Brenet Rohtoja (22) on Sportland Viru klienditeenindajana töötanud poolteist aastat. Selle aja jooksul on ta pidevalt edasi arenenud ja oma töös paremaks saanud. Kõige suuremat rahulolu pakub see, kui ta on saanud klienti päriselt aidata.
Kaks suve tagasi saabus Brenet kaitseväest ja hakkas töökohta otsima. Sõelale jäi Sportland, sest noormehel oli endal sportlik taust ning ta uskus, et Sportlandis töötades saab oma kire spordi vastu tööga ühendada.
Ta asus Sportland Viru kaupluses tööle küll ilma varasema klienditeenindaja kogemuseta, kuid arenes iga päevaga. „Alguses pisut pelgasin, et inimesed ei taha, kui teenindajana nende poole pöördun, aga muutusin kiiresti julgemaks. Nüüd ei ole mul raske klientidele läheneda ja tere öelda. Kui olen mõista andnud, et inimene on teretulnud, siis saab juba edasi vaadata, kas ja kui palju ta on suhtlemisest huvitatud. Tegelikult ei olegi eestlased nii kinnised, kui enamasti arvatakse. Väga palju on neid, kes vabalt suhtlevad ja tahavadki kaupluses teenindajalt nõu küsida,“ ütleb noormees.
Tema kogemus kinnitab, et nii nagu iga inimene on erinev, on ka iga klient erinev. On neid, kes tulevad kauplusesse ja soovivad ise ringi vaadata või nad ei vaja abi, sest teavad juba täpselt, mida osta soovivad. Teised jälle ootavad, et klienditeenindaja pööraks neile tähelepanu ja tuleks appi. Kolmandad tulevad ise nõu küsima, sest tahavadki toodete kohta rohkem teada ja erinevate võimaluste kohta uurida.
Viisakus ja sõbralikkus eelkõige
Brenet hindab ise kliendina seda, kui teenindaja naeratab ning on rõõmsa olemisega. „Sain hiljuti Euronicsis hea kogemuse ühe vanema ja kogenuma müüjaga, kellega pikalt juttu ajasin ja kellelt sain kõike vajalikku küsida. Mulle ei jäänud tunnet, et ma teda tüütan. Olen aeg-ajalt paraku sellist suhtumist kohanud, et teenindaja on morn ja näitab välja, et kliendiga suhtlemine on tema jaoks tüütu. Sellist asja ei tohiks kindlasti olla,“ ütleb ta. „Mina püüan alati olla viisakas ja sõbralik. Need omadused pole tegelikult olulised ainult klienditeenindaja jaoks, sest kui kõik inimesed oleksid sõbralikumad ja viisakamad, siis oleks maailm palju parem paik,“ usub ta.
See positiivne suhtumine kandub üle ka Breneti igapäevatöösse, kus ta naudib kõige rohkem suhtlemist ja võimalust abiks olla. Ta usub, et hea teenindus algab just siirast soovist klienti aidata ning annab endast alati parima, et klient leiaks kauplusest seda, mida on otsima tulnud.
Brenet on kursis kõikide Sportlandi toodetega, kuid eriti hästi tunneb ta end jalatseid soovitades. „See on mõnikord küll paras väljakutse, aga mulle meeldib, kui tuleb pisut probleemsema jalaga klient ning peame leidma talle mugava jalatsi. Vahel ongi kogu jalatsiseinal ainult üks mudel, mis talle sobib ning on väga hea tunne, kui selle sealt lõpuks ikkagi üles leiame,“ räägib ta.
Kui saab teenindajana kellegi päeva paremaks teha, muudab see ka enda päeva toredamaks. „Mulle teeb head meelt, kui on näha, et klient on minuga ja minu teenindusega rahul. Eriti tore on, kui ta seda ka väljendab. Õnneks tuleb seda ette igal nädalal mitu korda.“
Ăśhtehoidev tiim
Brenet rõõmustab selle üle, et saab tööd teha ägedas ja kokkuhoidvas kollektiivis – Sportland Viru kaupluses töötab kokku viisteist inimest, lisaks klienditeenindajatele ka juhataja ja kaks vanemteenindajat. „Mulle meeldib, et meie tiimis saavad kõik omavahel väga hästi läbi. Saame vabalt suhelda, keegi ei hoia eemale, kõik on sõbralikud ja arvestavad üksteisega,“ kiidab Brenet.
Sportlandi kui tööandja puhul hindab ta kõige rohkem ühiseid sportlikke ettevõtmisi ja võimalust osa võtta erinevatest rahvaspordiüritustest. „Ettevõttesiseselt on võimalik ka tööalaselt edasi areneda ning kindlasti tahaksin võimaluse avanedes seda kasutada. Lisaks on Sportlandis töötades alati põnev, kui tulevad uued kollektsioonid, sest saame esimestena näha, mis spordi- ja vabaajatooted seekord hooaega kujundavad.“
Tööalaseid oskusi aitab tema meelest kõige paremini lihvida igapäevane töö, aga abi on ka koolitustest, mida ta on Sportlandis hulgaliselt läbinud. „Koolitustel osalemine annab kindlasti lisateadmisi, aga praktika käigus olen õppinud kõige rohkem. Üks huvitavamaid koolitusi oli psühholoogiast, kus saime rohkem teada nii teiste kui ka enda kohta ja läbi proovida erinevaid situatsioone, mis võivad kaupluses ette tulla.“
Jalgpall annab eluks vajalikke oskusi
Spordikaupu müües on eeliseks see, kui oled ka ise spordiga tegelenud. Brenetil on see kogemus olemas. Ta alustas enne kooli Tallinnas elades jalgpalliga, kuid esialgu see ala talle väga hästi ei sobinud. Kui nende pere kolis Raplasse, läks ta paariks aastaks korvpallitrenni, aga umbes 11-aastaselt vahetas selle uuesti jalgpalli vastu ja mängis kümme aastat Raplamaa Jalgpallikoolis. „Üheks eeskujuks oli minu onu, kes mängis samuti jalkat, lisaks tekkisid trennis sõbrad, kellega oli tore koos sporti teha.“
Breneti meelest ongi jalgpalli üks suur pluss, et see õpetab meeskonnatööd. „Seda oskust läheb reaalses elus alati vaja. Jalgpall õpetab ka kiireid otsuseid tegema, sest väljakul olles peab üsna ruttu mõtlema. Mina jälgisin ka väga palju YouTube´ist videoid ja õppisin nende järgi palliga trikitama. See oli väga lahe ja õpetas ka platsil olles vastast paremini ära petma.“
Loomingulised väljakutsed
Pärast aastatepikkust pühendumist jalgpallile on Brenet sellest pausi teinud ja leidnud uusi viise, kuidas end füüsiliselt ja vaimselt arendada. „Olen viimasel ajal käinud jõusaalis treenimas ja kevadel tahan hakata rohkem jooksmisega tegelema,“ ütleb ta.
Viimastel aastatel on talle aga hakanud meeldima hoopis loomingulised tegevused, näiteks näitlemine ja kirjutamine. Raplas elades osales ta harrastusnäitlejatega lavale toodud „Heliseva muusika“ etenduses, millest jäid väga head mälestused ning ta tahaks kindlasti tulevikus veel lavale astuda. Sahtlisse on Brenetil kirjutatud nii mõnedki luuletused ning ta on hakanud vaikselt kaaluma, kas jagada neid laiema publikuga.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu
Sprinter Miia Ott: kergejõustik on liikumise ja spordi üks alustalasid