Kuigi üldiselt ei vaja harrastussportlane paremaks soorituseks ja kiiremaks taastumiseks toidulisandeid ega spordijooke, sest tugevaks saab ikkagi treenides, tulevad need nii mõnigi kord kasuks. Treenerid Indrek Viska ja Peep Reinart selgitavad, millisel juhul võiksid toidulisandeid kaaluda.
Toidulisandite mõte, nagu nimigi ütleb, on rikastada toidulauda kontsentreeritud toitainetega. Harrastussportlase jaoks tähendab see, et kui sa ei suuda tavatoitu süües piisavalt kiiresti taastuda, on mõistlik kasutada kontsentreeritud toitu. See on ühtlasi lihtsasti tarbitavate ja kiiresti imenduvate toidulisandite suurim väärtus. Harrastussportlasel pole kindlasti kohustuslik toidulisandeid võtta ega spordijooke juua – kui toidulaud on korralik ja katab sinu vajadused, on nendest raske kasu lõigata.
Tasakaal on oluline
Paraku on aga iga sportlase soov kiiresti parimad tulemused saavutada ja harrastajal peaksid olema mängus kõik kaardid: treening, magamine ja toitumine. Viimase alla käivad mõnel juhul ka toidulisandid. Taastumisvõrrandi lahendamiseks on kõik need komponendid vaieldamatult tähtsad, sest kui trenni ei tee, ei ole millestki taastuda, ja kui ei söö, ei ole millestki ehitada. Kõik oleneb inimese eesmärkidest, individuaalsetest eripäradest ja koormusastmest, sest olgem ausad, ka harrastussportlaste koormused võivad olla väga erinevad. Nii mõnelgi juhul küündivad koormused tippsportlaste tasemele ja sellisel juhul on toidulisandite tarbimine igati tervitatav. Üldine soovitus ongi seega järgida nende kolme komponendi tasakaalustatud kaasamist ja siis ei pea tulemusi pikalt ootama.
Millal võtta toidulisandeid?
Muidugi on treening kõige tähtsam, aga targalt valitud ja õigetes kogustes manustatud toidulisandid teevad elu märksa mugavamaks, toetavad treeninguid ja kiirendavad taastumist.
Alustama peaks põhilisest: multivitamiinide/mineraalainete kompleks, oomega-rasvhapped, D-vitamiin. Need kolm ei peaks kuuluma mitte ainult sporti tegeva inimese menüüsse, vaid olema iga enda tervise eest hoolt kandva inimese kapis. Edasine sõltub juba sinu sportlikust tasemest ja eesmärkidest, aga järgmine samm võiks olla mõni valgu- või süsivesikupõhine trennijärgne taastusjook. Kaaluda võib tsingi, magneesiumi ja B6-vitamiini lisamist, sest need aitavad parandada unekvaliteeti ja toetavad seega taastumist.Lisaks toidulisanditele on olemas tervislikumad maiustused, mida võib tarbida igaüks: proteiinipannkoogijahud, pudingupulbrid ja valgubatoonid.
Kui süüa ei jõua…
Kui sa pole päeval süüa jõudnud, võib enne trenni olla kasu kiirest batooniampsust või spordijoogist. Kindlasti tuleks eelistada tavatoitu, aga kui vahepalad kipuvad ununema, siis on batoon või spordijook kõige käepärasem vahend oma tervist ja sportlikku võimekust hoida. Tühja kõhuga treenimine on üks suurimaid rumalusi.
Raskemast treeningperioodist taastumiseks soovitavad eksperdid aga batoonide ja jookide asemel hoopis end korralikult välja puhata ja eelistada mitmekülgset toitumist. Juurde võib võtta elementaarseid vitamiine ja mineraalaineid.
Toidulaud olgu mitmekesine
Regulaarse treenija toidulaud peab olema mitmekesine ja toitainerikas.Esindatud peavad olema kõik toidugrupid: valgud, rasvad ja süsivesikud. Ühtegi neist ei tohi karta ega vältida, kuna neil kõigil on organismi normaalse toimimise seisukohalt oluline roll. Õigetes kogustes tarbituna kiirendavad toidugrupid taastumist ja aitavad kaasa sportlikele sooritustele. Kui sööd ebaregulaarselt ning sinu toidulaud on puudulik ja koosneb suures osas töödeldud ja rämpstoidust, on liig loota häid sportlikke tulemusi.
Valkude omastamise huvides oleks hea, kui menüüst käiksid läbi loomse päritoluga tooted: kanaliha, kanamaks, veiseliha, muna, piimasaadused. Taimsetest ei tohiks peljata seemneid, näiteks tšiia-, seesami- ja kõrvitsaseemneid. Kindlasti võiks menüüsse kuuluda rohkesti taimset, nagu brokoli, lillkapsas, porgand ja spinat. Kindlasti ei ole tarvis hommikust õhtuni kinoad süüa, sest meie keha sõprade hulka kuuluvad ka tatar, riis ja miks mitte kartul, eriti hea, kui koos munaga.
Loobuda võiks energiajookidest, alkoholist ja karastusjookidest, sest neis peitub palju sünteetilist ja vähe toitaineid.
Kellele sobib, kellele mitte?
Toidulisandeid ei tohi võtta, kui oled mõne koostisosa suhtes allergiline või ülitundlik või kui sul ei ole taastumisega kiiret, sest järgmine pingutus leiab aset alles aasta pärast. Samuti ei ole nende järele tarvidust noortel ja teismelistel.
Tekst: Keilit Aedma
Fotod: Ksenia Gureeva / Karl Saare
Liis Reismann – spordisõbrast uus turundusjuht