Eesti discgolfikoondis naasis Leedus toimunud tiimide maailmameistrivõistlustelt kahe medaliga ning kinnitas taas oma kohta maailma tipus. Open koondise liikmed Keiti Tätte ja Kaidi Allsalu räägivad, mis peitub selle edu taga, kuidas tiimiformaat mängijaid proovile paneb ning milline on meie discgolfi praegune seis ja areng.
Open koondis läks tänavusele MM-ile kahe järjestikuse maailmameistritiitli järel tiitlikaitsjana. Alagrupiturniir läbiti kaotuseta ja Eesti jõudis otse poolfinaali, kus tuli tasavägise mängu järel tunnistada Soome paremust. Pronksikohtumises alistati Suurbritannia ning turniir lõpetati kolmandana.
Masters divisjonis, mis toimus tänavu esimest korda Open klassist eraldi, jõudis Eesti finaali. Poolfinaalis võideti Soomet, finaalis tuli vastu USA ning Eesti lõpetas võistluse hõbemedaliga.
Mis on discgolfi tiimide MM?
Tiimide maailmameistrivõistlustel ei võistle sportlased ainult iseenda tulemuse nimel, vaid esindavad koos oma riiki. Erinevalt individuaalvõistlusest, kus paremus selgub radade läbimiseks kulunud visete koguarvu järgi, mängitakse tiimide MM-il riikide vahel vastasseise. Võistlus ühendab üksik- ja paarismänge ning kasutatakse match play formaati, kus arvestatakse võidetud radu ja nende eest saadud punkte. Seetõttu muutuvad tavapärasest olulisemaks ka taktika, mängijate valik ja kogu võistkonna panus.
Mis teeb discgolfi tiimivõistluse eriliseks?
Keiti ja Kaidi sõnul teeb selle formaadi eriliseks eelkõige võimalus minna rajale ühise eesmärgi nimel.
„Discgolfis võistleme tavaliselt ainult enda eest ja sellist meeskonna tuge seljataga ei ole. Minu jaoks on kõige tähtsam kaasaelamine – anname alati üksteisele nukke või patsu nii õnnestunud kui ka ebaõnnestunud visete korral,“ räägib Keiti.
Kaidile meeldib kõige rohkem see, et kõigil on ühine eesmärk. „See paneb meid üksteise nimel ja koos pingutama ning loob tugeva ühtsustunde. Lisaks on tiimivõistlusel Eesti esindamisel hoopis teine kaal – teadmine, et võistled mitte ainult iseenda, vaid kogu tiimi ja Eesti eest, muudab selle formaadi väga eriliseks.“
Eesti koondis jäi tiimide MM-i pronksiga rahule
Tänavusele MM-ile minnes oli lootus, et Eesti võiks kahe järjestikuse MM-tiitli järel taas võidu eest võidelda. „Eesmärk oli ikkagi jõuda võimalikult kõrgele ja muidugi oleks soovinud võita. Aga discgolf areneb ka teistes riikides meeletu kiirusega ning konkurendid muutuvad järjest paremaks. Poolfinaalis otsustati kohtumine Soomega alles ühe raja pikkuses kiires lõppmängus. Me saime terve võistluse peale kuus võitu, ühe viigi ja ühe kaotuse – sellega peab rahule jääma,“ ütleb Keiti.
Kaidi tunnistab, et sisimas oli lootus kolmandat korda järjest maailmameistriks tulla. „Kõiki võistlusi ei ole siiski võimalik võita ja mina olen pronksmedaliga väga rahul. Ühes voorus suutsime võita Norrat, kes lõpuks maailmameistriks tuli. Seega olime kõrges mängus ja meil oli koos väike, aga väga tugev koondis.“
Ka Mastersi hõbe tegi talle rõõmu: „Nad tulid keerulisest seisust välja ja mängisid ennast lõpuks kullamatši. Selle eest neile suur kummardus!“
Koondise eest mängimine lisab vastutust
Koondise eest mängides on vastutus tavapärasest suurem. „Meid saadeti juba teist aastat võistlustele hüüdega, et Eesti koondis läheb tiitlit kaitsma ja järgmist võitu koju tooma. Seega oli juba enne pinge peal, et kõik kodumaal ootavad võitu,“ ütleb Keiti.
„Närvide poolest on tiimivõistlus kindlasti ärevam, sest kõik, mida sa teed, mõjutab ka teiste saatust. Igal viskel on justkui suurem tähendus, mõtled ka sellele, millisesse seisu sa oma paarilise jätad,“ lisab Kaidi. Samas aitab just meeskond suurema pingega toime tulla. „Kui sul on ümber toetav ja ühtne tiim, annab see justkui energiat juurde ning aitab lisapinge ja vastutusega toime tulla.“
Eesti edu alus on ühtlaselt kõrge tase
Mõlemad peavad Eesti edu aluseks eelkõige koondise ühtlaselt kõrget taset. „Meil on alati olnud tugev tiim, kus puuduvad nõrgad lülid. Eestis on palju mängijaid, kellest tasemel tiim kokku panna,“ ütleb Keiti.
