Brenet Rohtoja (22) on Sportland Viru klienditeenindajana töötanud poolteist aastat. Selle aja jooksul on ta pidevalt edasi arenenud ja oma töös paremaks saanud. KÔige suuremat rahulolu pakub see, kui ta on saanud klienti pÀriselt aidata.
Kaks suve tagasi saabus Brenet kaitsevĂ€est ja hakkas töökohta otsima. SĂ”elale jĂ€i Sportland, sest noormehel oli endal sportlik taust ning ta uskus, et Sportlandis töötades saab oma kire spordi vastu tööga ĂŒhendada.
Ta asus Sportland Viru kaupluses tööle kĂŒll ilma varasema klienditeenindaja kogemuseta, kuid arenes iga pĂ€evaga. âAlguses pisut pelgasin, et inimesed ei taha, kui teenindajana nende poole pöördun, aga muutusin kiiresti julgemaks. NĂŒĂŒd ei ole mul raske klientidele lĂ€heneda ja tere öelda. Kui olen mĂ”ista andnud, et inimene on teretulnud, siis saab juba edasi vaadata, kas ja kui palju ta on suhtlemisest huvitatud. Tegelikult ei olegi eestlased nii kinnised, kui enamasti arvatakse. VĂ€ga palju on neid, kes vabalt suhtlevad ja tahavadki kaupluses teenindajalt nĂ”u kĂŒsida,â ĂŒtleb noormees.
Tema kogemus kinnitab, et nii nagu iga inimene on erinev, on ka iga klient erinev. On neid, kes tulevad kauplusesse ja soovivad ise ringi vaadata vĂ”i nad ei vaja abi, sest teavad juba tĂ€pselt, mida osta soovivad. Teised jĂ€lle ootavad, et klienditeenindaja pööraks neile tĂ€helepanu ja tuleks appi. Kolmandad tulevad ise nĂ”u kĂŒsima, sest tahavadki toodete kohta rohkem teada ja erinevate vĂ”imaluste kohta uurida.
Viisakus ja sÔbralikkus eelkÔige
Brenet hindab ise kliendina seda, kui teenindaja naeratab ning on rÔÔmsa olemisega. âSain hiljuti Euronicsis hea kogemuse ĂŒhe vanema ja kogenuma mĂŒĂŒjaga, kellega pikalt juttu ajasin ja kellelt sain kĂ”ike vajalikku kĂŒsida. Mulle ei jÀÀnud tunnet, et ma teda tĂŒĂŒtan. Olen aeg-ajalt paraku sellist suhtumist kohanud, et teenindaja on morn ja nĂ€itab vĂ€lja, et kliendiga suhtlemine on tema jaoks tĂŒĂŒtu. Sellist asja ei tohiks kindlasti olla,â ĂŒtleb ta. âMina pĂŒĂŒan alati olla viisakas ja sĂ”bralik. Need omadused pole tegelikult olulised ainult klienditeenindaja jaoks, sest kui kĂ”ik inimesed oleksid sĂ”bralikumad ja viisakamad, siis oleks maailm palju parem paik,â usub ta.
See positiivne suhtumine kandub ĂŒle ka Breneti igapĂ€evatöösse, kus ta naudib kĂ”ige rohkem suhtlemist ja vĂ”imalust abiks olla. Ta usub, et hea teenindus algab just siirast soovist klienti aidata ning annab endast alati parima, et klient leiaks kauplusest seda, mida on otsima tulnud.
Brenet on kursis kĂ”ikide Sportlandi toodetega, kuid eriti hĂ€sti tunneb ta end jalatseid soovitades. âSee on mĂ”nikord kĂŒll paras vĂ€ljakutse, aga mulle meeldib, kui tuleb pisut probleemsema jalaga klient ning peame leidma talle mugava jalatsi. Vahel ongi kogu jalatsiseinal ainult ĂŒks mudel, mis talle sobib ning on vĂ€ga hea tunne, kui selle sealt lĂ”puks ikkagi ĂŒles leiame,â rÀÀgib ta.
