Kui mõelda tudengielule, kerkivad silme ette loengud, õpikud ja unetud ööd. Kuid selleks, et olla akadeemiliselt paremas vormis, on oluline leida aega ka liikumiseks ja spordiks. Just selle eesmärgiga korraldab Eesti Akadeemiline Spordiliit (EASL) sportlik-meelelahutuslikku üritustesarja Ylisport, et innustada üliõpilasi olema aktiivsemad ning aidata kaasa noorte tervise ja elukvaliteeti parandamisele.
Ylisport sarja kuulub kolm üritust: YliPall, Üliõpilaste Talimängud ja Üliõpilaste suvemängud. “Julgeme väita, et tegemist on Eesti, kui mitte Baltikumi, suurima tudengitele suunatud spordi- ja meelelahutusürituste sarjaga. Suvemängude traditsioon sai alguse juba aastal 2000, kasvades välja paari kõrgkooli vahelisest duellist kõiki Eesti kõrgkoole kaasavaks sündmuseks. Talimängude korraldamise mõte küpses juba pikalt meie kontoris ja seminaridel ning nägi lõpuks ilmavalgust 2016. aastal,” tutvustab EASL peasekretär ja Ylisport projektijuht Marek Doronin.
Nii talve- kui ka suvemängude toimumispaigaks on tudengimeka Kääriku, millest paremat kohta pole korraldajate sõnul üliõpilaste sportliku nädalavahetuse jaoks Eestist veel leitud. Pallimängude sügisese nädalavahetuse YliPalli eelkäijaks on aga TudengiPall, mis sai alguse 2003. aastal ning mida viidi läbi eri linnades. Aastal 2017 sai üritus nimeks YliPall ning sellest ajast on see toimunud Pärnus.
Populaarsus on aina kasvanud
25 viis aastat on ühe ürituse korraldamiseks küllaltki pikk aeg ning mõndagi jõuab selle aja jooksul ka muutuda. Ylispordi puhul on suurim muutus osalejate arv, mis on esimeste aastatega võrreldes kümnekordistunud. Kui esimestest suvemängudest võttis osa ligi 100 tudengit, siis tänavu suvel toimuvale juubelüritusele oodatakse juba ligi 2000 osalejat. Kui esimestele talimängudele tuli mõõtu võtma 200 osalejat, siis selle aasta jaanuaris peetud üritusel oli kohal ligi 900 huvilist. “Kuna Ylisport ürituste raames antakse välja ka aktiivsuskariks, siis aastate jooksul on konkurentsitihedamaks läinud ka koolide omavaheline mõõduvõtt,” ütleb Marek.
Alasid on seinast seina
Ylispordi üritused on suunatud kõikidele toredatele ja spordilembelistele Eesti kõrgkoolide tudengitele. Samuti on oodatud vilistlased ning eraldi võistlusala on välja mõedud kõrgkoolide rektoritele, õppejõududele ja maskottidele. Alade ampluaa on sündmuste lõikes päris lai ning kõike ei võeta sugugi surmtõsiselt.
Näiteks YliPallil saab võistelda erinevatel pallimängualadel. 2024/2025 hooajal sai seal muuhulgas mängida padelit, 3×3 korvpalli, aga ka pimevõrkpalli ja pehmo-jalgpalli.
Tali- ja suvemängude alade valikus leiab samuti midagi igale maitsele. Programmijuht Kunnar Karu hoiab hoolikalt silma peal, et enamjaolt oleksid alad aastate jooksul samad, aga leiduks ka midagi uut. “Traditsioonilised spordialad nagu korvpall, võrkpall ja jalgpall on alati sees, kuid seda väikse vimkaga. Kui suvel toimub tavapärane 3×3 korvpall, siis talvel on kavas käpikukorvpall. Seda mängitakse samuti väljas, kuid osalejatel peavad käpikud käes olema,” selgitab Marek.
