Tänavu augustis tuli male suurmeister Kaido Külaots (44) üheksandat korda Eesti meistriks. Sellist numbrit pole ette näidata ühelgi teisel maletajal.
Paikuselt pärit Kaido tegi malega tutvust juba enne kooli, inspiratsiooni ja õpetust sai ta isalt. „Meie kodus olid malelaud ja nupud pidevalt nähtaval, sest isa tegeles kirimalega. Tänapäeval on kirimalet võib-olla isegi raske ette kujutada, aga 40 aastat tagasi seda mängiti ja just nimelt tavaposti teel. Kui saabus jälle kiri koos vastase käiguga, siis isa istus malelaua taga ja nuputas enda järgmist käiku. Eks teda vaadates mul huvi tekkis,“ meenutab maletaja.
Maletrenni jõudis Kaido enda jaoks isegi pisut ootamatult. Nimelt võttis isa poisi käekõrvale, et trenni minna. Millegipärast oli Kaidole aga jäänud mulje, et minnakse jalkatrenni. „Arvasin, et isa viib mind jalgpalli mängima, aga jõudsime hoopis male treeningule. Jalgpall ja male on mulle tegelikult mõlemad kogu aeg meeldinud ja mõnes mõttes need kaks ala võistlesid omavahel, sealt see kerge arusaamatus ilmselt tekkis,“ räägib ta.
Äkki male ongi minu asi?
Küllap Kaido isa teadis hästi, mida teeb, sest Pärnu spordikooli maletrenni jäi noormees mitmeteks aastateks ning hakkas üsna pea häid tulemusi näitama ka endast palju vanemate poiste vastu. „Kõigepealt toimusid trennisisesed võistlused ja turniirid, kus meid pandi omavahel mängima ning hakkasin häid tulemusi saavutama. Kui sa võidad midagi, ükskõik mis alal, siis tekib ikka hea tunne. Hakkad mõtlema, et äkki see ongi sinu asi, mida võiks edasi proovida. Tol ajal olid tihti välja pandud magusad auhinnad, mis mõjusid samuti võitude kõrval motiveerivalt,“ räägib Kaido
Tema esimene võistlusreis Pärnust välja viis Saaremaale Kuressaarde (tol ajal Kingissepp), kus toimus noorteturniir. Kaido saavutas seal 4. koha, mis oli väga hea tulemus, sest paljud osalenud poisid olid temast märksa vanemad. „Mäletan hästi, et viimase mängu kaotasin oma trenni poisile. Alguses oli suurematega raskem mängida, aga see turniir oli kogemus omaette ning motiveeris edasi maletama,“ meenutab ta.
Suurepärased saavutused
Esimese Eesti meistritiitli võitis Kaido Külaots 1999. aastal. Sellele järgnes veel kaheksa, neist viimane käesoleva aasta augustis. Ta on esindanud Eestit nii maleolümpial kui võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel. Male suurmeistri tiitli pälvis sai Kaido 25-aastaselt. See on kõige kõrgem tunnustus, mida males võib saada. „Suurmeistriks saamiseks peab täitma teatud kriteeriumid, peab mängima teatud tugevusega turniiridel ja ELO reiting peab olema vastaval tasemel. Ühel turniiril osalevate vastaste keskmise reitingu põhjal selgub, palju on vaja punkte teenida, et täita suurmeistri norm. Tiitli saamiseks tuleb norm täita kolm korda,“ selgitab Kaido.
Kaidot on saatnud edu kogu karjääri vältel, kuid tema viimane parim rahvusvaheline tulemus oli möödunud aasta veebruaris toimunud Aeroflot Openi võit Moskvas. Sellega jäi suurmeister väga rahule. „Sellised tulemused ei lase male juurest ära, sest sa näed, et oled võimeline võitma ning tahad veel seda tunnet kogeda,“ tunnistab ta.
Kuidas maletaja treenib?
Nagu igal spordialal, peab ka males edu saavutamiseks trenni tegema. Kui jooksjate või poksijate treeningut on võhikulgi üpris lihtne ette kujutada, siis male puhul tekib rohkem küsimusi. „Peab väga palju uurima, kuidas teised mängivad. Hästi palju pannakse rõhku avangutele, kõikide uuenduste ja ideedega peab kursis olema, pidevalt on vaja jälgida, mis tippturniiridel toimub,“ kirjeldab Kaido. „Tuleb treenida ennast mõtlema ja töötama, otsuseid vastu võtma ja lahendusi leidma. Malepartii on ju tegelikult otsuste jada. Teiste partiisid ei pea ainult vaatama, vaid aktiivselt osalema ning aru saama, miks üks või teine käik tehti. Males tuleb ka alati osata vaadata üks käik kaugemale,“ lisab ta.
