Tippsport nõuab plaani ja kindlat sihti. Triatleet Henry Räppo (27) jaoks tähendab see pikki treeningkilomeetreid, et olla valmis maailma parimatega rinda pistma – 24. augustil seisab tal ees kodune IRONMAN Tallinn 70.3. Tema igapäevaste töövahendite hulka kuuluvad nii Treki rattad kui ka Asicsi jooksujalatsid – just need aitavad igast trennist maksimumi võtta.
„IRONMAN Tallinnaks ettevalmistusega alustasin juba talvel ning tänavu kulges see minu jaoks pikemalt kui varasemalt. Hakkasin pärast sügist üleminekuperioodi treenimist juba oktoobris pihta. Kuna võistlesin aprillis, mais ja juunis kokku kolmel poolpikal distantsil, siis juuni teises pooles võtsin veidi aega maha ja puhkasin,“ räägib Henry.
Kogu juuli on ta keskendunud ainult Tallinna võistlusele ning sama jätkub augustis. „Ettevalmistus on pigem spetsiifiline ehk trennis teen väga palju intervalle just võistluskiirusel, et muuta keha sel kiirusel võimalikult ökonoomseks,“ selgitab ta.
Trennide hulk võib kõrvaltvaatajale tunduda meeletu. Nädalas enamasti viis ujumist, kokku umbes 20-25 kilomeetrit. Rattasõitu kuus korda nädalas, kogumaht umbes 10-15 tundi. Jooksmas käib ta samuti viis korda nädalas, mille käigus läbib kokku umbes 70-80 kilomeetrit. „Koormused ei ole päris sama suured kui talvel, kuid rõhk ongi intensiivsusel. Kuna Eestis on suvel paljud basseinid suletud, siis käin avavees ujumas. Tartu lähedal on päris mitu erinevat järve – saaksin soovi korral iga ujumistrenni teha uues kohas,“ sõnab ta.
Maailmatasemel rattad Trekilt
Sellise mahu ja intensiivsusega treeningud nõuavad tipptasemel varustust, mis peab vastu nii treeningutele kui ka võistluspingele.
Sellest hooajast on Henry partneriks Sportland, kes toetab teda nii Treki jalgrataste, rattakingade ja kiivritega kui ka Asicsi jooksujalatsitega.
„Koostöö Sportlandiga algas tänu Ain-Alar Juhansonile, kes möödunud sügisel toetajate leidmisel nõu ja jõuga appi tuli. Olin otsimas uut rattapartnerit ja ka Sportland oli koostööst huvitatud,“ räägib sportlane.
Tema käsutuses on nüüd Trek Speed Concept triatloniratas, millega ta võistleb ja suures osas ka treenib. Lisaks eliitklassi võistlusrattale on rattapargis Checkpoint kruusaratas, sest koduses Tartu kandis on ümbruskonnas palju kruusateid. „Vahel sõidan teadlikult just kruusateedel, sest seal on ka autosid vähem,“ räägib Henry.
Treki ratastega on ta pedaalinud juba viimased seitse aastat ning väga rahule jäänud. „Olen kasutanud maanteeratastest ka Emondat, Madonet ja Domanet. See nimekiri iseloomustab väga ilmekalt Treki suurt valikut igaks võistlus- või treeningolukorraks. Treki puhul on tegu ikoonilise brändiga, millega jalgrattamaailma profivõistlustel on võidetud lugematul hulgal etappe. Ei ole kahtlustki, et tegu on maailmatasemel ratastega,“ sõnab triatleet.
Näiteks Trek Speed Concept on tema sõnul kindlasti maailma üks aerodünaamilisemaid triatlonirattaid. Seda fakti toetavad mitmed MM-tiitlid nii naiste kui meeste arvestuses. Mudelil on ka palju võimalusi asendi konfigureerimiseks ning see sobib igal tasemel sportlasele.
Kruusaratast kasutab Henry rohkem kevadel-sügisel, kui Eestis on jahedam ja vihmasem. Rattale sobivad 50 mm laiused kruusarehvid, mis teevad sõidu väga mugavaks. Lisaks on rattale võimalik kinnitada erinevateks jalgrattamatkadeks mõeldud kotte. „Kunagi kavatsen kindlasti ka ühele mõnusale rattamatkale minna,“ kinnitab sportlane.
