Triatlonihooaeg algab Eestis tänavuse eriolukorra tõttu pisut hiljem kui tavaliselt. Kuidas eriline kevad ettevalmistust mõjutas, mida toob algav hooaeg ning miks harrastajana ennast rahvatriatlonil proovile panna, sellest räägib triatleet Johannes Sikk.
Johannes, millised muutused tõi hooaja ettevalmistuse plaanidesse märtsis kehtima hakanud eriolukord?
Eriolukord lõi mõned plaanid segamini küll. Kui piirangud kehtestati, saime teada, et kevadlaager Hispaanias jääb ära. See oleks aga olnud hooaja ettevalmistuses päris oluline, kuna Hispaanias on treenimiseks head tingimused ning seal saanuks kõvasti ka rattakilomeetreid koguda.
Muutus ka see, et eriolukorras ei saanud enam koos TR1Hards treeninggrupiga trenni teha ning pidin hakkama individuaalselt treenima. Suurim muutus oli aga see, et kõik ujulad pandi kinni ning ujumistreeningud tuli asendada kummide tõmbamisega.
Kuidas selline ootamatu plaanide muutus sind vaimselt mõjutas?
Minul ei tekkinud kordagi mõtet, et laseks vahepeal jala sirgeks, sest ei teadnud ju, kuna uuesti võistlema saab või kas üldse saab. Eriolukorra alguses liikusin treeningutel ühika- ja trennikaaslase Arminiga ning saime koos trennid ilusti tehtud. Edasi jätkasin treeningutega kodus, kuni hakati piiranguid lõdvendama.
Vahelduse mõttes hakkasime koos grupiga Zoomi vahendusel tegema kummide tõmbamisi ja ÜKE-sid. Samuti võtsime igal pühapäeval Zoomis oma grupi liikmetega nädala kokku ja muljetasime niisama. Individuaalselt konsulteerisin meie vaimse poole treeneri Raimo Ülaverega, kellega koostasime plaanid, kuidas eriolukorrast maksimum võtta ja sellest tugevamini välja tulla.
Milline on sinu tänavune võistlusplaan?
Kui muidu pidi võistlushooaeg algama juuniga, siis praeguse seisuga algab see Eestis juulis. 17. juulil toimuvad Valgas Eesti meistrivõistlused, mille alusel pannakse paika, kes saavad võistelda 28. augustil Euroopa meistrivõistlustel Tartus.
Lisaks on plaanis võtta osa mõnedest Eesti võistlustest ning sügise poole teha kaasa paaril Euroopa karikaetapil.
Millised sportlikud eesmärgid oled selleks hooajaks seadnud?
Kõigepealt on vaja teha hea võistlus Valgas, et kindlustada koht Tartu EM-il.
Triatlon on kogunud vaikselt aina rohkem populaarsust ka harrastussportlaste seas. Mida soovitaksid nendele, kes on mõelnud rahvatriatloni läbimisele, kuid pole seda seni veel teinud?
Kindlasti soovitan alustada rahvatriatlonitest, esimene triatlon ei pea olema poolpikk või täispikk IRONMAN. Selleks, et treeningud oleksid kergemad ning et oleks kellagagi peale võistlust muljetada, võiks triatloniteekonna ette võtta koos sõbraga. Nii saate teineteist motiveerida ning koos on ikka lihtsam.
Rahvatriatlon on jõukohane peaaegu kõigile, kui läbida see mõistlikult omas tempos. Eeliseks on ka see, et põhimõtteliselt võib rajale minna igasuguse varustusega. Peaasi, et on olemas ujumisriided, jalgratas, kiiver ja jooksutossud.
Rahvatriatlon on hea võimalus ennast proovile panna. Isegi nendele, kes on juba maratoni jooksnud, on triatloni tegemine kindlasti väljakutse. Ka minu jaoks on iga triatlon siiani väljakutse, vahet pole, mis distantsi läbin. Lõpus on alati tunne, et oled endast parima andnud ning see on küll asi, mida kogeda.
