Vägilase jooks võib kõlada selliselt, justkui oleks sinna oodatud vaid need kõige vägevamad – julged, tugevad, vastupidavad. Tegelikkuses on asi sootuks vastupidi! Raske on leida inimest, kellele antud üritus ei sobiks. Mis asi see on ning miks võiksid Sinagi selle väljakutse vastu võtta? Avame jooksu kaadritaguseid.
Vägilase jooksu näol on tegemist takistusjooksuga, kus 4 km või 8 km distantsil tuleb ületada hulganisti erinevaid takistusi, mis panevad tööle kogu keha. Lisaks põhijooksudele toimuvad ka lastejooksud, kus pere pisimad saavad samuti hullata.
Vägilase jooks toimub sarjana erinevais Eestimaa paigus. Hooaega alustatakse 4. mail Kiviõlis. Teine etapp viib osalejad 8. juunil Rummu karjääri ning hooaeg lõppeb 3. augustil seal, kus kõik kunagi alguse sai – Lähtel, Tartumaal. Oma väikese vürtsi lisab öine etapp 2. augustil, mis toimub samuti Lähtel.
Kui mudaseks siis ikkagi saab?
Ilmselt seostub takistusjooksu pajudel mudaga ning kindlasti on sellel võistlusel oma koht. Küll aga on muda vaid üks paljudest takistustest. Lisaks mudamõnudele tuleb osalejatel ületada kõrgemaid ja madalamaid seinu ja kolmnurki, roomata, rippuda erinevate vahendite abil ja kui veab, saab teha ühe pika liu vette. Oma osa annab alati ka maastik, kus üritus toimub. Kõik kolm asupaika on valitud just selle järgi, kus keskkond pakub iseenesest väljakutset. Nagu osalejad isegi on korduvalt sõnanud, siis on Vägilase jooksul osalemine justkui lapsepõlve pikendus.
Kust see kõik alguse sai?
„Käisin ise palju välismaal võistlemas, küll seiklusspordi võtmes, aga eks see ala mulle kusagilt silma jäi,“ meenutab Vägilase jooksude peakorraldaja Arvi Anton. „Kui esimesed katsetused ürituse korraldamises said tehtud orienteerumispäevakute ja rogainide näol, siis tekkis tunne, et aga miks mitte teha ära ka takistuskrossi võistlus,“ muheleb ta.
Esimesel etapil oli kõik kodukootud ja käepärastest vahenditest püsti pandud. Appi võeti igasugused tünnid, palgid, heinapallid, mis püstitati rajale. Medalidki valmisid Saaremaalt toodud kadakatest, millele sai kiri peale põletatud. Korraldusmeeskonda kaasati kogu pere ja sugulased ning nõnda läks pall veerema.
Kõige esimese Vägilase jooksu, kümme aastat tagasi, lõpetas 147 vaprat jooksjat ning 33 mudilast. „Vahel tundub hoomamatu tagasi mõelda, et kuidas me küll nii vähesega läbi saime,“ naerab Arvi. „Tänasel päeval tulevad asjad platsile kahe veoautoga ning kaasatud on ATV-d, laadurid ja muu tehnika.“
Ühe dekaadi jooksul on takistused kasvanud aina suuremaks, tehnilisemaks ning parandatud on ka läbilaskevõimet. Möödunud hooajal osales kolmel etapil kokku 1894 võistlejat ning lastejooksu lõpetajaid oli 283.
Korraldamine kokku võtab aega ligi 500 tundi
„Puhtalt raja ehitamisele kulub keskmiselt kolm ööpäeva. Korraga ehitab seda 10-15 inimest,“ kommenteerib Arvi. Tihtipeale venivad tööpäevad julgelt üle südaöö.
Aga kes selle omaette väljakutsega tegelevad? Vägilase jookse korraldab MTÜ Seiklushunt, mis on kokku toonud noored entusiastlikud korraldajad ning kellest on teatud mõttes kasvanud välja sõpruskond. See on ka üks suur põhjus, miks ollakse nõus niivõrd pikki tööpäevi ette võtma. Kui seltskond on hea, siis tunnid lendavad ja väsimus on ajutine. Korraldajatest on kokku kasvanud tuumik, kellest enamus juba teavad, mida ja kuidas teha, mis muudab kogu protsessi sujuvamaks. Vägilase jooksudele on kaasatud ka 30-40 vabatahtlikku, kes erinevaid rolle täidavad. Valdav osa läheb takistustele kohtunikuks, et hoida silm peal korrektsel läbimisel ja ergutada osalejaid.
Poodiumile pretendeerijaid tuleb aina juurde
Takistuskross on pigem vähetuntud ala, mistõttu on poodium olnud aastaid üsna selgelt väljajoonistunud. Viimastel aastatel on aga näha, et konkurents läheb tihedamaks ning on neid, kes treenivad ja pingutavad, et liidrid liialt mugavaks ei muutuks.
Meeste arvestuses on olnud esikohal pea alati Oliver Grauen, kelle käes on ka selle ala oma vanuseklassis Euroopa meistritiitel. Seni tema selja taha jäänud, „igavesti teine“, Carry Saluste aga nihutab iga etapiga piire ja pakub närvikõdi lõpuni välja.
Möödunud aasta Rummu etapil tuli esmakordselt osalema jooksja Kelly Nevolihhin, kes noppis kohe teise koha.
Lisaks üksteise motiveerimisele on muidugi rõõm ka auhindadest. „Alati tahaks ju pakkuda midagi väärtuslikku ja kasulikku, mitte lihtsalt kotitäie asju näppu anda. Seetõttu on eriti hea meel, et Sportland pani auhinnalauale õla alla. Raske on leida osalejate seast inimest, kellele spordiriided või -jalatsid ära ei kuluks,“ sõnab Arvi.
If you have a body, you are an athlete
Selle tabava lause on öelnud Nike kaasasutaja Bill Bowerman ja see võtab hästi kokku selle, kes on Vägilase jooksule oodatud. Kui Sul on keha, siis sa oled sportlane. Järelikult oled Sa võimeline Vägilase jooksu rada läbima!
Väga suur osa rajale minejatest ongi seal selleks, et tulla ja läbi teha – aeg ei ole oluline. Tihtipeale üllatutakse oma võimetest ning leitakse, et paljud hirmud ja kahtlused on lihtsalt peas kinni.
Vägilase jooksudel on juba omad kuldosalejad – need, kes on osa võtnud vähemalt kahekümnest etapist. Praeguse seisuga on selle staatuse saavutanud kaheksa spordisõpra. Üks nendest on Tõnis, kes annab hea mitu põhjust, miks võiks takistusjooksu proovida: „Soovitan kõigile takistusjooksu, sest see pole lihtsalt jooks. Siin on eneseületust, siin on erinevaid keskkondi, siin on kamraadlus. Mis peamine – see üritus puhub peast igasugused argised mõtted ja murrab inimese korralikult rutiinist välja.“
Teine kuldosaleja Martin annab aga hüva nõu neile, kes esimest korda tulemas on: „Kui tuled esimest korda Vägilase jooksule, siis ära tule võistlema. Tule ja proovi kõik asjad läbi teha. Pärast üllatud isegi, millega hakkama said ja edaspidi oled valmis veelgi hullemaid asju proovima. Elu peab olema fun – emotsioonid on need, mis meile meelde jäävad ja edasi viivad. Siis on mida meenutada!“
Rohkem infot ja registreerimine jooksu veebilehel.
Tekst: Dora Anton
Avafoto: Reigo Teervalt
Sportland Kõrvemaa Kevadjooks kutsub kogu perega loodusesse liikuma ja kevadet avastama