Üle-eelmise aasta sügisel loodi SPORTLAND x IRONMAN Tallinn 2022 Akadeemia, mille eesmärk oli valmistuda ühiselt augustikuiseks suureks triatlonivõistluseks. Kolm projektis osalejat kinnitavad ühest suust, et üksteist motiveerides ja toetades on kõik võimalik.
Öeldakse, et kui tahad minna kiiresti, siis mine üksi, aga kui tahad minna kaugele, siis mine kaaslastega. Just ühine teekond IRONMAN-ini oligi SPORTLAND x IRONMAN Tallinn 2022 Akadeemia mõte, mille algatajaks oli Sportland Eesti tegevjuht Nelli Nilson. Projekti eestvedajaks sai triatlonikogemusega Sportland Outlet kaupluse juhataja Jaana Ellmann. Akadeemisa said osaleda kõik Sportland Team´i liikmed, kes soovisid triatlonile minna. Sellel meeldejääval teekonnal pandi ühekoos proovile nii keha kui ka vaim, ammutati rohkelt uusi teadmisi ning saadi uusi oskuseid. Pikk ja põhjalik ettevalmistus muutis esimese IRONMAN 70.3 võistluse ehk 1,9 km ujumise, 90 km jalgrattasõidu ja 21,1 km jooksudistantsi läbimise võimalikuks ning tõestas, et absoluutselt iga unistus võib saada reaalsuseks.
Akadeemia andis palju uusi sõpru
Sportland Ülemiste outdoor-osakonnas töötav Markus Prokuda on sporti teinud põhikoolist alates, kuid triatloniga seni kokkupuuted puudusid. Kolmest alast oli rattasõit ainus, millega ta juba varem tegeles. Suurim väljakutse oli ujumine, mida Markus ei osanud. Õnneks aitasid välja sõbrad ja akadeemia, kus toimusid ujumistreeningud. Ka jooksmine oli Markusele väljakutsuv, kuna ta ei saanud vigastuse tõttu pikka aega sellega tegeleda. Jooksmisega alustas ta taas vaikselt alles kevadel.
IRONMAN-il osalemise ettevalmistusega koos muutus elustiil, mis tõi ellu väga varajasi ärkamisi ning varakult magama mineku. „Tänu akadeemiale sain väga palju uusi sõpru, kellega samal teel olemine aitas treenimisel väga palju kaasa. Koos oli motivatsiooni palju lihtsam hoida,“ on Markus uutele sõpradele tänulik.
„Võistluspäeval enne starti oli ärevus päris suur, aga kui vile käis ja vette sain, kadus pinge ära. Ujumisega veel täiesti sina-peal ei olnud, aga tänu adrenaliinile läks oodatust isegi paremini.“
Rattasõidu pärast ta väga ei muretsenud, kuid rajal selgus, et esimesed 20 km olid päris rasked. Jooksmise ajal vigastus õnneks tunda ei andnud ning lõpp saabus muretult. Finišis ootasid head sõbrad, kelle nägemine tegi olemise veel paremaks. „Sain triatloni pisiku ja kindlasti jätkan selle alaga. Tänavu plaanin teha mitmeid lühemaid distantse, osaleda Eesti Metsatriatlonil ja täispikal IRONMAN-il Tallinnas.“
Triatloniga alustajatele soovib Markus palju jaksu, motivatsiooni ning ühiste huvidega sõpru. „Trenne on väga palju ja isegi kui motivatsiooni jagub, tekib olukordi, kus on vaja sõprade tuge. Kogemustega inimestelt abi küsimine aitab väga palju ja vähendab muretsemist,“ räägib ta. Samuti oleks mõistlik enne pikemaid triatlone osaleda mõnel lühemal. Näiteks Sportland Kõrvemaa Triatlon on väga hea esimese kogemuse saamiseks.
Hea eeskuju saadik Luisa innustas
Sportland Eestis personalivaldkonnaga tegelev Evely Heinpalu vaatas lapsepõlves telerist palju sporti, mis istutas temasse kire ja armastuse spordi vastu. Trennis ta küll ei käinud, aga lapsepõlv oli aktiivne, sest hoovisport oli au sees. Teadlikult hakkas Evely sporti tegema umbes kümme aastat tagasi, kui läks jõusaali ja rühmatrennidesse.
Juba viimased paar aastat oli ta jälginud IRONMAN Tallinn võistluseks valmistuvaid hea eeskuju saadikuid, kelle tegemised tundusid vägeva eneseületusena. „Kuigi mulle meeldib uusi asju proovida ja naudin ka eneseületusega kaasnevat õnnetunnet, ei kujutanud ma ette, et võiksin midagi sellist teha. Aga kui Luisa Rõivas mitme lapse emana ja vähese sportliku taustaga triatloni ära tegi, tekkis mul sisemine ärevus proovimiseks,“ meenutab Evely mõttekäike, mis viis kindla otsuseni end triatlonirajal proovile panna.
