Ülemiste Sportlandi staažikas töömesilane Jorgen Nirgi on üks väheseid õnnelikke, kel õnnestus ära käia Tokyo olümpiamängudel, millest suurem osa spordisõpru sai osa vaid tänu meediale. Üksikud teavad, et kollektiivi hinnatud mehaanik ja spordivarustuse spetsialist on lisaks veel Eesti rattakoondise massöör, kes saadab sportlasi nii laagrites kui ka võistlustel.
Meelde jääb Jorgenile sündmus eelkõige selle erilisuse tõttu. Kuigi kohapeal veetis ta pea kaks nädalat, siis atleetidest õnnestus tal raja ääres isiklikult kaasa elada vaid ratturitele. „Tuleb välja, et olümpiale minemiseks ei pea ise sporti tegema, saab ka teistmoodi,“ ütleb ta lustlikult. Võrreldes teiste suurte spordiüritustega oli kohapeal valitsenud õhkkond tema meelest vägagi teistsugune. „Äge ja harukordne!“
Imetore vastuvõtt karmide piirangute tingimustes
„Kõik olümpiaga seotud reeglid olid väga ranged. Isegi poodi oli keelatud minna ja hotellist võis väljuda vaid treeningute ajaks. Turvamehed hoidsid meil silma peal ja käis pidev kontroll. Lisaks tuli absoluutselt igal hommikul teha koroonaviiruse kiirtest. Õnneks ööbisid ratturid olümpiakülast veidi eemal ja saime meie kasutusse antud autodega siiski mingil määral ringi seigelda. Olümpiakülla majutatud inimestel sellist luksust polnud,“ muljetab ta. Võimsaimaks vaatamisväärsuseks oli Jorgeni jaoks Fuji mägi, mida sai ka hotellitoa aknast iga päev imetleda.
Kohalike vastuvõtt oli massööri sõnul hiilgav. Suure elamuse pakkus sadadel ruutmeetritel laiunud ja ööpäev ringi avatud söögiala, kuhu olid kokku toodud maitsed igast maailma nurgast. „Kõik asjad olid ette ja taha ära korraldatud,“ kiitis ta. „Samas käsuliinid olid väga tugevalt paigas, ruumi loomingulisusele või isetegevusele polnud. Ereda näitena meenub päev, kui läksime ratturitega treeningule ja meid ei lubatud rajale. Trassi valvasid sõjaväelased ja liiklus oli suletud, et rattakoondislastel oleks võimalik harjutada. Küll aga ei pääsenud need samad sportlased esialgu rajalegi, sest valvuritele oli antud käsk, et mitte kedagi ei tohi sinna lubada. Üritasime neile selgeks teha, et meie pärast see liiklus kinni ongi, kuid tulutult.“
Jorgeni igapäevased ülesanded piirdusid kahele sportlasele massaaži tegemise ja joogipudelite ettevalmistamisega. „Muudel võistlustel on mul vahel ka teisi organiseerimisega ja toiduvalmistamisega seotud ülesandeid, kuid Jaapanis polnud selleks vajadust. Keskendusin vaid oma erialastele oskustele.“
Üle kümne aasta staaži
Sportlandi sattus 2011. aastal Haljalast Tallinnasse massööriks õppima tulnud Jorgen juhuse tahtel. Õpingute kõrvalt tuli leiva lauale teenimiseks midagi teha ning sõbra soovitusel leitud uus amet seda ka võimaldas. „Tegemist on väga paindliku ettevõttega, mis väärtustab enesetäiendamist ja toetab spordiga seotud hobisid. Ka olen ma saanud siin kogemusi väga mitmel ametikohal. Alustasin klienditeenindajana Mustakivis ja nüüdseks olen endale selgeks teinud kogu Ülemiste Sportlandi outdoor-varustuse hooldamisega seotud temaatika. Ühte ja teist olen õppinud ka rattakoondise mehaanikutelt ja tänu neile oskan minagi spordiharrastajatele asjatundlikku nõu jagada.“
„Sportlandi töökoja varustusse on nii mõnigi uus ja põnev tööriist lisandunud. Mul on olnud suurepärane võimalus tehnilistele probleemide lahendamiseks tipptegijatelt abi küsida,“ ütleb ta tänulikult.
Rattatöökoda on Jorgeni sõnul avatud lume tulekuni. Hooaja lõppedes tasub oma kaherattaline sõber mehaaniku juurde tuua. „Korralikult hooldatud ratas peab kauem vastu. Kui elementaarse puhastamisega saab iga inimene kodus kenasti hakkama, siis peenemad tööd võiks jätta spetsialisti kogenud silma ja käe hooleks,“ soovitab ta.
Valmistuvad sügiseks
Praegu on Sportlandis koolikampaania täies hoos ja valmistutakse sügistalviseks hooajaks. „Palju ostetakse näiteks kehalise kasvatuse jaoks vajalikke jalanõusid ja riideid. Häid pakkumisi leiavad kõik jooksusõbrad, tasub kindlasti uudistama tulla. Müügisaalis võib märgata, et suurem osa ratastest on ära ostetud. Päris talvevarustust me veel välja ei pane, kuid uut ja põneva tehnoloogiaga kaupa tuleb järjest peale. Eks teemegi järk-järgult inventuuri, pakime hooajast üle jäänud asju kokku ja saadame tagasi lattu, et saaks põnevate uudistoodetega vahvalt sügisele vastu minna.“
Tekst: Marta Vasarik
Fotod: Erakogu
2. septembril ootab vutifänne Eesti ja Belgia valikmäng