Uued alad ja programmi muudatused võivad kavasse lisanduda ka ilma tõttu. Kui aastal 2019 polnud lund, siis suusatamise teatevõistluse asemel hoopis joosti suusad-kepid käes teatejooksu ning reelükkamise asemel toimus diivanilükkamine – diivanile pandi lihtsalt rattad alla. Samasugused lahendused oli kavas tänavustel IX Üliõpilaste Talimägudel, sest lund ei olnud piisavalt. Seekord osutus ülekaalukalt populaarseimaks võistkonnaalaks mälumäng 496 osalejaga, järgnes lumesõda 240 osavõtjaga. Individuaalaladest oli kõige popim rahavise, kus võttis omavahel mõõtu 469 tudengit, järgnes lestajooks 168 osalejaga.
Suvemängud peavad juubelit
Talv pole küll veel läbi, aga korraldustiim mõtleb juba suvele – Üliõpilaste XXV Suvemängud toimuvad 27.-29. juunil. Tegelikult algab suvemängude ettevalmistus lausa viis aastat enne üritust, kui kinnitatakse toimuskuupäevad Kääriku Spordikeskusega. “Üldpildis käib ettevalmistus aastaringselt, kui tehakse vajalikke broneeringuid ja kokkuleppeid. Samuti peetakse koosolekuid korraldajatega ning suur roll on ka kaks korda aastas toimuvatel EASL spordiseminaridel, kus käivad arutelud kõrgkoolide spordiesindajatega, toimuvad töötoad ja infovahetused tulevasteks üritusteks,” räägib Marek.
Kes soovivad Ylispordi sündmustel osaleda, peavad endale soetama vastava pileti. “Suvemängude piletimüük avanes 21. veebruaril ning esimese päevaga müüdi ära üle 90% pääsmetest. Alles on jäänud ainult mõned väiksemate koolide piletid. Praegu käivad ettevalmistused programmi kinnitamiseks ning vastavalt programmile korraldajate tiimi moodustamiseks ja muudeks kokkulepeteks/broneeringuteks,” lisab korraldaja.
Suvemängudel ootab ees palju traditsioonilisi alasid nagu Seinamäe 100, Kääriku järve jooks, 3×3 korvpall, võrkpall, naiste mudamaadlus jne. “Uusi alasid on ka tulemas, kuid neid ei hõikaks enne välja, kui aprilli alguses, mil avaldame programmi. Kindel on aga see, et selle suve kõige ägedam nädalavahetus on 27.-29. juunil Käärikul, kus ligi 2000 tudengit võtavad kolme pika päeva jooksul mõõtu umbes 40-l erineval alal. Lisaks spordirõõmle saab seal palju uusi tutvusi ning suure tõenäosusega leitakse parimad sõbrad kogu eluks.”
Enne sport, siis lõbu
Tudengisport ei ole aga pelgalt sport ja higivalamine, sest Ylisport sarjas pannakse suurt rõhku meelelahutusele. “Juba spordiprogrammis leidub meelelahutuslikke alasid, kus osalemine on pigem fun. Näiteks Slip%Flip, naelajooks või kõige suurem tõmbenumber – naiste mudamaadlus. Väga kompaktse võistluspaiga tõttu, pääsevad viimast vaatama ainult kõige kiiremad,” toob Marek välja.
