinikujalajälge ning on pühendunud keemilise töötluse kasutamise lõpetamisele – praeguseks hetkeks on nende tooted peaaegu 100% PFC-ühendite vabad,“ räägib Kadri.
Ta tunnistab, et on suur külmavares ja hindab väga, kui talvejope tõesti sooja peab. Ka jalanõude puhul valib ta pigem vähem moodsama mudeli, peaasi et varbad soojas. „Meenutan õudusega, kui teismelisena käisin talvel ainult kilepükste ja nabajopega,“ naerab ta. „Nüüd elame mere ääres, kus on alati veidi tuulisem kui mujal. Seega, juba lapsega mänguväljakul käimine vajab vastavat riietust. Kui leian selle ühe õige hea sooja parka, käin sellega igal pool. Täiesti juhuslikult oli mu lapsega kärutamise aegne soe parka samuti Helly Hanseni kollektsioonist ja pidas igapäevasele kandmisele väga hästi vastu.“
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Keir Rämson
Ära jää ilma erakordsest elamusest: Eesti Ööjooks – Narva Talv toimub 7. detsembril