Asicsi jooksujalatsid võitsid südame
Tähtsuselt teisel kohal on varustuse osas jooksujalatsid. Henry kasutab nii võistlustel kui ka treeningutel Asicsi mudeleid.
„Asicsini jõudsin sotsiaalmeedia kaudu, kui nägin, et järjest rohkem triatleete kannavad trennis Asicsi Novablast mudelit. Proovisin järele ja olen kolm-neli aastat kasutanud peamiselt ainult neid. Need on piisavalt pehmed, et teha 90% rahulikest jooksutrennidest, kuid samas võimaldavad ka kiiremalt joosta. Talvel teen kõik intervalltrennid nendega. Võistlustossud jätan võistlusteks! Olen aastate lõikes läbi kulutanud kümme paari erineva generatsiooni Novablaste,“ ütleb sportlane.
Pikematel ja taastavatel jooksutrennidel tõmbab ta jalga Asics Nimbus jooksujalatsid. „Need on uskumatult pehmed. Ma ei ole kunagi enne nii pehmete jooksujalatsitega jooksnud kui Nimbus,“ märgib ta.
Võistlustel jooksmiseks on aga Metaspeed Sky. „Neid olen kasutanud viimased kolm hooaega. Olen proovinud ka teiste brändide karbonplaadiga võistlusjalatseid, kuid ükski ei ole sobinud sama hästi. Metaspeed Sky jalatsid on väga kerged ja stabiilsed, samuti äärmiselt mugavad – mul ei ole ühelgi poolmaratonil ühtegi villi tekkinud.“
Asicsi puhul meeldib Henryle, et erinevate mudelite suurused klapivad omavahel hästi. „Kõik jalatsid on mul sama suurusega. Ma ei pea meelde jätma, millisel mudelil peaks olema väiksem või suurem suurus kui teistel.“
Triatloni suurim võlu on mitmekülgsus
Ükskõik, millise ratta selga istuda või millised jooksujalatsid jalga tõmmata, need ei vii edasi, kui oma tegevust ei naudi. Henry jaoks on triatloni juures palju plusse, eelkõige paelub teda mitmekülgsus.
„Võistluseks valmistudes saab treenida kolme ala ning ei teki tüdimust, mis võiks näiteks ainult ujudes peale tulla. Suurt vaheldust pakuvad ka erinevad distantsid. Algajad saavad debüteerida mõnel rahvatriatlonil, kus näiteks ujuda on vaja vaid mõnisada meetrit. Sealt edasi tulevad supersprindid kuni pool- ja täispika triatlonini välja. Igaüks leiab endale oma, kui võistelda soovib,“ usub ta.
Kuni eelmise aastani keskendus Henry olümpiadistantsile ning sealt edasi poolpikale ehk 70.3 triatlonile, mis koosneb 1,9 km ujumisest, 90 km rattasõidust ja 21,1 km jooksust.
Tänavuse hooaja avas ta aprilli lõpus Hispaanias, kui saavutas IRONMAN 70.3 jõuproovil Valencias meeste eliitklassis ajaga 3:38.34 suurepärase kaheksanda koha. Pikamaa triatloni võistlussarja Challenge Championships maailmameistrivõistlustel suutis meie triatleet väga tugevas konkurentsis
välja võidelda hõbemedali. Suur eesmärk pääseda IRONMAN 70.3 MM-ile jäi küll veel täitmata, aga järgmisel aastal saab uuesti proovida.
Eesmärgid on Henryl igal juhul kõrged. „Soovin jõuda poodiumile nii poolpika kui täispika triatloni MM-il. Triatloni tase maailmas tõuseb tohutul kiirusel. Oma praeguste võistlusaegadega oleksin 10-15 aastat tagasi MM-il poodiumil lõpetanud,“ võrdleb ta.
Iga võistlus on pidupäev
Nii rahvasportlased kui elukutselised triatleedid naudivad kõige rohkem võistluspäeva, sest see paneb elevuse liblikad kõhus lendlema.
