Vabatahtlikud on spordiürituste võtmetegelased – löö kampa!

Kas oled olümpiamänge või muid spordivõistlusi vaadates mõelnud, kes on need inimesed, kes aitavad kaasa suure spordipeo sünnile? Muidugi on igal üritusel olemas oma korraldustiim, aga suure osa tööst teevad sageli ära vabatahtlikud.

Tegelikult ei olegi vahet, kas tegemist on Eesti väikelinna jooksuvõistluse või suurlinna olümpiapeoga, vabatahtlikud on spordiürituste tugitaladeks. Spordivabatahtlike liikumise SCULT eestvedaja Ott Pärna sõnul oleks vabatahtlike abita võistluste korraldamine võimatu. “Lisaks töökätele, on vabatahtlike kaasamine oluline ka spordipisiku levitamiseks, spordiala ümber kommuuni tekitamiseks ja noorte inspireerimiseks,” ütles Pärna.

Vabatahtlike liikumine SCULT

Tihtilugu ei leia aga vabatahtlikud korraldajaid ja korraldajad vabatahtlikke. Probleemi lahendamiseks ongi Eesti spordiaktivistide poolt tänavu juunis käima lükatud spordivabatahtlike liikumine SCULT, mis tuleb sõnadest sport, culture ja cult. “Liikumise eesmärgiks on vabatahtlikku tegevust tagant tõugata ja spordivabatahtlikuna kaasalöömist lihtsustada,” lausus Pärna, kes ise on spordiga seotud olnud juba lapsest saati. Kuivõrd n-ö informatsiooni asümmeetria probleem on enamike riikide puhul sarnane, siis otsustati asi ette võtta rahvusvaheliselt. “Juba käesoleval sügis-talvel korraldame foorumi “SCULT FEST”, mille eesmärgiks on spordivabatahtlike, nende juhendajate ja kaasavate organisatsioonide kokkutoomine, parimate tunnustamine ning ka edasiste plaanide tegemine,” sõnas ta. Foorumil jagatakse ka parimaid praktikaid ja ammutatakse rahvusvahelisi kogemusi.

Pärna tõi veel esile, et SCULT soovib motiveerida ka vabatahtlike liikumist eri spordialade vahel ja üle piiride. “Näiteks Eesti vabatahtlikud Helsingi maratonile, muude spordialade harrastajad Kiviõli motofestivalile jne. Spordi valdkonnas on see väga suur väärtust, kui erineva valdkonna ja piirkonna inimesed omavahel enam suhtlema ja erineval moel koostööd tegema saada,” usub Pärna.

Uued kogemused ja sõbrad

Vabatahtliku töö on väga hea võimalus ennast uues olukorras proovile panna, anda oma panus spordielu edendamisesse ning leida uusi tuttavaid. Selleks, et spordiürituste korraldamisest vabatahtlikuna osa võtta, tuleks minna veebilehele www.scult.com, valida sobiv kohalik või rahvusvaheline üritus ja vastavalt juhistele ennast registreerida. “Kindlasti peab arvestama, et mida suurem on sündmus, seda varem algab registreerimine. Näiteks olümpiamängude puhul algab vabatahtlike otsimine lausa kaks aastat enne suursündmuse algust,” sõnas Pärna ja lisas, et rahvusvaheliste suurüritustele abiliseks kandideerimise puhul tuleb kindlasti kasuks kohalike ürituste kogemus, sest konkurents on tihe. “Rio olümpiamängudel lööb näiteks kaasa 70 000 vabatahtlikku, kuid kandideerijaid oli kolm korda rohkem.”

Pärna sõnul on vabatahtlikele antavad ülesanded väga erinevad ja sõltuvad eelkõige inimese oskustest ja kogemusest. “Tavaliselt on võimalik kaasa lüüa sündmuse ettevalmistamisel ning abistada saab ka ürituse toimumise ajal,” lausus ta. “Vabatahtlik tegevus annab praktilisi kogemusi, suurendab kontaktibaasi, laiendab silmaringi ning aitab tööturul konkurentsivõimet suurendada. Ning see on otse loomulikult fun – näed staare, naudid melu ja tunned ennast kasulikuna,” julgustas Pärna.

Arenguruumi on

Pärna toob välja mõni aasta tagasi tehtud vabatahtlike uuringu tulemused, mille järgi osaleb aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses 31% Eesti elanikest, nendest 24% teadlikult. “See sarnaneb Euroopa Liidu keskmisega, kuid jääb oluliselt alla Skandinaaviamaade tasemele. Spordi- ja kehakultuuri valdkonnas on meil tegutsenud alla 1/5 kõigist vabatahtlikest, Inglismaal samas on enam kui veerand kõigist vabatahtlikest spordiga seotud. Spordivaldkond konkureerib siin teiste valdkondadega vabatahtlike abi ja aja pärast ning meie SCULTiga üritame paati ikka enam spordi poole kallutada, kuid samas ka teistele eeskujuks ja abiks olla – kasvõi kogemuste jagamise kaudu,” lausus Pärna.

Vaheldus igapäevatööle

Kui veidi arvude keeles rääkida, siis eelpool mainitud uuringu põhjal on keskmine Eesti vabatahtlik naine (58% vabatahtlikest), ta on parimas tööeas (25-49 aastaseid on vabatahtlikest 46%), tal on kesk- või kutseharidus ja ta töötab kas spetsialisti, ametniku või juhina. Ta saab majanduslikult hakkama, kuna pere netosissetulek on vähemalt 800 eurot kuus. Ta on eesti rahvusest ning pärit kas Tallinnast (25%) või Lõuna-Eestist (25%).

Tegelikult muidugi ei sea vabatahtlikule tegevusele piiri vanus, keeleoskus ega senine kogemus. Alustada ei ole kunagi hilja. “Spordivabatahtlik tegevus iseenesest on üle elukaare võimalus, kus leiab sobiva rolli vastavalt oma oskustele ja keelelisele taustale. Näiteks noorena lööd kaasa joogipunktis või pallipoisina. Vanemaealisena võid tegutseda treeneri või kohtunikuna, pakihoidudes ja garderoobides, registratuuris jne. Tegemist on ka hea vaheldusega igapäevategevustele. Nii näiteks on SEB Tallinna Maratoni finišis mitmeid aastaid kaasa löönud lasteaiakasvatajad, Tartu Maratonil tegelevad finišis toitlustamisega Tartu Kutsehariduskeskuse noored ja TriSmile triatlonidel löövad teiste seas kaasa Motohundi mootorratturid,” ütles Pärna.

Kui tahad käed külge lüüa, siis lähiajal ootavad vabatahtlikke näiteks:

• RMK Kõrvemaa Triatlon, 16. juulil
• Euroopa amatööride meistrivõistlused golfis Jõelähtmel, 1.- 6. augustil
• SiS IRONMAN 70.3 Otepää presented by Ferroline Group, 5.-7. augustil
• Eesti Ööjooks Rakveres, 13. augustil
• SEB Tallinna Maraton, 10.-11. septembril

Uuri lisa: www.scult.com

Eesti sündmust fänniks saamiseks liitu: www.facebook.com/ScultEstonia/

Rahvusvahelised sündmuste fänniks saamiseks liitu: www.facebook.com/ScultWorld/

Tekst: Laura Kalam