Kõigest 19-aastasena on Märten Kala otsustanud siduda oma elu teaduse ja ettevõtlusega. Äsja Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetanud noormees usub, et tulevikus edu saavutamiseks tuleb keskenduda olevikule ja panustada enese harimisele.
Märten on õpilasfirmade konkursilt tuule tiibadesse saanud hambapesutablette tootva ettevõtte Münt tootejuht. „Lahendan probleeme logistikast teadustööni,“ ütleb ta. Praegu on ta koolitee tallamisse väikese pausi teinud ja pühendanud end täielikult firma arendamisele.
Innustub enese proovile panemisest
Argipäevad mööduvad Märtenil väga töiselt. „Loome Mündile uut brändi ja tegeleme hambapesutablettide laboratoorsete uuringutega. Põnev on!“ märgib ta õhinal. „Töötan tootearenduse kallal koos inimestega, kellel on selles vallas vajalikud teadmised ja töökogemus olemas. Nii on väga palju lihtsam sihte seada ja fookust hoida.“
Tema sõnul on ägedad on ka igasugused juhtprojektid. „Hiljuti tegime koostööd keskkonnasõbralikke postipakendeid tootva ettevõttega Woola, mille käigus saatsime Mündi püsitellijatele jääkvillaga vooderdatud ümbrikus taastäite. Mündi püsitellija saab meilt esmalt hambapesutablettidega klaaspurgi, mida ta saab iga kolme kuu tagant täita. Tabletid saadame kas otse postkasti või soovi korral lähimasse pakiautomaati,“ selgitab tootearendusjuht.
Väärtustavad häid suhteid
Töökeskkonna tervena hoidmise ja ette tulevate keeruliste olukordade lahendamisse panustab kogu tiim. „Meil on väga selge ühine eesmärk, mille poole püüelda. Teame, et probleeme lahates ei tohi isiklikuks minna. Erinevad arvamused viivad edasi ja aitavad konkreetsele teemale läheneda mitmest küljest. Kõige paremini põhjendatud lahendus on lõpuks parim lahendus,“ arvab Märten.
Loomulikult ei ole kõik suhted alati pilvitud ja nii mõnelgi korral on need pingeolukorras päris suure surve all. „Selleks, et paremini läbi saada ja probleeme võimalikult valutult lahendada, mudeldasime tiimi sees suhtluse ümber. Kõige paremini töötab meie puhul väga konkreetse struktuuriga koosolek, kus kõik inimesed on füüsiliselt kohal ja saavad kaasa rääkida,“ kirjeldab ta.
Noored on varmad abiküsijad ja kasutavad kõiki võimalusi, et hankida nii uusi kontakte kui ka teadmisi. „Võrgustiku laiendamisel on meile suureks abiks olnud Kristel Kruustük, kes on nii inimese kui ka ettevõtjana väga innustav eeskuju. Rain Sepp on aidanud strateegiaid välja töötada. Tema üks parimatest nõuannetest on lause, et kaelani jamas olles ei tasu pead norgu lasta.“
Usaldab vaistu ja paberit
Sihte aitab Märtenil seada ka kõhutunne. „Tahan, et minu tegemistest oleks kasu võimalikult paljudele inimestele ja kipun eesmärke seadma just seda silmas pidades. Vähemalt olen end kõrvalt jälgides seda märganud. Eesmärkide saavutamine on muidugi omaette teema. Teel nendeni aitab mind tegevuskava ehk roadmap. Kavale toetudes on progressi lihtsam analüüsida ja ümberarvestusi teha. Minu jaoks on oma ettevõtte rahvusvahelisele tasandile viimise kõrval vähemalt sama oluline see, et ma kogu protsessi naudiksin.“
Varuplaan on olemas
Mündi võimaliku põrumisega on ta igaks juhuks arvestanud. „Plaan B näeb ette tööd loodusteadustega tegelevas iduettevõttes. Selleks on vaja vähemalt bakalaureusekraadi,“ teab ta. Akadeemilist haridusteed on Märtenil plaanis alustada järgmise aasta sügisel ja erialaks on ta valinud keemia. „Võimalik, et magistrikraadi teen kuskil välismaal, kuid igal juhul loodan pea ees teadusesse sukelduda. Ehk õnnestub isegi leiutada midagi täiesti uut.“
Märten on veendunud, et oma tulevikku saab juhtida. „Selleks peab olema visioon ja hea sooritusvõime olevikus,“ teatab ta. Räpinast pärit noormees on viimased kaks aastat näinud kurja vaeva, et jõuda sinna, kus ta nüüd oma tegemistega on. „Vaatasin kümnenda klassi lõpus oma hinnetelehele otsa ja tõdesin, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi tempo käib mulle üle jõu. Võtsin end käsile, hakkasin fookuse olevikku toomiseks keskenduma une pikkusele ja kvaliteedile, ja seejuures õppisin end ka välja lülitama. Lõpueksamite ajaks oli mu sooritusvõime märgatavalt paranenud.“
„Gümnaasiumiaeg õpetas mulle kõige rohkem seda, et maailmas ei anta inimesele mitte midagi niisama kätte. Ainult mina ise saan end ja oma ümbrust muuta. Selle viimase mõtte eest olen väga tänulik Kristel Kruustükile. Alan Watts, 20. sajandi idamaise mõtteviisiga filosoof, on öelnud, et inimesel pole kohustust olla sama inimene, kes ta oli viis minutit tagasi. Ma arvan, et inimesed ei tohiks karta end muuta. Olen oma visiooni praeguseks paika loksutanud. Tahan muuta materjalimajanduse (materials’ economy) ümaraks.“
Eneseharimine on elementaarne
Tarkuseteri nopib Märten väga erisugustest allikatest. Ta hoiab end kõigele uuele avatuna. „Kuulan taskuhäälinguid, loen huviga biograafiaid ja ettevõtlusraamatuid. Osalen veebinaridel ja suhtlen igal võimalusel oma erialal läbi löönud inimestega, kes on meeleldi nõus oma kogemusi jagama. Raamatutest on mul praegu käsil Raphael Honigsteini kirjutatud biograafia ühest läbi aegade kõige karismaatilisemast ja edukamast jalgpallitreenerist Jürgen Kloppist. Spotify äpis on pooleli Melissa Perri sari „Product Thinking“.“
Seni parimaks investeeringuks iseendasse peab Märten raamatut Steve Jobsist. „See teos õpetas mulle midagi iga elutahu kohta. Lugema hakates ja raamatu paksust vaadates olin veendunud, et lõpuni ma küll ei jõua, kuid eksisin ja võiks öelda, et lausa väga sügavalt.“
Tekst: Marta Vasarik
Uuenenud Sportland Rocca al Mare – võimsam kui eales varem