Eesti jäähokikoondise kapten ja Soome kõrgliigaklubis KooKoo mängiv Robert Rooba valmistub koondisega koduseks turniiriks. Kogenud hokimängija räägib eesootavast turniirist, Eesti hoki arengust ja sellest, kuidas on aastatega muutunud tema treeningud. Samuti jagab ta mõtteid jõutreeningu ja õige varustuse olulisusest ning sellest, kuidas armastus hoki vastu teda endiselt jääle viib.
IIHF European Cup of Nations toimub 5.–7. novembril Tallinnas Tondiraba jäähallis, kus Eesti meeste jäähokikoondis kohtub Hispaania, Rumeenia ja Leeduga. Tegemist on olulise ettevalmistusega järgmisel kevadel Tallinnas toimuvaks MM-turniiriks, kus Eesti mängib esimest korda MM-i I divisjoni A-grupis.
Eesti koondise kapten Robert Rooba ootab koduseid kohtumisi põnevusega.
„Meil on peale tulnud uus vägev põlvkond ja koondises on palju noori häid mängijaid. Äge on vaadata, milleks me tugevate vastaste vastu võimelised oleme,“ ütleb Robert.
Tema sõnul võib oodata tasavägiseid kohtumisi, sest kõik osalevad koondised paiknevad maailma edetabelis lähestikku.
„Rumeenia ja Leedu on meist edetabelis veidi eespool, Hispaania tagapool. Oleme kõik nii-öelda sama kaalukategooria meeskonnad.“
Eesti alustab turniiri 5. novembril Hispaania vastu, päev hiljem kohtutakse Rumeeniaga ning 7. novembril Leeduga. Kõik Eesti koondise mängud algavad kell 18.30.
Eesti jäähoki arengule on hoo sisse andnud uus põlvkond
Kodune turniir annab hea võimaluse näha Eesti jäähoki uut põlvkonda, kelle esiletõus peegeldab kogu ala viimaste aastate arengut. Meeste koondise kõrval on häid tulemusi näidanud noortekoondised ning uut hoogu on saanud ka naiste jäähoki. Robert näeb selle taga aastatepikkust sihikindlat tööd, mille tulemusena on suurenenud nii ala populaarsus kui ka harrastajate arv.
„Kui uued inimesed eesotsas Rauno Parrasega tulid Eesti hokit juhtima, muutusid väga paljud asjad. Kogu tegevus ala populariseerimise ja raha kaasamise ümber muutus paremaks, läbipaistvamaks ja mõistlikumaks. See on nagu lumepall, mis hakkab veerema, ja lõpptulemusena näeme koondiste edu,“ selgitab Robert.
Harrastajaid on rohkem kui varem, mistõttu on suurem ka võimalus leida andekaid mängijaid. Üha rohkem noori siirdub varakult välismaale, kus avanevad head arenguvõimalused.
„Ka naiste hoki on saanud täiesti uue hingamise. Suur roll on neil vapratel naistel, kes püüdsid ala elus hoida ka siis, kui seda Eestis põhimõtteliselt olemas ei olnud. Nüüd on nad saanud vajalikku tuge, mängitakse meistriliigat ja koondistesse on jõudnud juba tublisid noori tüdrukuid.“
Robert Rooba: jäähokit peab kogema kohapeal
Robert julgustab kõiki spordisõpru Tondirabasse tulema, sest tema sõnul pakub jäähoki tribüünilt vaadates hoopis teistsugust elamust.
„Sport on alati kõige parem kohapeal, aga jäähoki on kindlasti veel ägedam kui televiisorist vaadates. Sa näed mängu kiirust hoopis teistmoodi ja koged ka ise tribüünil seda adrenaliini, mis väljakul on.“
Publiku toetus on mängijatele samuti väga oluline. Robert on kogenud nii koroonapandeemia ajal tühjade tribüünide ees mängimist kui ka tuhandete pealtvaatajate kaasaelamist Soome kõrgliigas.
„See atmosfäär, mis hallis tekib, ja energia, mis publikust väljakule jõuab, on väga suure mõjuga. Koduseinte toel koondisega mängides on sellel sündmusel veel oma aura. Koondisemängudel tekib publikuga teistsugune side, seal on mängus ka oma riigi esindamine ja kogu õhkkond on hoopis teistsugune kui klubispordis,“ räägib Robert.
Robert Rooba treeningutes on järjest olulisem taastumine
Publik näeb jääl kiiret ja kaasahaaravat mängu, kuid selle taga on aastatepikkune töö ja pidev treening. Soome kõrgliigas üle 600 põhiturniiri mängu pidanud Robert teab hästi, millist koormust profijäähoki kehale tähendab. Aastatega on muutunud ka tema suhtumine treeningutesse.
„Nooremana tegin kindlasti rohkem trenni, aga praegu on rõhk kvaliteedil ja peenhäälestusel. Treeningute maht on väiksem ning julgelt 50 protsenti treeningutest on taastavad või ettevalmistavad. Keha lihtsalt ei taastu enam nii kiiresti ja vajab rohkem toetavat treeningut. Samas on minu roll meeskonnas nüüd suurem ja mängin igas kohtumises palju minuteid, nii et keha saab päris kõva tampi,“ räägib ta.
