Väga paljude jooksusõprade jaoks tähistab jooksuhooaja algust Suurjooks ümber Viljandi järve ning nii mõneski kalendris on selle toimumise kuupäev, 1. mai, juba mitmeks aastaks ette ära märgitud. Tänavu minnakse 12 km pikkusele ringile jooksma 94. korda.
„Viljandi järvejooksu näol on tegu vanima Eestis korraldatava jooksuüritusega. Esimese jooksu korraldamise eesmärgiks oli kohaliku aktiivse spordielu rikastamine uue ja huvitava väljakutsega,” viib tänane peakorraldaja Mati Jürisson meid ajas tagasi. Pärast esimest maailmasõda sai Viljandi spordiürituste peamiseks väljamõtlejaks ja organiseerijaks Theodor Andresson, kes oli esimene kõrgharitud spordiõpetaja Eestis ning kes organiseeris erinevaid individuaalseid jooksuvõistlusi ning teatejookse. Tänu Andressoni tegevusele tõusiski 1928. aastal päevakorda uus ettevõtmine – jooks ümber Viljandi järve.
Esimeses stardis oli kuus jooksjat
Esimene ümber järve jooks oli planeeritud samuti mai algusesse, kuid tegelikult toimus see juulis. Viljandi järve ümbritses tol ajal hooldatud heinamaa, milles kulgesid vaid kalameeste rajad. Neid radu jooksuks kasutatigi. Stardipaik asus toonase tennise- ja veespordikeskuse majakese juures. Rajale läks kuus jooksjat ja võitjaks osutus Aleksander Rüütel ajaga 49.02. Jooksul osales ka idee algataja Theodor Andresson, kes sai 4. koha. Finišisse jõudis kuuest osalejast viis. „Viimast jooksjat oodati pea pool tundi, aga teda ei tulnudki. Hiljem selgus, et kuues osaleja häbenes oma viimast kohta, lahkus rajalt ning läks otse koju!“ teab Mati Jürisson.
„Järgmine jooks ümber Viljandi järve toimus 14. mail 1931 ning alates sellest võimegi rääkida igal aastal toimuvast üritusest. Viljandile tuntust toonud spordisündmus on üle elanud ka väga raskeid aegu (teine maailmasõda, riigikorra muudatused, hiljutine koroona), aga ei ole kahtlust, et see on juba ammu leidnud koha väga paljude jooksusõprade südames. Kirjutamata reegel on, et 1. mail teisi jooksuvõistlusi Eestis ei toimu,” on peakorraldaja uhke.
Korraldusmeeskond töötab aastaringselt
Jooksukultuuri edenedes on aastate jooksul lisandunud programmi laste- ja teatejooksud, samuti võivad end stardijoonele sättida kõndijad. Tänu sellele on suurenenud ka korraldusmeeskond. „Aastaringselt sündmust korraldav meeskond on tegelikult vaid kuueliikmeline. Kõige pingelisem aeg algab umbes kolm kuud enne üritust, kui tuleb tegeleda numbrite trüki, registreerimiste, tihedama reklaami ja muu sarnasega. Kaks nädalat enne starti hakkame ette valmistama võistluskeskust ja rada, siis algab ka numbrite pakkimine. Võistluse ajal tulevad appi mitmed vabatahtlikud Viljandi koolidest, gümnaasiumitest ja spordiklubidest ning inimesi on rajal ja selle ümber kokku 250,“ ütleb Jürisson.
Suurjooks ümber Viljandi järve kuulub Rimi Eesti Linnajooksude sarja ning on selle esimeseks etapiks. „Tänu sarjale olema turunduslikult rohkem pildis ning ka meie auhinnalaud on rikkalikum. Suurimaks jooksu toetajaks on Viljandi linn, kes katab umbes kümnendiku meie eelarvest, samuti toetab meid Eesti Kultuurkapital, lisaks mitmed ettevõtted, kellele oleme väga tänulikud. Suurima kulu moodustavad ikka elektrooniline ajavõtt, osavõtumedalid ning taristu ja toitlustus. Üle poole tulust tuleb osavõtutasudest ning seni oleme ennast alati kenasti ära majandanud,“ teeb peakorraldaja ülevaate.
Jooks täis väljakutseid
Kes Viljandis ümber järve jooksnud, see teab, et rada ei ole just kergete killast. Ometi tullakse ikka ja jälle tagasi. Ei tea, kas korraldajatel on ka ilmataadiga eraldi kokkulepe, aga jooksu start antakse keskpäeval ning peaaegu alati paistab sel ajal päike. Ilmaprognoosi võiksid kindlasti üle vaadata kõik, kes starti lähevad. Päikeselise ilma korral on soovitav valida lühike dress, isegi kui esmalt tundub, et ei ole veel nii soe. Samuti on mõistlik müts pähe panna, sest vastaskaldal kütab kevadine päike veel rohkem. Kuiva ilmaga ei ole vaja ilmtingimata mustriga maastikutosse, aga märja ja libedaga võiks muster tossu talla all olla. Esimestel kilomeetritel võib rajakate olla petlik, raskemad olud ootavad ees just teisel pool järve.
Umbes pool kilomeetrit peale starti on esimene tõeline väljakutse, Huntaugu mägi, mis on rahvasuus tuntud kui tapjamägi. Viljandi rada on teada ka sellepoolest, et jooksjad saavad mitmes kohas valida eri võimaluste vahel. Olles tapjamäest jagu saanud, tulebki teha esimene valik. Raja vasak pool kulgeb mööda rohelist terviserada üles-alla ning teekate on kruusane-kivine, raja parem pool on kindlasti kergem, sest seal saab joosta kergliiklusteedel majade vahel. Pärast mõlema teesuuna lõppu, pööratakse vasakule, kus tavapäraselt on sillal esimene joogipaus.
