Noorest peale aktiivse eluviisiga Mattis Jaama (27) on tegelenud professionaalselt murdmaasuusatamisega, kuid suurim tõmme tekkis tal ühel hetkel hoopis suusaorienteerumisega, millest tänaseks on saanud tema südamelähedaseim ala.
Tallinnast pärit Mattis on sporti teinud terve elu, tegeledes nii judo, kergejõustiku, ujumise kui ka jääpurjetamisega. Suusatrenni mõte tuli aga hoopis ootamatult. „Käisime perega Rootsis suusareisil ning juhuslikult toimus samal ajal kohalik laste võistlus, millest otsustasime osa võtta. Juhtus aga nii, et jõudsin finišisse esimesena, olgugi et ma polnud suusatrennis käinud. See viga sai parandatud järgmisel sügisel,” jutustab sportlane.
Praegu elab Mattis Kopenhaagenis, kuhu sattus tänu õpingutele. Peale magistrikraadi omandamist bio-ettevõtluses otsustas ta sinna elama jääda, kuid nendib, et Taanis ei ole parimad tingimused suusaorienteerumise harrastamiseks. „Kombineerin võimalusel kaugtööd treeninglaagriga ning otsin talviseid olusid kaugemalt,“ ütleb noormees.
Teekond suusaorienteerumiseni
Suusaorienteerumine nõuab ilmselgelt head suusatamise oskust, mille Mattis sai aastatepikkusest murdmaasuusatamisega tegelemisest. „Tundsin, et murdmaasuusatamine sobib mulle hästi ja alguses otsustasin sinna pidama jääda. Tegelesin sellega professionaalselt kuni 2015. aastani,” jagab ta.
Isa oli aga aeg-ajalt Mattist ka orienteerumispäevakutele kaasa võtnud ning tegelikult meeldisid noormehele mõlemad alad. Esmalt käis ta lihtsalt orienteerumisjooksudel ning suusaorienteerumist proovis hiljem. „Suusaorienteerumise algus läks aga kiiresti, kui peale esimest korda ala proovimist Eesti meistrivõistlustel võeti mind umbes kuu aega hiljem kaasa Euroopa noorte meistrivõistlustele. Kuid kahe alaga paralleelselt tegelemine ei olnud lihtne,“ tunnistab ta. Peale 2015. aastat otsustas Mattis teha murdmaasuusatamisega lõpu ning keskendus ainult suusaorienteerumisele.
Trenn on eluviis
Suusaorienteerumine ühendab orienteerumise ning murdmaasuusatamise, seega peab järjepidevalt arendama mõlemat oskust. „Vahetult enne starti antakse kätte kaart, mille peal on rada punktidega, mis tuleb õiges järjestuses läbida. Samuti on kaardil kogu maastikule aetud suusaradade võrk,“ kirjeldab sportlane ning nendib, et kiire kaardi lugemise oskus on sellel alal väga tähtis. Orienteerumist saab lihvida igal pool ning Mattis kombineerib seda samuti erinevate treeningutega või harjutab isegi laua taga istudes.
„Suusaorienteerumise võti on leida võimalikult kiire teekond ning see korrektselt, vigu tegemata läbi sõita,“ ütleb Mattis. „Alati pole kõige lühem teekond kõige kiirem, kuna arvestada tuleb, et eri tüüpi radadel on liikumiskiirus erinev ning samuti mõjutab liikumiskiirust reljeef,“ lisab ta. Kuna rajad on erinevad, siis on vaja arendada enda tehnikat, et hakkama saada igasugustes oludes. Nii on väga oluline pidevalt enda keha treenida ning olla heas vormis.
Pea ja keha peavad koostööd tegema
„Mulle meeldib, et suusaorienteerumiseks ei piisa, kui olla tugev ainult ühel alal kahest. Võid olla küll kõige kiirem suusataja, kuid kui navigeerimine hästi välja ei tule, ei ole asja finišiprotokolli esiotsa ning ka vastupidi,“ ütleb Mattis. Seetõttu peab arendama mõlemat poolt, et võimalikult efektiivselt rada läbida. „Kiiresti sõites tuleb alati pea selge hoida ja langetada kiirelt õigeid otsuseid,“ sõnab sportlane.
Samuti arendab see ala mitmeid teisi oskusi, mis on ka igapäevases elus väga olulised. „Otsustusvõime kiirust, adapteerimisvõimet ja navigeerimisoskust. Hea orienteerumisvõime ja suunataju tulevad kasuks ka turistina võõras linnas,“ tunnistab Mattis.
Varustus mängib suurt rolli
Suusaorienteerumise näol on tegemist väga tehnilise spordialaga, mis nõuab ka tasemel varustust. „Võistlejad sõidavad tavalise murdmaasuusavarustusega, mille ainsaks eripäraks on tavapärasest suurema läbimõõduga suusakepi otsad, et kitsastel ja vähem kõvadel radadel suusakepid rajast läbi ei vajuks. Lisaks on igal sportlasel kaelas kaardihoidja, mille abil saab kaarti jälgida ilma käte abita. Samuti kannavad võistlejad kaasas kompassi,“ kirjeldab Mattis suusaorienteerumise varustust.
Kõige olulisem on omada kvaliteetseid suuski, et erinevatel rajatüüpidel hästi hakkama saada. „Ise sõidan Madshusi suuskadega. Erinevates oludes libisevad erineva struktuuriga suusad, mistõttu on väga oluline korralik suusapark, mille tänu Sportlandile olen saanud endale kokku panna,“ kiidab suusaorienteeruja.
Eesmärke on mitmeid
Mattisel on selja taga mitmeid olulisi saavutusi ning silme ees veelgi rohkem eesmärke. „Minu karjääri parim saavutus jääb paari aasta taha, Euroopa meistrivõistlustel Soomes sõitsin sprindis välja viienda koha. Samuti olen aastate jooksul kogunud üle kümne Eesti meistrivõistluste kulla,“ räägib ta.
Sportlane ise arvab, et kõige tähtsam eesmärk peaks olema spordist rõõmu tundmine. „Peamine on saavutada hea enesetunne ning rahulolu” ütleb Mattis. „Samuti hindan kõrgelt võimalust avastada laia maailma, mida võistlused eri maailma otstes on seni pakkunud,“ lisab ta.
Teisalt on tähtsad ka sportlikud eesmärgid. „Kõige olulisem on teha hea sooritus, millega ise rahule jääda, mis samas tagaks ka kõrge koha lõpuprotokollis. Usun, et iga sportlase eesmärgiks on jõuda välja oma ala absoluutsesse tippu, ja nii ka minul – olen sinna teel!“ ütleb Mattis veendunult.
Tekst: Kaisa Kiriland
Millised spordisündmused peaks harrastaja oma 2020. aasta kalendrisse märkima?