Jäähokis pole haruldane, et nelja päeva jooksul tuleb pidada kolm mängu. Sellise koormuse juures on taastumine sama oluline kui treenimine. Roberti sõnul aitavad keha järgmisteks pingutusteks valmis seada piisav uni, saun, massaaž ja kergem füüsiline tegevus. Taastavad treeningud sõltuvad mängijate koormusest. Mõni läheb jääle, teine jõusaali. Suure mängukoormusega mängijatele võib aga piisata kergest sörgist ja liikuvusharjutustest.
Jõutreening ja õige varustus aitavad keha hoida
Kuigi jõutreening on tippsportlaste ettevalmistuse lahutamatu osa, peab Robert seda sama oluliseks ka kõigi teiste inimeste jaoks.
„Ma olen sada protsenti nõus, et jõutreening on iga inimese jaoks oluline. See annab kehale hea toonuse, aitab hoida head rühti ja kõik, kes jõusaalis käivad, teavad, et pärast treeningut on lihtsalt hea olla. See hea tunne ja dopamiinilaks, mille saad pärast jõusaalis pingutamist, on mulle täpselt samamoodi tuttav. Ja meie spordialal on jõutreening A ja O, sest ilma korraliku jõupõhjata on nii füüsilisel alal väga raske hakkama saada.“
Roberti enda treeningutes ongi jõutreeningul kindel koht, kuid kõige suurema osa, umbes 50–60 protsenti, moodustab jääl tehtav töö. Ülejäänud aeg jaguneb jõusaali ja üldfüüsilise ettevalmistuse vahel.
Mitmekülgsete treeningute juures on oluline ka sobiv varustus. Tippspordis, kus keha peab taluma suuri koormusi, loeb iga detail ning õigesti valitud riided ja jalanõud aitavad treenida võimalikult kvaliteetselt ja vähendada vigastuste ohtu. Väljaspool jääd on Robert leidnud oma vajadustele vastava varustuse adidase valikust, kasutades adidase spordirõivaid ja jalanõusid nii jõusaalis, joostes kui ka muudel üldfüüsilistel treeningutel.
„Spordirõivaste areng on olnud äge. Tänapäeval on iga asja jaoks olemas õiged riided ja jalanõud. Ükskõik millise ilma või kliimaga ma treenin, saan adidase toodetest valida selleks sobiva varustuse,“ räägib Robert.
Eriti hoolikalt valib ta treeningjalatseid, sest jõusaalis ja jooksurajal on neile erinevad nõudmised.
„Jõusaalis on vaja stabiilse tallaga jalanõusid, mis aitavad teha kvaliteetset jõutreeningut ja vähendavad vigastuste ohtu. Jooksmiseks on mul aga vaja väga hea pehmendusega jalatseid, sest kaalun peaaegu sada kilo. Ma ei taha oma põlvi ja puusi liigselt koormata. Keha on ikkagi minu kõige suurem tööriist ja pean selle eest väga hoolikalt hoolitsema.“
Jooksujalatsitest on talle kõige paremini sobinud adidase Supernova sari.
„Teen jooksuharjutusi erinevatel pindadel, olgu selleks asfalt, metsaalune, staadion või kunstmuru. Supernova on mulle sellisteks mitmekülgseteks treeninguteks kõige paremini sobinud.“
Armastus jäähoki vastu ja soov jõuda veel kaugemale
Oma keha eest hoolitsemine on Roberti jaoks oluline ka seetõttu, et tal on sportlasena endiselt suured eesmärgid. Kuigi jäähoki on olnud tema töö juba aastaid, on armastus selle vastu alles.
„Olen endale alati öelnud, et päeval, kui hokist saab minu jaoks lihtsalt töö ja see pole enam asi, mida ma siin maailmas kõige rohkem armastan, pean lõpetama. Siis teeksin seda juba valedel põhjustel. Olen kolmeaastasest peale uisud jalas olnud ja minu armastus selle spordiala vastu pole kuhugi kadunud.“
Jäähallis leiab Robert enda sõnul midagi, mida ükski teine tegevus talle samal moel ei paku.
„Kui panen uisud jalga, kiivri pähe ja võtan hokikepi kätte, kaob kogu muu maailm minu jaoks ära. See on minu happy place, ühtepidi teraapia, teistpidi kirg ja nauding. Mul on endiselt ambitsioone, soov saavutada ja iseendale tõestada, milleks ma võimeline olen. Mul on sellel teekonnal veel unistusi.“
Eesmärkide poole püüdlemisel peab Robert üheks oma suurimaks tugevuseks enesedistsipliini, mis on aidanud tal tippspordis kaugele jõuda ja motiveerib edasi pingutama ka keerulisematel hetkedel.
Eesti koondis ootab hokisõpru Tondirabasse
Sama oluline kui isiklikud eesmärgid on talle võimalus esindada Eesti koondist, mille kaptenina astub ta novembris taas kodupubliku ette.
„See on väga suur au. Ma arvan, et iga noore hokimängija unistus on kunagi koondises mängida ja paljud sooviksid ka kaptenimärki kanda. Kui mõelda sellele, millises maailmas me praegu elame ja mis meie ümber toimub, siis on oma riigi esindamine minu jaoks eriti tähtis. Olla uhkelt eestlane ja tuua rõõmu Eesti spordifännide südamesse – need on praegu kõige suuremad asjad selle kõige juures,“ ütleb Robert.
Tekst: Merilin Piirsalu
Avafoto: Keir Rämson