Sportland toetab noori triatleete Liis Kaptenit ja Gregor Rasvat kõige kõrgemate eesmärkide saavutamisel

Liis Kapten (19) ja Gregor Rasva (19) on triatleedid, kes treenivad olümpiamängude nimel. Gregor on jõudnud esikümnesse juunioride MM-il ja saanud Euroopa karikaetapi võite. Liis võitis mullu mitmeid Euroopa juunioride karikasarja etappe ja sai koondarvestuses teise koha. Sportland on noortele kõrgustesse pürgimisel õla alla pannud ning toetab neid Treki ratta, rattakingade ja kiivritega ning New Balance´i jooksuvarustusega.

Nüüd on Liis ja Gregor sportlasteel ette võtnud järgmise sammu ja siirduvad sügisel Inglismaale, Loughborough’i ülikooli, kus õppimise kõrval liitutakse maailma tipptriatleetide treeningtiimiga. Mõlemad loodavad kvalifitseeruda 2028. aasta Los Angelese olümpiamängudele, kuid oma tõelist potentsiaali ja eduvõimalust näevad 2032 olümpial.

Senini on nad treeninud Marko Alberti käe all TR1HARDS treeninggrupis. Inglismaale aitas noortel minna Ain-Alar Juhanson, kelle eesmärgiks on viia Eesti triatleedid maailmas taas kõrgesse mängu ja olümpiale.

Kuidas te triatloni juurde sattusite?

Liis: Mõlema puhul sai asi alguse ujumisest. Minul käis klõps ära vist 12-aastaselt, kui sain aru, et minust puhast ujujat vist ei saa. Valikus oleks olnud ilmselt ka kergejõustik, aga kuna minu pere on triatloniga nii kõvasti põimunud tänu onu Ain-Alar Juhansonile, siis langes valik lõpuks triatloni kasuks.

Gregor: Hakkasime mõlemad umbes viieaastaselt ujuma, aga ühel hetkel ei kujutanud mina ennast ka ujujana ette – ma ei ole nii pikk ega ka atleetlik nagu ujujad. Mul ei olnud ka sprinterile omast võimekust, olin selline pikemate distantside vend, kelle jaoks 1500 m jäi lühikeseks. 14-aastaselt sain aru, et teen palju trenni, aga ikka saan kõigilt pähe. Hakkasin ise jooksma ja isaga ratast sõitma. Murdehetk oli 2016. aasta Rio olümpia, kui jälgisin koos isaga teleekraanil maailma tippe ja mõtlesin, et ujumises olen triatloni lõikes ikka päris hea, pean lihtsalt rattasõidu ja jooksu korda saama. Triatlonis loeb talent pigem vähe, töö ja pühendumus on kõige olulisemad.

Teie olete olnud osa TR1HARDS treeninggrupis, kus teid treenis meie üks kõigi aegade edukamaid triatleete Marko Albert. Mida te Markolt kõige rohkem õppisite ja sportlasteeks kaasa saite?

Liis: Meie aeg TR1HARDS’is saab küll läbi ja jätkame Inglismaal Gavin Smithi käe all, kuid kindlasti suhtleme grupiga edasi. Kõik need aastad olime nagu suur pere ning oleme jätkuvalt väga lähedased. Nii mõnelgi suvel olin rohkem TR1HARDS grupiga laagris ja võistlustel kui kodus.

Marko on õpetanud mind riskima, julgema otsuseid vastu võtma. Tihtilugu hoidsin end võistlustel tagasi, aga tänu Markole olen palju saavutanud.

Gregor: Marko Albert oli mulle nagu teise isa eest. Kui treeninggrupiga liitusin, ei olnud ma mingi paipoiss, tegin ikka lollusi ka nagu poisid ikka. Tema aitas mind maa peal hoida. TR1HARDS’is ei väärtustata ainult tulemusi, kokkuhoidmine ja üksteise väärtustamine oli sama oluline.

Suures plaanis olen aga tahtnud alati Eestist välja saada, sest mingil hetkel tuleb ikkagi piir ette. Välismaal on kõvem konkurents, sinu ümber on tipud ja suured eeskujud. Inglismaale minnes olen uues grupis kindlasti esialgu kõige nõrgem, aga mulle see meeldib, sest see paneb rohkem pingutama.

