Korvpalli rahvusmeeskond lunastas kaks päeva enne Eesti 103. sünnipäeva pileti 2022. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Tee sinna oli okkaline, kuid nooruslik koondis näitas, et Eestiga tuleb ka kõige tugevamatel vastastel endiselt arvestada.
Pool aastat enne valiksarja algust kuulutas Eesti Korvpalliliit välja konkursi meeste koondise peatreeneri ametikohale. Põhjaliku värbamisprotsessi tulemusena nimetati 2019. aasta oktoobri lõpus rahvusmeeskonna etteotsa soomlane Jukka Toijala. Esimeste mängudeni jäi napilt neli kuud.
Rahvusesindus näitas Toijala juhendamisel kohe esimeses kohtumises võõrsil Põhja-Makedoonia vastu aga ilusat mängu – Kristian Kullamäe 31 punkti toel võeti valiktsükli lõpus väga vajalikuks osutunud 81:72 võit. Kolm päeva hiljem võõrustati Saku Suurhallis Itaaliat. Tasavägiselt kulgenud mängus pidi Eesti tunnistama saapamaa 87:81 paremust. Mängupilt oli vaatamata kaotusele paljutõotav ja peatreener teenis leheveergudel esimesi kiidusõnu.
Suvel hoiti vormi korvpallikodus
Soomlase eestvedamisel käivitati mai keskpaigas nn korvpallikodu projekt, mis võimaldas kokku enam kui neljakümnel koondise kandidaadil igapäevaselt treenida Nord Cramo spordihoones. Sealjuures olid kaasatud ka U18 ja U20 vanuseklassi mängijad.
Korvpallurid võtsid ettevõtmise positiivselt vastu ning kasutasid treenimisvõimalust aktiivselt. „Kokkuvõttes oli üks imelik aasta,“ meenutab koondise tagamängija Kristian Kullamäe. „Sisuliselt kohe pärast peatreener Toijala ametisse asumist tuli koroona ja korvpallihooaeg lõppes ära. Just suvine korvpallikodu projekt andis võimaluse uue treeneriga paremini sina peale saada. Tavapärasel aastal, kus valikmängude akendeks valmistumise aeg on minimaalne, oleks see kindlasti pisut keerulisem olnud.“
Tänavu Hispaania esiliigas Mallorca Palma meeskonnas mängiva 21-aastase Kullamäe sõnul kohaneti peatreeneri nõudmistega kiiresti. „Toijala on ise professionaalsel tasemel mängija olnud ja oskab hästi samastuda. Ta on väga sõbralik ja positiivne inimene, kes laseb eksida. Tema tüüpi treenerid meeldivad mängijatele.“
Korvpallikodu esimesed viljad lõigati juuli lõpus, kui Tallinnas toimunud Balti keti karikaturniiril alistati järjepanu nii Leedu kui Läti korvpallikoondised. „Suvel tehtud ühine töö tuli kindlasti kasuks. Nii üldfüüsilise vormi kui taktikaliste nüansside poole pealt,“ analüüsis Kullamäe.
Kaotati oluline koduväljakueelis
Võistluskalendri kohaselt seisis Eestil novembris ees kaks kodumängu, esmalt Venemaaga ning seejärel Põhja-Makedooniaga. Rangete nõuete kohaselt korraldatud „mull“ lõhkes aga esimesel mängupäeval, kui selgus, et Põhja-Makedoonia koondise mängija andis positiivse koroonaproovi. Kogu võistkond määrati isolatsiooni ning testid tuvastasid võistkonnas veel kolm viirusekandjat – makedoonlased Tallinnas mängida ei saanudki.
Eesti kaotas 19 kaugviset tabanud Venemaale 56:84 ning jäi olulisest koduväljakueelisest Põhja-Makedoonia vastu ilma. Ühtlasi tähendas see, et viimases aknas Venemaal tuli Eestil mängida kolm mängu – Itaalia, Venemaa ja Põhja-Makedooniaga.
Permis jäi kõik viimase mängu peale
Eesti koondis lendas otsustavatele mängudele Permi 15 mängijaga. Puudujate seas olid kogenud Siim-Sander Vene, Kristjan Kitsing, Martin Paasoja ja Rain Veideman. Samas liitus meeskonnaga antud valiktsüklis esimest korda 32-aastane mängujuht Sten-Timmu Sokk. Lisaajal teenitud 105:102 võidus Itaalia üle oli oluline roll justnimelt kogenud Sokul, kes jagas kaaslastele 14 resultatiivset söötu ja rahustas otsustavatel hetkedel mängu.