Kuna ujumisoskus oli vähene, siis tuli seda õppima hakata. Jalgrattaga oli ta seni sõitnud linnas mõnekilomeetriseid otsi, aga maanteerattaga alustades sai ta aru, et maanteesõit on hoopis teistsugune ning seegi vajas järjepidevat harjutamist. „Pidin õppima rattakingadega sõitma ning aru saama, kuidas jalgu pedaalidelt lahti saada. Samuti hoidma õiget sõiduasendit, et mitmetunnine sõit vastu pidada.“
Akadeemia andis võimaluse alustada koos grupiga treeningkavade järgi sportimisega juba varakult. Oktoobris algas jooksupõhja ladumine ja ujumise algõpe. Jaanuarist läks lahti suurem töö, mil trenni tehti kuus päeva nädalas. „Akadeemias oli väga äge punt. Sain igakülgset tuge ja abi, motiveerisime ja aitasime üksteist. Tegime ühiselt trenni ja testvõistlusi. Päris üksi käisin seitsme kuu jooksul vaid mõnes üksikus trennis,” räägib Evely.
Suurimaks väljakutseks peab ta aega, nii mitmeski mõttes. „Aeg surus takka, et ujumine nii palju selgeks saada, et 1,9 km kontrollaeg ära ujuda. Mul läks ikka väga palju tunde basseinis enne, kui pea vee alla panek ei tähendanud vett kopsudes. Kui ujumist ära ei tee, siis ratast sõitma ja jooksma nagunii ei saa,“ kirjeldab südikas naine võistluseks valmistumise valusid. Samuti oli vaja palju tahtejõudu – trennid toimusid pea iga päev ja olid üsna pikad, mis tähendas, et mõnikord tuli loobuda mõnest toredast üritusest ja hoopis sportima minna.
Enne IRONMAN -i tehti akadeemias ka testvõistlusi, mis olid distantsilt palju lühemad. Evely jaoks olid need aga väga rasked ega andnud palju usku, et ta suudab IRONMAN 70.3 ära teha. Testvõistlusel keesid ka emotsioonid üle, mil Evely vandus, et jätab kõik sinnapaika, aga head kaaslased suutsid teda lohutada ja aitasid negatiivsetest tunnetest üle olla. Kui võistluspäev saabus, oli ta loomulikult stardis. „Nautisin võistlust täiega alates kalipso selga panekust kuni jooksutossude jalast ära võtmiseni. Need ligi seitse tundi rajal olid nii megad. Eneseületuse eufooria, tiimi kaasaelamine ja kogu ürituse atmosfäär oli nii võimas, et mul ei hakanud kordagi rajal raske.“
Triatlon on võitnud Evely südame ning ta plaanib sellega jätkata. Kõigile, kes veel kaaluvad, kas osaleda triatlonil, ütleb ta: „Tagasi vaadates võin kindlalt öelda, et üksi ma ei oleks seda läbi teinud, sest ettevalmistusperiood on pikk ja rutiinne. Leidke enda kõrvale keegi sama hull nagu te ise olete ja kõik ongi võimalik.“
Toetus oli kogu aeg olemas
Sportland Eesti brändijuht Pertti Prits peab end tavaliseks pühapäevasportlaseks, kes on alati millegagi natuke tegelenud, kuid mitte ühegi alaga liiga palju. Ta otsustas osaleda IRONMAN Tallinn 70.3 võistlusel, kuna soovis teada saada, kas suudab selle ära teha. Samuti motiveeris see teda oma füüsilist vormi parandama.
Ujumisega oli Perttil lihtne, kuna ta oli käinud juba paar hooaega treeneri juhendamisel basseinis kilomeetreid kogumas. Maanteerattaga polnud ta aga varem sõitnud ning jooksmine pole talle kunagi väga meeldinud. „Ühesõnaga hea alguspunkt kogu seiklusele!” võtab Pertti olukorra kokku.
„Sportland tegi ägeda akadeemia, mis aitas väga palju, kuna sealt sain nii treeningplaanid kui ka nõuandeid valmistumiseks. Lisaks sain alati tuge, kui seda vaja oli.“
Valmistumise suurimaks väljakutseks oli jooksurajale jõudmine. Teised trennid kulgesid mõnusalt. „Võistlus läks hästi, jõudsin ju lõpuni. Ujumine oli kõige kergem. Rattaga sõitsin ennast esimese 30 km-ga kinni ja pärast seda oli kannatamine. Jooks oli väga raske,“ meenutab Pertti kolme võistlusala.
Triatlon aga talle meeldib ja ta soovib teha läbida veel IRONMAN 70.3 distantsi. „See on lahe kogemus, kui saad endast võitu!” ütleb ta.
Tekst: Pille Kalda
Fotod: Keir Rämson, Rasmus Kooskora, erakogu
Suurjooks ümber Viljandi järve – juba aastakümneid jooksusõprade südames