Siis jõutakse kohe-kohe järve teisele kaldale, kus sõltuvalt ilmaoludest on rajakate vähem või rohkem pehme ja mudane, aga ümbritsev loodus juba kevadiselt roheline. Umbes 8-9 km paiku, tuleb teha kõige raskem valik: kas lühem, üles-alla vonklev ja kurviline, lummavate vaadetega, aga soisem ja pehmem järveäärne terviserada või pikkade sirgetena kulgev pikem tee üle põllu, mis on küll kuivem, aga konarlikum ning rahvarohkem.
Vastaskalda lõpus ootab päästev laskumine ja kergliiklusteed. Viimasel paaril kilomeetril antakse tavaliselt ikka hagu. Finišiponnistusega võiks alustada kohe, kui staadion majade vahelt paistma hakkab ning õige pea saabki staadionil käed võidukalt taevasse tõsta.
Kui kiiremad jooksjad jõuavad finišisse 34-37 minutiga, siis iga rahvasportlase unistuseks on saada aeg alla ühe tunni. Raske raja tõttu on aga iga finišeerija juba niikuinii võitja!
Jooks, kust ei saa puududa
Sportland on Suurjooksul ümber Viljandi järve samuti kohal nii ürituse toetajana kui ka oma tiimiga rajal. Sportland Järve kaupluse juhataja Jaana Ellmann läheb sinna jooksma juba viiendat korda. „Kui muidu ei satu Lõuna-Eesti ühte ilusaimasse linna, siis sellel jooksul võiks ikka kohal olla. Viljandis on mega hea feeling ja ilusa rajaga jooks, kust ei saa lihtsalt puududa,“ ütleb ta
Jaana on Viljandi rada läbinud nii joostes kui kõndides. „Nagu öeldakse, tark ei torma. Jooksu algusosas on „mõnusalt raske“ tõus, ei tasu stardist kohe täie rauaga ajama panna. Pärast tõusu lase pulsil natuke taastuda ning siis anna jalgadele valu,” annab ta värsketele tulijatele nõu.
Nagu eespool mainitud, tuleb jooksjatel teha rajal mitu valikut kohtades, kus tee hargneb. „Mingil aastal kirusin ma põllu osa, sest seal on kitsas ja konarlik rada ning palju rahvast. Isiklikku rekordit on niimoodi raske joosta. Seetõttu olengi pärast seda võtnud eesmärgiks lihtsalt jooksu nautimise. Teisel pool järve hargnemisel olen alati valinud selle natuke pikema ringi. Pole lihtsalt soos müttaja tüüp. Kuigi eks ühel aastal võiks ka pehmema osa ära proovida. Miks mitte tänavu, kui ilm juhtub kuiv olema.“
Registreerimisega tasub kiirustada!
„Heas mõttes on Viljandi järvejooks mõjutanud paljusid teisi Eestis korraldatavaid jookse. Oleme eeskuju andnud nii jooksu kui ka näiteks toitlustuse ja EXPO ala korraldamisel. Pikkade traditsioonide tõttu tullakse meile põlvkondade kaupa ja nõnda kandub see pisik edasi. Paljud väga eakad jooksuhuvilised osalevad aastas vaid ühel jooksul ja seda just Viljandis,” ütleb Mati Jürisson.
Marathon 100 portaali korraldatud küsitluste järgi, mahub jooks igal aastal kõige populaarsemate Eesti jooksude hulka. Seega tasub registreerimisega kiirustada, sest olud võimaldavad starti lubada vaid ligikaudu 4000 jooksjat. Praeguse seisuga on alles jäänud umbes 500 stardikohta.
Kuigi tegu on suure rahvajooksuga, meelitab Viljandi alati kohale ka meie pikamaajooksu tippe, Alates Pavel Loskutovist ning lõpetades Tiidrek Nurme ja Roman Fostiga. Nii et kes starti tuleb, võib üsna kindel olla, et saab joosta ühel rajal nii mõnegi väga tugeva sportlasega.
Lummav Viljandi
Küllap on Viljandi spordisõpru võlunud mitte ainult jooksuga, vaid kogu õhustikuga, mis seal valitseb. Kes Viljandit külastanud, teab et atmosfäär on linnas sama mõnus ja õdus kui männimetsases Elvas või mereäärses Haapsalus. Viljandis lummavad külastajaid pika ajalooga puitmajad, vana veetorn ning lossimäed, kust avanevad imelised vaated järvele. Sportliku poole pealt on see linnake tuntud eelkõige sõudjate poolest, sest Viljandi järvel ei ole sõudnud vaid kuulus paadimees, vaid sealsest sõudebaasist on sirgunud ka mitmed Eesti sõudmiskoondise liikmed. Nõukaajal korraldati Viljandis väga palju erinevate alaliitude ja spordialade suviseid laagreid ning kõik laagripäevad algasid pea alati ümber Viljandi järve jooksuga. Juba 1. mail on kõikidel võimalus see põnev ja võimsaid emotsioone pakkuv rada endal järele proovida.
Jooksu ajakava 1. mail
9.00 Avatakse võistluskeskus
9.00 – 11.45 Stardimaterjalide väljastamine ja järelregistreerimine
11.30 Avatakse stardikoridorid
12.00 94. Suurjooksu ümber Viljandi järve start
12.34 – 12.37 Eeldatav võitja lõpetamine
14.00 Autasustamine
14.40 Finiši sulgemine
Lisainfo ja registreerimine: https://viljandijarvejooks.ee/et/
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Suurjooks ümber Viljandi järve
Millise kevadmantliga võiksid täiendada oma garderoobi?