Treeningute kõrvalt jätkate Inglismaal ka õpingutega. Mis erialadel?

Liis: Loughborough ülikoolis on sporditegemisega arvestatud ning mina olen erialaks valinud spordipsühholoogia.

Gregor: Mina lähen õppima spordiinseneeriat. Spordi kohapealt on oluline ka see, et Inglismaal saab aasta läbi õues treenida. Sealse ülikooli spordikeskust peetakse üheks maailma parimaks, seal on treeninud olümpiamängude medalistid ning triatloniks on loodud parimad tingimused.

Triatlon koosneb kolmest alast. Kuidas teie olete enda jaoks enne igat võistlust nn kondikava üles ehitanud ja millele tähelepanu pööranud?

Gregor: Ujumises on kõige tähtsam esimeste hulgas poini jõuda, siis ei pea vees edasi võitlema ega saa ka näiteks konkurentidelt käte ja jalgadega pihta, mida paratamatult juhtub. Rattasõidu algus on ka tähtis, et saaks grupi ribadeks tõmmata. Jooks on alati raske, annan endast kõik, mis veel sees on.

Liis: Joomine ja toitumine on samuti väga olulised. Kui olümpiadistantsi rattasõidul piisavalt vedelikku ei tarbi ja toitu ei manusta, siis head jooksu ei ole loota. Täispikal Ironmanil peetakse naljatlemisi toitumist lausa neljandaks alaks.

Ükski tippsportlane ei saa hakkama ilma toetajateta. Teie teete muuhulgas koostööd Sportlandiga. Kuidas see alguse sai?

Gregor: Minu koostöö Sportlandiga sai alguse umbes kolm aastat tagasi, kui minuga Instagramis ühendust võeti. See tundus nii uskumatu, et alguses kahtlustasin isegi libakontot. Aga ei, oligi Sportland. Tegime ühe fotosessiooni ja mind toetati riietusega.

Paar kuud hiljem, hooaja lõppedes, kui otsisin sponsoreid, kirjutasin Sportlandile juba ise ning hakkasime koostööd tegema. See oli väga suur abi edasisel sporditeel. Tänavu sõlmisime juba uue lepingu.

Liis: Sel aastal tuli sponsorite leidmisel appi Ain-Alar Juhanson ning nüüd on Sportland ka minu toetaja. Selle üle on väga hea meel.

Ei ole saladus, et triatloni kõige kallim osa on jalgrattasõit, kus tipprataste hinnad on viiekohalised. Teil on nüüd tänu Sportlandile kasutada Trek Madone SLR 7 rattad. Mille poolest need head on?

Gregor: Meil mõlemal olid vanad rattad, aga rattasõit on tehnikasport ning eliitklassis sõidetakse rattaga maksimaalselt kaks aastat. Ka aerodünaamika mängib tänapäeval rattaspordis üliolulist rolli. Sportland koos Trekiga tuli meile täpselt õigel ajal appi ja oleme selle eest südamest tänulikud

Liis: Eelmisel sügisel toimunud MM-il kukkusin puruks oma rattaraami. Olin selle rattaga sõitnud neli aastat. Raami oleks saanud võib-olla parandada, aga kindlasti poleks saanud selle rattaga enam tipptasemel võistelda. Praegune Treki mudel on täiesti teine tase ja annab võimaluse maailmatasemel kõrges konkurentsis võistelda.

Mille poolest Treki ratas teie kogemusel teistest eristub?

Gregor: Kuna see on nn aeromudel, siis see ongi mõeldud vaid siledal maal sõitmiseks. Vanad rattad jäid väikseks ning asend nende peal oli kehvem, lisaks olime neid juba neli aastat kasutanud. Treki rattad sobivad täpselt ka meie kasvuga. Täname Indrek Rannamaad, kes aitas meil asendid paika panna, mis võimaldab rattast rohkem jõudu kätte saada.

Liis: Kuna meil on lõpuks õige suurusega aerodünaamilised rattad, on palju julgem näiteks kurve võtta, saame oluliselt rohkem riskida, sest raami suurus on spetsiaalselt meie järgi sätitud. Mina tunnen ennast nüüd rattasõidus palju kindlamalt. Lisaks tegeleb Sportland rataste hooldusega ning oleme väga tänulikud Kert Ollele, kes meie rataste eest hoolt kannab.