Kaido sõnul ei piisa tippmängijale ainult vaimsest treeningust, maletaja peab ka füüsiliselt heas vormis olema. „Käin viis korda nädalas Sparta spordiklubis, kus on heal tasemel jõusaal, aga saab ka jooksulindil või sõudeergomeetril aeroobset trenni teha. Kes soovib, valib külluslikust rühmatreeningute listist. On meeldiv tunda, et olen klubis oma inimene ja minu tegemistele hoitakse kõvasti pöialt. Ka viimaste Eesti meistrivõistluste aegu leidsin hommikuti aja, et spordiklubis trenn ära teha. Kui malematš kestab 4-5 tundi, siis ilma füüsilise baasita oleks väga keeruline see aeg vastu pidada,“ tõdeb sportlane. Ta lisab, et kasutab ka spordikella, mille pealt jälgib, et taastuks piisavalt ning öine uni oleks kvaliteetne.
Male aitab vaimu teravana hoida
Kaido pole ainult profisportlane, vaid tema elu on paljus muuski malega seotud. Ta kuulub Eesti Maleliidu nõukogusse, kirjutab erialaseid artikleid ja tegutseb treenerina. Ta on juhendanud maleolümpial nii Eesti kui ka Soome koondist ning töötanud Eesti parimate noortega. „Naudin seda, kui õpilased häid tulemusi saavad ning kui on näha, et see on tehtud tööga seotud. Väga rõõmustas see, kui Mai Narva tuli U16 Euroopa meistriks ja Ottomar Ladva sai suurmeistriks,“ toob ta esile.
Maletaja ja treenerina teab mees suurepäraselt, kuivõrd hea ala on male enda vaimu vormis hoidmiseks, olgu siis tegu spordi või lihtsalt harrastusega. Kõik lapsed võiksid malemängu ära õppida. „Noored ei peaks pelgama male juurde tulla, sest vastupidiselt levinud arvamusele ei ole malemäng nüri ega tuim tegevus. Liiga paljud lapsed mängivad arvutimänge, mis nüristab mõistust. Hoopis mõistlikum oleks sisustada see aeg malemänguga. Muide, malet saab väga hästi ka netis mängida. Vaimu teravana hoidmiseks võiks avastada ka muid mõttemänge,“ soovitab Kaido.
„Male arendab püsivust, kannatlikkust, enda otsuste eest vastutamist ja keskendumisvõimet,“ toob ta välja. Suurmeister on selle poolt, et male võiks olla kooliprogrammis. „Eestis on juba koole, kus male on õppekavas sees. Minu isa oli pikka aega Paikusel koolidirektor ja kõik, kes selle kooli lõpetasid oskasid malet mängida. Arvatakse, et malemänguga tegelemine soodustab teiste klassikaliste ainete omandamist ning mul pole põhjust selles kahelda,“ lausub Kaido.
EESTI MALELIIT TAHAB MALE NOORTELE LÄHEMALE TUUA
Eesti Maleliit, mille nõukogusse kuulub ka Kaido Külaots, tegutseb muuhulgas selle nimel, et kõikidel lastel oleks võimalik malega tutvust teha. Ideaalis võiks male olla ka koolide õpeprogrammis. Male kasulikkusest ja kooli programmi kaasamise ideest räägivad pisut lähemalt Maleliidu nõukogu liikmed Siret Liivämägi ja Ken Koort.
„Male mängimine on äärmiselt oluline laste ja noorte intellektuaalseks arenguks, sest see kiirendab nende aju- ja mõttetegevust. Lisaks aitab male kaasa visualiseerimisoskuse ja ruumilise taju arendamisele, tugevdab kujutlusvõimet ja keskendumisvõimet aidates jälgida ja hallata kogu tervikpilti. Ühe olulise faktorina arendab male ka laste ja noorte enesekindlust ning otsustusvõimet.
Tänapäeva nutimaailmas kuuleme aina enam, kuidas noorte keskendumisvõime on kehv ja aastast aastasse langustrendis ning just seepärast on oluline koolides seda intellektuaalselt keerukat mängu õpetada. Mitmed uuringud on tõestanud, et malet mängivate noorte õppeedukus on märkimisväärselt parem kui neil, kes seda ei harrasta.
Male kooliprogrammi toomise idee oleks õpetada lapsi paindlikumalt ja targemalt mõtlema. Hetkel on male mitmetes koolides valikaine või huviringi näol õppeprogrammidesse kaasatud, küll aga pole see kohustuslik. Eesti Maleliidu üks strateegilistest prioriteetidest on male õpetamine koolides ning hetkel tegeleme vastavate õppevahendite korraldamisega.”
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Ermo Riig / Sakala / Scanpix
Sportland Arena kunstmurustaadion teenis taas FIFA kõrgeima sertifikaadi