Ta kinnitab, et Ylisport üritustel on kindlasti ühed Eesti parimad korraldajad ning õhtujuhid, kes suudavad ägedat seltskonda totaalselt ja pööraselt käima tõmmata. Seda ainult positiivses mõttes! Lisaks spordialadele on igal õhtul pidu, kas siis mõne bändi või DJ-ga. Sündmuse iseloomu võtab väga hästi kokku Ylisport slogan: “Enne sport, siis lõbu!“
Korraldajatele teeb rõõmu, et pärast igat üritust saabub osalejatelt hulgaliselt positiivset tagasisidet. “Isiklikult teevad minu meele heaks väga rõõmsad ja toredad inimesed, kes tulevad Käärikule nautima oma tudengiaastate parimaid hetki. Sinna satuvad ju pigem sarnase maailmavaate ja eesmärgiga inimesed, kes annavadki endast parima, et absoluutselt kõik naudiksid küll rasket, aga vinget nädalavahetust,” räägib Marek. Ta tsiteerib legendaarseid osalejaid Siimu ja Tanelit, kes on öelnud: „Kui sa ei ole käinud Käärikul, siis sa ei ole tudeng. Eesti kõige parem suve üritus üldse!“
Kirev auhinnalaud on lisaboonus
Parimad asjad sünnivad tavaliselt koostöös. Ylisport sarjal on mitmeid häid toetajaid, kes annavad hindamatu panuse üliõpilasspordi edendamiseks. “Ilma nende panuseta ei oleks Ylisport üritused kindlasti sellised nagu need täna on. Oleme kõikidele toetajatele väga tänulikud. Sportlandiga alustasime koostood viimasel juubelil ehk XX Suvemängudel aastal 2019. Sportland annab auhindadeks vingeid tooteid omanimelistele aladele, lisaks panustab korraldajate riietamisel ning kõrgkoolide väärtuslikemate osalejate premeerimisel. Kindlasti on palju näinud Sportland&Ylisport ühiseid sotsiaalmeedia jagamismänge, kus enne igat üritust korralikku krediiti jagatakse,” ütleb Marek.
Ja kuigi spordivõistusele tullakse eelkõige ennast proovile panema ja toredalt aega veetma, siis kindlasti lisavad motivatsiooni auhinnad. “Talimängudel on auhinnakotte üle 300 ja Suvemängudel üle 500. Autasustame absoluutselt kõikide alade esikolmikuid. Lisaks kutsume igat individuaalala võitjat järgmisele üritusele tasuta oma tiitlit kaitsma. Lõpetamisel tunnustatakse erikarika ja auhinnaga iga kõrgkooli kõige väärtuslikumat esindajat, kelle kõrgkoolid ise enda hulgast välja valivad,” selgitab Marek.
Näiteks talimängude sportlikuma kõrgkooli tiitel läks sellel aastal taas Tartu Ülikoolile (222 punkti), jättes teiseks Tallinna Tehnikaülikooli (203,5) ja kolmandaks Tallinna Ülikooli (173).
Kes liigub, see on tervem
Ylisport sari pole aga lihtsalt kolm toredat nädalavahetust aastas, vaid mängib tudengite liikumisharjumise kujundamisel suuremat rolli. Üliõpilastel ju enamasti liikumisõpetuse tunde ei ole, kuid liikumine on nende jaoks täpselt sama oluline nagu igas muus eluetapis inimestele. Mareki sõnul pole vähene liikumine probleem ainult üliõpilaste seas, vaid palju laialdasem – alustades lasteaedadest ja lõpetades pensionäridega. “Õnneks hakkab ühiskond järjest rohkem aru saama, et ilma liikumise ja tervislike eluviisideta on eestlaste tervena elatud aastad aina lühenemad. EASL on eest vedamas ja arendamas ka ülimalt olulist Tervisliku Koolilinnaku projekti, kuhu soovime lõpuks kaasata kõik Eesti kõrg- ja kutsekoolid. Koolides peaks olema soodustav keskkond, mis julgustab kogu koolipere tervislikke ja keskkonda säästvaid eluviise harrastama,” ütleb ta. “Kui räägime Ylisport sarjast, siis kindlasti on ka sellel tähtis roll tudengite liikuma saamisel. Meil on väga tihe ja hea koostöö kõrgkoolide spordiesindusetega, kes korraldavad Ylisport võistluste eel palju ühistreeninguid ja üritusi, et tudengeid tulevasteks jõuproovideks ette valmistada.”
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Gregor Kiin
Carlos Jürgens: olen investeerinud korvpalli rohkem kui kuhugi mujale