Ilma treenimata aga ei tasu rajale minna, sest muidu ei ole ka rahvatriatloni läbimine nauditav. Samuti võiks eelnevalt tutvuda avaveega ja seal treenida, et harjuda lainetega ja vees orienteerumisega. Algajad peaks esimesel korral võtma ujumisstardis väga rahulikult, kuna seal võib tihtipeale rüselemiseks minna. Mõistlik on lasta kiiremad ette, et kõik saaksid oma võistluse võimalikult muretult tehtud.
Kui tekib tõsisem soov harrastajana triatlonitel osaleda, siis mida silmas pidada varustuse valimisel?
Ujudes võiks kanda prille, mis sobivad silma kujuga ega lase vett läbi, samuti peaks need olema mugavad ning mitte liigselt pigistama. Päris algaja ei pea muretsema, kui pole maanteeratast, oluline on protsesse nautida ning see läbi teha. Kui on asja vastu juba rohkem huvi ning tunned, et ainuke asi, mis sind paremate tulemuste tegemisest lahutab ei ole mitte sina, vaid ratas, siis saab alati sobivama soetada. Jooksurajal on abiks kvaliteetne jooksutoss, mis istub ilusti jalga, toestab piisavalt ega hõõru.
Mis varustust ise triatleedina kasutad ning millist koostööd teed selles osas Sportlandiga?
Selles osas on Sportlandil minu jaoks väga suur roll, kuna Sportland tagab, et mul oleks igaks alaks olemas vajalik varustus nii võistlustel kui ka treeningul.
Ujumises kasutan Speedo tooteid, millega olen väga harjunud ja rahul. Ratas on sel hooajal uus Bottecchia Aerospace, millega sõites olen väga konkurentsivõimeline nii Eestis kui ka välismaal. Bottecchial on äärmiselt lai valik rattaid ning igaühel on võimalik endale meelepärane mudel leida.
Jooksurajal kasutan Nike jooksutosse, sest esiteks mul on kitsa liistuga jalg ja Nike jalatsid sobivad mulle ilusti. Teiseks on neil suur valik tosse eri suunitlusega treeninguteks. Nike on väga uuenduslik ning nende tossudega joostes võib kindel olla, et sul on jalas kõige kiiremad jooksujalatsid.
Kas sul on triatlonis oma lemmikala?
Lemmikala on jooks, kuna see on üldiselt minu trump. Lapsepõlvest peale olen erinevatel treeningutel päris palju jooksnud, näiteks jalkas, kergejõustikus ja laskesuusatamises. Tänu sellel on vastupidavus hea.
Mis on sinu jaoks triatloni kõige suurem väljakutse?
Mulle on kõige suurem väljakutse maailmas läbi lüüa. Et olla maailmas esirinnas, on vaja Eestis igal alal täiesti tipus olla.
Lisaks olen kuulnud kinnitamata reeglit: et jõuda triatlonis oma võimete maksimumini, on vaja teha 10 aastat igal aastal 1000 tundi trenni. Eelmisel aastal oli minu saldo ligikaudu 850 tundi, seega peab jätkuma motivatsiooni ja kannatust, et lõpuks kaugele jõuda.
Kui oluliseks pead tippsportlase jaoks taastumist ja puhkust? Mis on sinu jaoks parim suvepuhkus ning mitu tõelist puhkepäeva endale suvel üldse lubada saad?
Taastumisel on kindlasti arengus väga suur osakaal. Kui teed kõvasti trenni, aga korralikult ei taastu, siis ei saa ka arengut tulla, kuna kehal pole ressursse, mille pealt areneda.
Lähen õhtuti hiljemalt kell 23 magama ning üritan teha nii palju lõunauinakuid kui võimalik. Toitumise pool on mul iga aastaga paremaks läinud, kuna hakkan rohkem aru saama selle olulisusest. Samas arenguruumi veel on.
Suvi on minu jaoks päris tihe ning eriti palju aega rannas võrkpalli mängimiseks ei jää. Suve peale saan kokku umbes nädala jagu vabu päevi. Aga üldiselt on nii, et kui päevas on ainult üks trenn, võin seda juba kergemaks päevaks lugeda.
NB! Kes tahab ennast rahvatriatlonil proovile panna, siis suurepärane võimalus selleks on 18. juulil Sportland Kõrvemaa Triatlonil.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Jüri Suurkivi / erakogu