Kui saab teenindajana kellegi pĂ€eva paremaks teha, muudab see ka enda pĂ€eva toredamaks. âMulle teeb head meelt, kui on nĂ€ha, et klient on minuga ja minu teenindusega rahul. Eriti tore on, kui ta seda ka vĂ€ljendab. Ănneks tuleb seda ette igal nĂ€dalal mitu korda.â
Ăhtehoidev tiim
Brenet rÔÔmustab selle ĂŒle, et saab tööd teha Ă€gedas ja kokkuhoidvas kollektiivis â Sportland Viru kaupluses töötab kokku viisteist inimest, lisaks klienditeenindajatele ka juhataja ja kaks vanemteenindajat. âMulle meeldib, et meie tiimis saavad kĂ”ik omavahel vĂ€ga hĂ€sti lĂ€bi. Saame vabalt suhelda, keegi ei hoia eemale, kĂ”ik on sĂ”bralikud ja arvestavad ĂŒksteisega,â kiidab Brenet.
Sportlandi kui tööandja puhul hindab ta kĂ”ige rohkem ĂŒhiseid sportlikke ettevĂ”tmisi ja vĂ”imalust osa vĂ”tta erinevatest rahvaspordiĂŒritustest. âEttevĂ”ttesiseselt on vĂ”imalik ka tööalaselt edasi areneda ning kindlasti tahaksin vĂ”imaluse avanedes seda kasutada. Lisaks on Sportlandis töötades alati pĂ”nev, kui tulevad uued kollektsioonid, sest saame esimestena nĂ€ha, mis spordi- ja vabaajatooted seekord hooaega kujundavad.â
Tööalaseid oskusi aitab tema meelest kĂ”ige paremini lihvida igapĂ€evane töö, aga abi on ka koolitustest, mida ta on Sportlandis hulgaliselt lĂ€binud. âKoolitustel osalemine annab kindlasti lisateadmisi, aga praktika kĂ€igus olen Ă”ppinud kĂ”ige rohkem. Ăks huvitavamaid koolitusi oli psĂŒhholoogiast, kus saime rohkem teada nii teiste kui ka enda kohta ja lĂ€bi proovida erinevaid situatsioone, mis vĂ”ivad kaupluses ette tulla.â
Jalgpall annab eluks vajalikke oskusi
Spordikaupu mĂŒĂŒes on eeliseks see, kui oled ka ise spordiga tegelenud. Brenetil on see kogemus olemas. Ta alustas enne kooli Tallinnas elades jalgpalliga, kuid esialgu see ala talle vĂ€ga hĂ€sti ei sobinud. Kui nende pere kolis Raplasse, lĂ€ks ta paariks aastaks korvpallitrenni, aga umbes 11-aastaselt vahetas selle uuesti jalgpalli vastu ja mĂ€ngis kĂŒmme aastat Raplamaa Jalgpallikoolis. âĂheks eeskujuks oli minu onu, kes mĂ€ngis samuti jalkat, lisaks tekkisid trennis sĂ”brad, kellega oli tore koos sporti teha.â
Breneti meelest ongi jalgpalli ĂŒks suur pluss, et see Ă”petab meeskonnatööd. âSeda oskust lĂ€heb reaalses elus alati vaja. Jalgpall Ă”petab ka kiireid otsuseid tegema, sest vĂ€ljakul olles peab ĂŒsna ruttu mĂ”tlema. Mina jĂ€lgisin ka vĂ€ga palju YouTubeÂŽist videoid ja Ă”ppisin nende jĂ€rgi palliga trikitama. See oli vĂ€ga lahe ja Ă”petas ka platsil olles vastast paremini Ă€ra petma.â

Loomingulised vÀljakutsed
PĂ€rast aastatepikkust pĂŒhendumist jalgpallile on Brenet sellest pausi teinud ja leidnud uusi viise, kuidas end fĂŒĂŒsiliselt ja vaimselt arendada. âOlen viimasel ajal kĂ€inud jĂ”usaalis treenimas ja kevadel tahan hakata rohkem jooksmisega tegelema,â ĂŒtleb ta.
Viimastel aastatel on talle aga hakanud meeldima hoopis loomingulised tegevused, nĂ€iteks nĂ€itlemine ja kirjutamine. Raplas elades osales ta harrastusnĂ€itlejatega lavale toodud âHeliseva muusikaâ etenduses, millest jĂ€id vĂ€ga head mĂ€lestused ning ta tahaks kindlasti tulevikus veel lavale astuda. Sahtlisse on Brenetil kirjutatud nii mĂ”nedki luuletused ning ta on hakanud vaikselt kaaluma, kas jagada neid laiema publikuga.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: erakogu