13. juulil toimub Tallinna lahes ujumisvõistlus Sportland Tallinn Open Water. Esimest korda toimus see üritus mullu Tallinna merepäevade raames ning ka seekord on korraldusaeg muutmata.
Idee on pärit USA-st, kus San Fransisco lahes korraldatakse Escape from Alcatraz võistlust. Tallinnas näeb kõik välja nii, et lahte sõidab laev, sealt hüpatakse vette ja ujutakse kaldale ning finišeeritakse Pirita avalikus rannas, kus hea ilma korral on kindlasti palju kaasaelajaid.
Kuidas sellist võistlust korraldada ja millega peab arvestama, räägib peakorraldaja Marko Torm. Osavõtja kogemust jagab Eesti Panga president Madis Müller.
Start Eesti mereväe lipulaevalt Kindral Kurvits
Seekord üllatavad korraldajad osalejaid muuhulgas sellega, et start antakse Eesti mereväe lipulaevalt Kindral Kurvits. Laeva sügavust nõudva süvise tõttu toimub osalejate laevaleminek Miiduranna sadamas. Distantse on kokku neli: 500 m, 1000 m, 1,9 km ehk pool Ironmani ning täisraudmehe distants ehk 3,8 km. Võistluste ajastus on väga hea, sest täis- ja poolpika ujumisdistantsi läbimine sobib suurepäraselt ka Ironman Tallinna ettevalmistuseks. „Sõjalaevalt vetteminek on kindlasti erakordne ja kes teab, kas sellist võimalust hiljem enam tulebki. Mereväe jaoks on see samuti heaks õppuseks, kuidas organiseerida inimesi laevale nii, et kõik toimiks. Tänu Sportlandile, linnale ja mereväele osutubki see sündmus võimalikuks,” räägib peakorraldaja.
Ohutus on prioriteet number 1
Osalejate arv on piiratud ja hetkeseisuga on alles veel vaid kümmekond stardikohta. Mida pikema distantsi valid, seda hiljem ja sügavamas vees pead ujuma hakkama. Möödunud suvi näitas, et kõige populaarsemaks distantsiks osutuski 3,8 km.
Korraldajad panevad suurt rõhku osalejate ohutusele. „Ega muud varianti ei ole, kui et tuleb ujuda otse üle mere randa, ent meri on ju ettearvamatu, võib olla nii lainet kui ka tuult. Tallinnas on võistluse ajal merel seitse päästealust. Igale võistlejale antakse 27-liitrine õhutäituvusega neoonpoi, mille võistleja on kohustatud piha külge kinnitama. Poil on viled küljes ja kui raskeks läheb, on sellest kindlasti abi. Kui võistleja tunneb, et ei jaksa või tekivad krambid, siis jääb ta poile hulpima, annab poi küljes olevat vilet ning ootab, kuni pääste temani jõuab. Neoonvärvides poi on merepäästele hästi nähtav. Maal on olemas ka kiirabi ning koordineeriv üksus. Vesi on vesi. Vähemkogenumad võivad valida ka lühemad distantsid, 500 või 1000 meetrit,” selgitab Marko Torm.
Kalipsod on lubatud ning soositud ja mullu kasutas seda ligi 95% startinutest. Tänu hoovustele ja tuultele võib Tallinna lahes veetemperatuur paari päevaga drastiliselt langeda. Ka korraldajad julgustavad kalipsot kasutama ja enda terviseriski vähendama, sest tegu pole tiitlivõistlusega, vaid eeskätt elamussündmuse ja sportliku proovilepanekuga.