„Minu jaoks on suurimaks väljakutseks olnud enda potentsiaali realiseerimine võistluspäeval. Olen alati treeningutel suutnud hästi esineda, kuid võistlustel ei tule mõnikord asjad välja. Sel aastal olen võtnud võistlust rohkem kui pidupäeva, tunnen end enne starti väga elevil ja olen kogu protsessi palju rohkem nautinud,“ toob Henry välja.
Talle meeldib eneseületuse tunne, mida finišijoone ületamine pakub. „Kuigi võistlen profitasemel ja läbin poolpika triatloni distantse treeningutel mõnikord mitu korda nädalas, siis finišisse jõudes on ikkagi ülev tunne. Täispikk triatlon tekitab minus veelgi rohkem aukartust, teadmatust ja pakub kindlasti suurt eneseületust,“ usub ta.
Liikumine parandab elukvaliteeti
Triatlon pakub küll eneseületuse võimalust, kuid sama oluline on Henry jaoks liikumise ja spordi laiem väärtus. „Füüsiline aktiivsus parandab elukvaliteeti ning me kõik peaksime liikuma. Kui valida triatlon, siis on eeliseks kolm ala, millega kõik elu jooksul mingil määral on kokku puutunud. Lisaks on erinevate lihasgruppide treenimine väiksema vigastuste riskiga ja kui juhtubki, et joostes tekibki vigastus, siis saab tegeleda rattasõidu ja ujumisega,“ ütleb ta.
Henry leiab, et triatlonialadest on kõige lihtsam alustada jooksmisega, sest selleks pole vaja palju varustust. Jalgrattasõit jällegi on füüsiliselt kergem. „Loomulikult ei pea kohe hakkama intensiivselt treenima, alustada saab ka jalgrattaga tööle sõitmisest,“ ütleb Henry.
Harjutamine teeb meistriks
Enamike harrastajate suurimaks kirstunaelaks on ujumine, sest rannasuplus ja mõned otsad basseinis ei ole ka lühema triatloni läbimiseks piisavad. „Kui ujumine tundub ületamatult raske, siis peaks alustama sellest, et end vees mugavalt tunda. Hea variant on näiteks minna kasvõi vesiaeroobikasse ja sealt liikuda järjest rohkem ujumise juurde. Palju aitab juhendaja pilgu all treenimine. Meil on palju häid ujumistreenereid, kelle seast endale sobiv leida,“ soovitab ta.
„Ettevalmistavatel treeningutel oleks hea proovida läbida ühekaupa ujumist, rattasõitu ja jooksudistantsi, viimast kasvõi kõnd-jooks vaheldumisi. 1,9 kilomeetrit ujumist võib tunduda ületamatu, kuid kui treeningutel järjest pikemaid distantse läbida, siis lõpuks ei tundu ka see enam võimatu,“ kinnitab ta.
Kui juba esimesed triatlonid ees seisavad, soovitab Henry rajale minnes alustada mitte liiga tormakalt. „Alustage rahulikult. Pärast ujumise starti tuleks leida endale sobiv rütm ja seejärel võib järjepidevalt tempot tõsta. Ees ootab pikk päev ning ei ole vaja kohe kannatama hakata. Proovige nautida.”
Toitumine on omaette kunst
Paljud tipptriatleedid on öelnud, et toitumine on võistlusel neljas ala, sama meelt on ka Henry. „Toitumine on oluline nii enne võistlust, kui selle ajal. Süsivesikute tarbimist tuleks suurendada juba kaks päeva enne starti. Nagu ka minu Youtube’i videotest näha, siis minu eelistuseks on riis ja kana. Söön seda kahel võistluseelsel päeval kokku kuskil ühe kilogrammi jagu, lisaks juurde palju kummikomme. Võistluse ajal tuleks samuti palju süüa – seda kohe pärast ujumist. Kui nälga tunned, siis on juba jama majas. Geelid, spordibatoonid ja spordijook on triatloni vältimatu osa ja nende tarbimist peaks samuti treenima. Minu soovitus on vaadata enne võistlust, mis brändi sporditoitu pakutakse ja proovida neid ka oma treeningutel kasutada, et võistluspäeval ei oleks ootamatusi.“
Tekst: Kärt Radik
Fotod: Reiko Kolatsk
Värske Sportland Kvartali kaupluse juhataja Mari Jušin: kõige olulisem on, et klient lahkuks naeratusega