Ujumine on tervislik ja lõbus, ja aitab oma jõul vees edasi liikuda. Need on väga head põhjused, miks kõik inimesed peaksid ujumise selgeks õppima.
„Vees on kõigil hea liikuda, seda nii tervisele kui ka üldisele heaolule mõeldes,”sõnab Eesti ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. Vesi raskendab liikumist, kuid ka toetab, sest veekeskkonnas mõjuv raskusjõud on väiksem kui maismaal. Lisaks lõõgastab veekeskkond lihaseid ning parandab ainevahetust ja vereringet. Seega avaldab ujumine positiivset mõju ka vigastuste või ülekaalulisuse puhul.
Uuringud on näidanud, et ujumine on rahustav tegevus. Vees olemine pakub emotsionaalset heaolu igas eas inimesele. Väga populaarne on ujumine laste seas, sest peale vaimse ja füüsilise võimekuse parandamise on igasugune suplemine lihtsalt lõbus. „See on väga tore, et enamik lastest ujub hea meelega. Seda näitab ka 2016. aastal 5. klassi õpilaste seas tehtud küsitlus, kus 2330 vastanust üle 90% ütlesid, et neile meeldib ujumistund, ” ütleb Helen.
Kõik lapsed ujuma!
Selle aasta jaanuarist rakendatav kehalise kasvatuse ainekava muudatus tähendab eelkõige seda, et ujumisõpetust hakatakse koolides ühtlasemalt andma. Õpitulemust rikastati oskustega, mida päriselt vaja läheb. Varasema 25 m ujumise asemel on eesmärgiks 200 m kompleksharjutus, mille käigus tuleb küll ujuda, kuid ka vette hüpata, sukelduda, hõljuda ja veest välja tulla. „Ei tule aega võtta ega stiilietalone jälgida – oluline on siiski see, et laps oskaks ja suudaks mitmekülgselt vees liikuda,” selgitab Helen muudatuse tähtsust. „Koolis õpetatakse elus hakkama saamiseks kõike vajalikku ja ma usun, et ujumine ja ujumisoskuse omandamisega kaasnev on üks neist.”
Ujumine on kehalise kasvatuse tunni loomulik osa. Nii nagu maismaal joostes ja hüpates edasi liikumist õpitakse, on ka ujumine üks edasiliikumise viisidest, lihtsalt teises keskkonnas. „Ujumistunnis paraneb lapse füüsiline vastupidavus ja enesejuhtimise oskus, lisaks omandab ta teadmised veeohutusest ja hügieenist ning õpib tegema koostööd,” räägib Helen. Olenevalt sellest, milliseid harjutusi ujumistunnis tehakse, on veel ujumistunnis võimalik omandada ja kinnistada näiteks arvutamise,pallikäsitsemise ja muid oskusi ja teadmisi.
Koolilastele ujumismütsid
Eesti Ujumisliit ja Päästeamet otsustasid saata kõikidele 1. klassi lastele ujumismütsid koos infovoldikutega, et lapsevanemate tähelepanu muudatusele juhtida. Varajane tegutsemine annab piisavalt aega veega kohaneda ja ujuma õppida, et paari aasta pärast ei tuleks uus eesmärk „ujumisoskus” üllatusena. Ujumisoskus tuleb omandada kolmanda klassi lõpuks. „Ainult siis, kui lapsevanem on teadlik, saab ta pakkuda vajalikku tuge,” on Helen aktsiooni kasulikkuses kindel.
Lapsevanemad saavad panustada
Väga suur roll lapse ujuma õpetamises on loomulikult lapsevanemal. Oluline on nii moraalne kui ka materiaalne tugi – peab ju lapsevanem tagama ujumiseks vajamineva varustuse. Lapse jaoks on tähtis, et teda julgustataks tunnis aktiivselt osalema ja et ta saaks pärast koolipäeva võimaluse õpitut jagada. Seda saab teha ühiselt ujumas käies või lihtsalt ujumistunnis tehtust jutustades. „Loodan väga, et vanemad aitavad lapse ujumistundides osalemisele kaasa. See, et riik annab lapsele võimaluse koolist ujumisoskus saada, on ju suurepärane. Näiteks kui lapsele kehalise kasvatuse tunnist vabastust kirjutatakse, tasub lapsevanemal tõsiselt kaaluda, kas see vabastus pikemas perspektiivis aitab lapse arengule ja tulevikule kaasa,” märgib Helen.
Kui aga rääkida omaalgatuslikest ujumistundidest, siis alustada võiks võimalikult vara. Nii saab laps omas rütmis veekeskkonnaga kohaneda ja õpib ajaga üha uusi oskusi. „Laps saavutab varem kindluse ja suudab end vajaduse korral ise aidata,” lisab Helen. Ujumiskursustega sobib alustada, kui laps on 4–5-aastane, sest siis mõistab ta käsklusi ja oskab töötada rühmas, on loomulikult uudishimulik ja uuele keskkonnale avatud.
Motivatsioon versus hirm
Teada on, et eeskuju on parim motivatsioon, seega oleks ideaalne, kui lapsevanem või keegi teine lähedane käiks lapsega ujumas, nautides samal ajal ka ise veespordi positiivseid külgi. Oluline on, et laps saaks teadmise, miks on vaja ujuma õppida, ja tunde, et ujumine on tore. „Kas me ise tahame midagi teha, kui me selle konkreetse tegevuse olulisust ei mõista? Eriti veel, kui see ei ole just meie lemmiktegevus? Muidugi mitte,” selgitab Helen.
„Hirm vee ees ei teki kindlasti iseenesest ja seda ei tohi alahinnata,” lisab ta. Kui laps vett pelgab, siis tuleb talle anda aega ning mitte teda sundida, sest kiirustamine süvendab hirmu. Kartlikul lapsel tuleb lasta rahulikult ujujaid jälgida, ja näiteks anda talle veekauss, kus ta saaks veega mängida.
Miks peab laps oskama ujuda?
Lapsel on ohutum ja julgem vees ja selle läheduses olla
Kui laps ise või ta kaaslane ohtu satub, suudab ta paremini rahulikuks jääda ja teadlikult tegutseda
Ujumisoskus annab uusi võimalusi ja rikastab maailmataju
Varakult ujumist alustanud laps on vaimselt ja füüsiliselt paremini arenenud
Ujumine on rahustav, lõdvestav ja lõbus
Kuidas veekartusest jagu saada?
Tuleb meeles pidada, et hirm ei ole tekkinud iseenesest, vaid mingi sündmuse tagajärjel
Püüa last mõista ja leida hirmu põhjus
Ära kiirusta last, sest nii kartus vaid süveneb
Ole lapsele eeskujuks ja anna talle võimalus teisi lapsi jälgida
Veega kohanemisel loo lapsele võimalus keskenduda millelegi muule kui vees viibimisele
Tekst: Laura Jaansen
Fotod: Juhan Koik / Tootja
Lõuna-Eesti spordiedendaja Tartu Kalev