Kaidi lisab, et loeb ka oskus ühise eesmärgi nimel kokku mängida. „Oleme kõik erinevatelt elualadelt ja igapäevaselt isegi ei suhtle, aga ühise eesmärgi nimel paneme võimalikud erimeelsused kõrvale ja tugevused kokku.“
Koostööpartnerite toetus aitab keskenduda võistlemisele
Rahvusvahelisel tasemel võistlemine tähendab koondisele paratamatult ka suuri kulusid ning koostööpartnerite toetus aitab mängijatel keskenduda võistlemisele. „Koondisele on iga toetus väga suure tähendusega ja oleme kogu tiimiga äärmiselt tänulikud kõigile toetajatele ja koostööpartneritele. Sportland on hoolitsenud, et meie tiim näeks ka rajal esinduslik välja. See võib tunduda väike asi, aga tegelikult annab ühtne vorm ja välimus väga palju juurde ka tiimitundele,“ lausub Kaidi.
Keiti ütleb, et Eesti koondise riietust, SU.VI päikeseprille ja Db seljakotte märgati ka konkurentide seas, kuid toetajate panus ulatub palju kaugemale pelgalt esinduslikust välimusest. „See annab sportlastele võimaluse keskenduda rohkem oma sooritusele, ilma et peaks samal ajal kulude pärast muretsema.“
Eesti discgolf kasvab nii harrastus- kui ka tipptasemel
Mõlemad naised hindavad Eesti discgolfi praegust seisu heaks. „Meil on mitmeid maailmatasemel mängijaid, kes teevad rahvusvahelisel areenil häid tulemusi, ning samal ajal on väga suur harrastajaskond. Discgolf on inimestele jätkuvalt atraktiivne ja kättesaadav,“ ütleb Kaidi.
Keiti lisab, et ala arengut näeb väga erinevatel tasanditel. „Discgolfirajad on suviti rahvast täis, harrastajatel on üle Eesti nädalamänge ja võistlusi ning järjest rohkemates linnades on võimalik ennast discgolfi trenni registreerida. Sel aastal teeb kolm Eesti sportlast kaasa USA tuuril ja veel kümmekond Euroopas. Meil on kahekordne maailmameister Kristin Lätt ning mitmekordne juunioride maailmameister Taaniel Mehine, kes on teistele lastele suur eeskuju.“
Ala tugevuseks peavad nad ka kogukonda. „Nädalast nädalasse näed võistlustel samu nägusid ning tekib mõnus oma seltskonna tunne. Kuigi rajal võistleme omavahel, elatakse üksteisele kaasa ja rõõmustatakse ka teiste heade tulemuste üle,“ ütleb Kaidi. Keiti nõustub: „Olen discgolfile väga tänulik, sest olen siit saanud palju häid sõpru. Me kõik jagame sama kirge ja armastust ühe spordiala vastu ning see lähendab.“
Tulevikku vaadates loodavad mõlemad, et kasvab eelkõige nende mängijate arv, kes tahavad ala teadlikumalt harrastada ja jõuda ka rahvusvahelisele tasemele. Kaidi tahaks näha rohkem noori ja juuniore, kes leiavad varakult tee discgolfi juurde. Keiti peab oluliseks ka treenerite süsteemi arengut, tugevaid koostööpartnereid ja võimalusi ala edasi arendada. „Väga hea meel oleks, kui viie aasta pärast mängiks võistlustasemel senisest rohkem naisi. Soovin, et meie discgolfikogukond kasvaks ja hoiaks kokku ning et kõigil oleks siin hea mängida ja areneda.“
Kõrvemaal on ühed Eesti parimad discgolfirajad
Ala arenguks on oluline ka heade ja mitmekülgsete radade olemasolu ning neid Eestis jagub. Üheks heaks näiteks on Sportland Kõrvemaa discgolfirajad, kus mõlemad on palju mänginud. „Prodigy Kõrvemaa rada on kindlasti üks Eesti parim. See on alati väga heas korras, ümbrus on ilus ning pakub mänguliselt erinevaid väljakutseid ja nõuab mitmekülgseid oskusi,“ ütleb Kaidi. Tema sõnul annab suure plussi ka kohviku olemasolu, kus saab pärast ringi puhata ja keha kinnitada.
Ka Keiti nimetab Kõrvemaad üheks oma lemmikuks. „See on ilusa loodusega ja alati hästi hooldatud. Minu jaoks on hea raja puhul oluline, et viskealad oleksid korralikud, muru mõistlikult niidetud ning rada pakuks piisavalt väljakutseid ja oleks põnev.“
Tema teiste lemmikute hulka kuuluvad Jõulumäe ja Sportland Elva discgolfipargid, Kaidi tõstab esile samuti Elva, aga ka Alutaguse ja Mäetaguse rajad.
Miks tasub discgolfi proovida?
Nendele, kes alles mõtlevad, kas discgolfi proovida, soovitavad mõlemad seda julgelt teha. Kaidi sõnul on suur pluss hea kättesaadavus ja võimalus veeta mitu tundi looduses. „Võta kaasa pere või sõbrad, mine üksi või tee sellest hoopis väike võistlus sõbraga. Võid mängida lihtsalt mõnusa ajaveetmise pärast või võtta eesmärgiks ennast järjest paremaks arendada.“
Keiti lisab, et discgolf tekitab kiiresti sportliku hasardi. „Päris huvitav on ketas päriselt lendu saada. Ja kui esimesel korral väga hästi ei lenda, tekibki tahtmine aina uuesti proovida, et ketas järjest paremini ja kaugemale lendaks. Eestis on nii palju radu, et peaaegu igas Eesti otsas leiab koha, kus mängima minna, ning paar tundi värskes õhus lõbusalt aega veeta on ju ainult positiivne.“
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: erakogu