Sportland toetab teid ka New Balance´i jooksuvarustusega. Kuidas nende jalatseid teiste markidega võrdlete?

Gregor: Varasemalt jooksin kõige rohkem Nike ja Asics´i mudelitega, aga mul olid ka mõned New Balance´i jalatsid. New Balance’i puhul meeldib mulle unikaalsus. Neil on spetsiaalsed karbonplaadiga mudelid nii lühemale võistlusdistantsile kui ka pikemale maale, samuti spetsiaalsed tempotossud. Viimastel aastatel on ka brändi stilistikas palju muutunud. Värvilahendustelt ei jää nad sugugi teistele alla, minu jaoks on nad isegi eest ära läinud. Ilma naljata – pea igal aastal lähevad New Balance´i võistlustossud mõne grammi võrra ka kiiremaks.

Liis: Mul on natukene laiem jalg ja mulle kõik jalatsid ei sobigi, aga võistlustel on stabiilne tugi eriti oluline. New Balance sobib mulle – neil on laiem liist, põrkavad hästi, lisaks ilus väljanägemine. Rahuliku jooksul on nende jalatsid ka väga head, sest neil on samuti lai liist ja see võimaldab väga mugavalt joosta.

Räägime pisut ka triatloni erinevatest aladest harrastajate vaatevinklist. Kui ujumine ei ole lapsepõlves selgeks saanud, siis seda on ilmselt kõige keerulisem õppida ning ka võistlusolukorras võib ujumine olla kõige väljakutsuvam – võib täitsa šoki saada, kui avavette minnes on trügimist vasakult ja paremalt. Samas võib triatloniga tutvumist alustada ka ju jooksmise või rattasõiduga. Miks need alad kasulikud on?

Gregor: Kui inimene pole ülemäära sportlik ning ujumine on ka kehvapoolne, aga soov on ikkagi trenni teha, siis võiks alustada rattasõidust, sest jooksmine tõmbab kiirelt pulsi üles. Nägin seda enda isa peal, kes alguses jooksis, kuid siis ostis ratta. Rattaga saab puhkamiseks tirri lasta ning oma pingutust saab reguleerida käike vahetades. Sõpradega saab rattasõidu ajal rääkida, mida on jooksmise ajal raskem teha. Hiljem võib alati jooksmisega jätkata ja miks mitte ka ujumise ära õppida.

Liis: Kui juba minnakse võistlema, siis ujumise puhul on eriti oluline vees rahulikuks jääda ja kogu aeg keskenduda enda sooritusele. Huvitav on ka mainida, et näiteks maailmakarikasarjas hakatakse naistel nüüd kontrollima küünte pikkust, et kaasvõistlejatel oleks ohutum.

Mis on teie isiklikud lähima aja eesmärgid ja kuhu poole püüdlete tulevikus?

Liis: Juunioride EM-il tahaks olla esikuuikus, MM-il kümne hulgas ning korjata olümpiapunkte. Soov on pääseda juba järgmistele olümpiamängudele, aga 2032. aasta olümpiamängudel tahaks seista poodiumil.

Georg: Minu juunioriaeg just lõppes ja lühem eesmärk on saada hakkama eliitklassis võistlemisega, mis on päris suur hüpe. Juuniorid on ju 16–19-aastased, aga eliidis võistlen meestega, kellest paljud on professionaalid. U-23 klassis loodan EM-il ja MM-il poodiumile saada. Pikemad eesmärgid on samuti seotud olümpiamängudega ning kunagi pjedestaalile jõuda.

Liisi ja Georgi soovitused noortele

* Triatlon on põnev, sest saab harrastada erinevaid alasid ja võistlustel ka loodust nautida.
*Väga hea esimese triatlonikogemuse saab Sportland Kõrvemaa Triatlonil, mis toimub maastikul ning kus distantsid on lühikesed ja jõukohased igale sportlikule inimesele, kes oskab ujuda, rattaga sõita ja joosta. Tänavu toimub Sportland Kõrvemaa Triatlon 12. juulil.
* Kui on soov professionaaliks saada, siis kõigepealt tuleb ära õppida ujumine, sest noorena jääb tehnika kiiremini külge.
* Triatlonis loeb talent väga vähe – 99% edust tuleb töö ja pühendumisega.

Tekst: Kärt Radik
Avafoto: Taaniel Malleus