Madis Müller tunneb rõõmu huvitava formaadiga sportlikust väljakutsest
Eesti Panga president Madis Müller peab ennast keskmise tasemega harrastussportlaseks, kes püstitab endale huvitavaid, aga jõukohaseid eesmärke. Nagu mullu, on ta stardis ka tänavu. “Eelmisel aastal lugesin Tallinna avaveeujumise üritusest esimest korda Ööjooksu infokirjadest. Kuna olin varem juba mitu korda osalenud samade eestvedajate poolt korraldatud Käsmust Võsule toimuval Open Water Estonia ujumisüritusel ja neid võistlusi igati nautinud, siis tundus loomulik end ka Pirita võistlusele kirja panna. Sellistele võistlustele lähen ikka eelkõige ootusega tunda rõõmu sportlikust pingutusest ja võistlusmelust. Avavees ligi 4 km ujuda on minu taset arvestades piisavalt suur väljakutse, nii et minu jaoks on see ikka tõsine pingutus. Selle võistluse puhul tundus mulle huvitav just formaat, et lähed küll laevaga merele, aga tagasi kaldale tuleb tulla ujudes,” räägib Madis Müller oma kogemusest.
Madis peab ennast mõõdukalt heaks ujujaks, kes treenib iganädalaselt koos treeneriga ja ka iseseisvalt. Peaeesmärk on ikka jõuda finišisse ning nautida melu: “Üldiselt pean ennast rahvasportlase tasemel mõõdukalt heaks ujujaks, kel siiski ei ole põhjust ühelgi korralikul võistlusel poodiumikohale pretendeerida. Ujumise algoskused omandasin algklassides, mil umbes aasta jagu käisin ujumistrennis. Pärast seda jäi ujumine minu jaoks unarusse ning taasavastasin selle spordiala 3–4 aastat tagasi. Viimased paar aastat olen kord nädalas ujunud koos ühe treeningugrupi ja treeneriga, mis on oskustele ja enesekindlusele palju juurde andnud. Lisaks proovin omal käel veel umbes korra nädalas basseini jõuda. Kuna ujumine on päris tehniline ala, siis kindlasti soovitan treeneri käe all harjutamist teistelegi.”
Meri on ettearvamatu ning ilmastikuolud võivad kiiresti muutuda. “Eelmisel aastal oli Pirita avaveeujumise peamine väljakutse seotud keeruliste ilmaoludega. Enne laevaga rannast väljumist ei tundunudki, et tuult ja lainet kuigivõrd oleks, aga merele jõudes muutusid olud kiiresti. Sellega seoses pakuti pikemale distantsile registreerunutele ka võimalust ümber mõelda ja alustada kaldale ujumist lähemalt ehk 1,9 km kauguselt. Suutsin kiusatusele vastu seista, võtsin väljakutse vastu ja startisin ikka kaugemalt. Eks see parasjagu raske lõpuks oli, aga rõõm finišisse jõudmisest mitu korda suurem,” kirjeldab ta mullust kogemust.
Ka sellel aastal on Madis Müller end kõige pikemale võimalikule distantsile (3,8 km) kirja pannud. “Ma eeldan, et kaks aastat järjest nii suurte lainete kätte jääda on ebatõenäoline, mistõttu seekordne ujumine saab minna ainult lihtsamaks. Soovitan sellist väljakutset ka teistele, kel on piisavad ujumisoskused. Tegemist on hästi korraldatud meeleoluka võistlusega. Kuigi kõigile osalejatele antakse kaasa isiklik poi, mis lisakindlust pakub, siis on muidugi tõesti oluline – eriti pikemale distantsile minnes – oma oskusi ja vastupidavust adekvaatselt hinnata, sest meri on muutlik ja tingimused võivad basseiniga võrreldes palju keerulisemaks osutuda,” annab ta nõu kõigil valida jõukohane distants, et võistlust nautida.
Pirital asuvast võistluskeskusest viib Miiduranda eritransport
Nagu varem mainitud, antakse start Miiduranna sadamast. Piritalt on sinna umbes 5 km ning korraldajad on hoolitsenud ka transpordi eest, mis viib osalejad võistluskeskusest stardipaika. Transport on tasuline ja maksab 5 eurot, tasuda ja koha broneerida saab koos registreerimisega (kindlustades koha) või kohapeal võistluskeskuse infolauas (kohtade olemasolul). Pääs bussi toimub nimekirja alusel, pääs laevale sisaldub osavõtutasus. Loomulikult võib osaleja Miiduranda tulla ka oma transpordi, Bolti või saatjate abiga.
Registreerimine, info ja juhendid asuvad siin.
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Triin Raa
Nike riietab viiendat suveolümpiat järjest Eesti koondist