Tõnis Paalme kirg ja armastus on rulluisutamine, millega ta on tegelenud pea 20 aastat. Tõnise nimel on maailmarekord tagurpidi rulluisumaratonis ning tal on Rulluisukool, kus ta oma teadmisi nii väikestele kui ka suurtele edasi annab.
Mis sind rulluisutamise juurde tõi ning mis selle juures hoiab?
Juba väiksena pakkus rulluisutamine mulle suurt huvi ja võimaluse avanedes proovisin seda alati, kuni lõpuks oma rulluisud sain. Rulluisutamise juures hoiab mind selle lõputu areng, selles on nii palju erinevaid võimalusi – see on lõbus ja vaba liikumisviis.
Miks hakkasid rulluisutama tagurpidi?
Esialgu proovisin niisama tagurpidi rulluisutada, aga see tundus üpris keeruline. Nii tekkis küsimus, kas kuidagi on võimalik sõita selg ees sama hästi nagu edaspidi. Ma proovisin ja harjutasin seda sõitmisviisi aeg-ajalt ning ühel hetkel tahtsin teada, kas suudan tagurpidi läbi teha ühe pikema rulluisutajate ühisveeremise ürituse Friday Night Skate. Sain sellega suurepäraselt hakkama ning hakkasin järjest rohkem ennast ületama ning tagurpidi veedetud vahemaid pikendama.
Kuidas tagurpidi sõites ohutus tagada, ei saa ju pidevalt selja taha kiigata?
Tuleb aeg-ajalt ikka selja taha vaadata, et oskaks olukorda hinnata, aga pidevalt ei pea seda tegema. Teiste kergliiklejate vahel tagurpidi manööverdades on kahtlemata vaja head sõiduoskust ja tehnikat, et oma uiske kindlalt juhtida. Kui mõni olukord osutub keeruliseks, siis saab ruttu ümber hüpata ja õigetpidi olukord lahendada. Selg ees rulluisutades on valvsus palju suurem. Võiks proovida muidugi kiivri külge mõne peegli paigutada, aga nagu näha, saab ka ilma selleta suurepäraselt hakkama.
Millised on olnud sinu senised rulluisutamisega seotud rekordid ja miks tahtsid Berliini maratonil (distants 42,195 km) uut rekordit teha?
Olen rulluisutanud nii edaspidi kui ka tagurpidi Tallinnast Pärnusse ja ka teistesse linnadesse (näiteks Rakverre ja Haapsallu). 2011. aastal tegin mitteametlikult maailma kõige kiireima tagurpidi rulluisumaratoni ajaga 1 tund ja 29 minutit. 2018. aastal püstitasin enda tagurpidi rulluisutamise rekordi ajaga 1 tund ja 23 minutit (mitteametlik). Septembri lõpus tegin Berliinis väga märgades ja libedates tingimustes uue ametliku maailmarekordi ajaga 1:38:40 ja edastasin sellistes oludes poolaka endisi rekordinumbreid rohkem kui minutiga.
Kui palju kiiremini jõuavad maratonis finišisse need, kes sõidavad õigetpidi?
Enamikest õigetpidi sõitjatest jõuan siiski kiiremini finišisse, näiteks selsamal Berliini maratonil jäi tuhandeid õigetpidi rulluisutajad minu selja taha. Kõige õigem on aga võrrelda aega iseendaga ning kui kõrvutan enda kiiremaid maratonide aegu, siis edaspidi sõites olen oma selg ees sõidetud ajast umbes 15 minutit kiirem.
Kui viimasele Berliini maratonile korraks tagasi vaadata, siis millistes oludes see möödus?
Tingimused olid enneolematult kehvad – tugev vihm ja tormituuled, mis tegid rekordisoorituse suureks katsumuseks. Kuid see oli minu jaoks väga hea väljakutse ning ma ei tundnud kordagi, et tahaks alla anda.
Berliini maraton on oma sileda asfaldi tõttu maailmas üks kiiremaid, samas vihma tõttu üks libedamaid. Libisemisi tuli ette korduvalt ning nägin paljusid rulluisutajaid kukkumas. Õnneks suutsin ise jalgele jääda. Tõuked tuli teha väga lühikesed ja tihedad, et jalad alt ei libiseks, seetõttu oli koormus väga suur ja lõpus andsid lihased tunda, üks reielihas kippus paar kilomeetrit enne finišit krampi minema, aga hoidsin pingutust piiri peal ja see mind eriti ei seganud.
Finišeerides olin väga õnnelik ja rahul, et sain tehtud selle, mida olin oma kaasaelajatele lubanud – kõigist raskustest hoolimata tõin maailmarekordi koju!
Hooandja abiga kogusid selleks rekordiürituseks raha, muuhulgas pani projektile õla alla ka Sportland. Millised olid kulud, mis kogutud rahaga katta said?