Kuna Eestil tuli alla vanduda 17 kaugviset tabanud Venemaale 52:75, sõltus EM-finaalturniirile pääsemine mängust Põhja-Makedooniaga. Meie meestel oli valiksarja esimesest vastasseisust ees üheksapunktiline edu, mistõttu oli ka väike kaotus lubatud. Põneva lõpuga kohtumises lepiti vastaste 86:84 võiduga. Võib öelda, et magus kaotus. Töö oli tehtud ja EM-pilet taskus.
„Saime kogu valiksarja vältel kokku enam-vähem stabiilse koosseisu ja suutsime teatud taset hoida. Meil ei ole esimese suurusjärgu staare, aga meil on palju mängijaid, kes suudavad rahvusvahelisel areenil mängida. Ühtlase tasemega koosseis kogu turniiri vältel viis meid sihile,“ analüüsis edukat valiktsüklit Kullamäe.
„Nüüd tuleb loota, et mängijatel läheks klubikorvpallis hästi. Et me oleksime rollides, kus me saame areneda, sest mida rohkem koondise mängijaid igapäevaselt kõrgel tasemel pallib, seda tummisem koosseis lõpuks finaalturniiril on. Kindlasti tahame näidata, et oleme löögivõimelised ja meist ei saa keegi niisama üle sõita. Soovime anda lahingu ka suurtele korvpalliriikidele. Aega on veel palju, nüüd tuleb kõvasti vaeva näha.“
Mida kvalifikatsioonimängudest kaasa võetakse?
„Kogemusi kuidas tulla toime pingelistes ja närvilistes olukordades. Koondise mängud on hoopis erilisemad kui suvalised reamängud, kaalul on palju rohkem. Meiesuguse noore võistkonna jaoks oli see ääretult õpetlik valiksari,“ võttis Kullamäe kokku.
Eesti teenis 2022. aasta EM-valiksarjas 2 võitu ja 4 kaotust ning lõpetas B-alagrupis Itaalia ja Venemaa järel kolmandal kohal.
2022. aasta Euroopa meistrivõistluse finaalturniir toimub tuleval aastal 1.- 18. septembrini kokku neljas riigis: alagrupimängud peetakse Tšehhis (Praha), Gruusias (Tbilisi), Itaalias (Milano) ja Saksamaal (Köln). Kohamängud toimuvad Saksamaa pealinnas Berliinis.
FIBA poolt viimaste valikmängude kümne silmapaistvaima noormängija hulka valitud Henri Drell: arenguruumi on Eesti koondisel veel kõvasti
Korvpallikoondise 20-aastane mängumees Henri Drell valiti FIBA poolt ühena kümnest viimase akna perspektiivikaimate noormängijate hulka. 207 sentimeetri pikkuse mängumehe sõnul on Eesti rahvusmeeskonna üheks tugevuseks kokkuhoidev seltskond.
„Meid ühendab ülimalt hea sõprus ja läbisaamine. Suurepärane keemia valitseb nii trennis, mängudel kui vabal ajal,“ sõnas Drell, kelle arvates oli möödunud EM-valiksari igati positiivne ja arendav kogemus. „Mina ja teised noored mängijad saime kindlasti kõva karastuse ja kuus tugevat mängu väga heal tasemel meeskondade vastu. Lisaks sellele jääb möödunud valiksarja iseloomustama parimate tiimikaaslastega veedetud aeg. Olime nädal aega keset Venemaad „mullis“ ja mitte ühtegi negatiivset olukorda ei meenu. Palju vajalikke kogemusi ja naudingut andis see valiksari kindlasti.“
Mida peab nooruslik Eesti koondis järgneva pooleteise aasta jooksul tegema, et teha EM-finaalturniiril hea tulemus? „Trenni, trenni ja veelkord trenni! Kuna me oleme noor võistkond, siis arenemisruumi on veel kõvasti ja ma olen kindel, et kõik annavad endast järgnevatel kuudel maksimumi, et hea tulemus koju tuua“ kommenteeris Drell.
Finaalturniirile pääsemine on noore mängumehe jaoks oluline tähis. „Lõppvõistlusele jõudmine oli kindlasti meie kõigi esmane eesmärk. Nüüd tuleb seal ka hästi mängida. Ei saa hõisata enne õhtut.“
Itaalia kõrgliigas Pesaro meeskonnas leiba teeniv Drell naudib Eesti rahvuskoondise esindamist täiel rinnal: „Esindada oma pere, sõpru ja Eesti korvpallikogukonda rahvusvahelisel areenil – see on nii võimas ja südantsoojendav tunne!“
Tekst: Virgo Agan
Fotod: Hendrik Osula / Eesti Korvpalliliit
Veeda vabariigi aastapäev värskes õhus