Kogusime Hooandja abiga kaasaelajate toetusi, et rekordisooritus üldse võimalikuks saaks. Kõige suuremad kulud olid Guinnessi rekordite raamatu avalduse ja registreerimiskulud ning reisikulud. Tahan kõiki tänada, et nad minusse uskusid ja mul on ülimalt hea meel, et vaatamata kõigile raskustele rekord tehtud sai.
Milline on sinu järgmine suur eesmärk seoses rulluisutamisega?
Kuna halbade ilmastikuolude tõttu venis mu viimane sooritus ajaliselt pikemaks kui olin lootnud, siis üks eesmärkidest on see rekord veelkord üle teha, seekord võtan eesmärgiks lüüa üle iseenda parim aeg, milleks on 1:23:00. Tegelikult ootavad veel rekordite ületamist ka poolmaratoni ja muud lühemad distantsid.
Sul on ka Rulluisukool, mida vead koos oma tiimiga. Kes kooli oodatud on?
Kõik, kel vähegi rulluisutamise vastu huvi on. Samas usume Rulluisukoolis, et igaühele leidub rulluisumaailmas midagi, kuna see maailm on nii lai ja mitmekesine. On nii palju erinevaid rulluisualasid, alustades rull-iluuisutamisest kuni maastikuuisutamiseni välja. Rulluisutamist saab lihvida lõpmatuseni ja seda võiks alguses omandada kindlasti kogenud juhendaja käe all, et kujuneks välja ohutu sõidustiil.
Olen rulluisutreener, sest mulle meeldib inimesi rulluisutama õpetada. Mulle meeldib näha, kuidas mu õpilased järjest osavamaks muutuvad ning see, et rulluisutajate kogukond minu käe all pidevalt kasvab.
Igal hooajal käib Rulluisukoolist läbi sadu õpilasi, nii suuri kui väikseid, kes kõik saavad just sellise õpetuse nagu neile vaja. Meie juurde võib tulla nii inimene, kes pole rulluiske varem jalga saanudki kui ka kogenud rulliäss, kes soovib õppida kõrgema taseme trikke ja tehnikaid.
Milliseid omadusi rulluisutamine arendab?
Kõige olulisem on see, et inimene õpib rulluisutamise käigus oma hirmudega tegelema ja neid ületama. Meie tiim usub, et see on väga väärtuslik oskus ning selline ellusuhtumine ja mõttemaailm, mida me Rulluisukoolis edasi püüame anda, võib kanduda ka igapäevaellu, kus see väga kasuks tuleb. Püüame igale õpilasele süstida eneseusku – kui ta midagi väga tahab, siis ta ka saab hakkama!
Lisaks annab rulluisutamine hea tasakaalu ja koordinatsiooni, saab väga ilusad ja tugevad jalad, tuharad ning hea füüsilise vormi kogu kehale, kui alaga regulaarselt tegeleda.
Mida rulluisutaja talvehooajal teeb ning kas koolis ka sel ajal tegevus toimub?
Üldiselt kestab rulluisutamise välihooaeg aprillist oktoobrini, aga mina sõidan enamasti aasta läbi, eriti viimastel aastatel, mil talv kipub olema väga vaheldusrohke ning tihtipeale ilma paksu lumeta. Talviti lähen tavaliselt mõneks ajaks ka soojale maale ning rulluisud on alati kaasas, seega rulluisutamisest mul eriti pikka pausi ei tule.
Naljaga pooleks võib aga öelda, et talvel keerab rulluisutaja oma uisusaabastele jääterad alla. Meie näiteks korraldame mõningaid üritusi nagu uisumatkad ja teeme niisama ilma uiskudeta treeninguid.
Üldiselt on Rulluisukool tegutsenud maist septembri lõpuni, kuid meil on suur unistus tegevus aastaringseks muuta. Otsime betoonpõrandaga võimalusi sisetingimustes treeningute läbiviimiseks, mis oleks heas asukohas ja kus on piisavalt ruumi rulluisutamiseks.
Et olla suurepärane rulluisutaja ja rekordeid purustada, milliseid treeninguid rulluisutamise kõrval veel peaks tegema?
Arvan, et ei ole kindlat treeningkava, mida järgides iga inimene rekordeid purustama hakkaks. Tuleb leida endale see, mis silmad särama ja südame helisema paneb ning siis teha seda täiega! Loomulikult tuleb kasuks, kui tegeleda erinevate spordialadega, et füüsiline areng oleks mitmekülgne ja keha erinevatele olukordadele vastuvõtlik. Tuleb olla aktiivse elustiiliga ja nautida seda, mida teed.
Tekst: Merilin Piirsalu
Nike Training Club kutsub osalema sügise kõige ägedamal väljakutsel
Kommentaarid
Väga hea, suurepärane artikkel! Tõnis Paalme näol on tegemist erakordse sportlasega, kes oma tahte- ja eesmärgikindlusega piire nihutab ja on seega paljudele inimestele eeskujuks, sisendades – ole aktiivne ja visa, kui väga tahad ja selle nimel tegutsed, siis on kõik võimalik!