Olümpiamängud on alati eriline võistlus, sest seal esindavad oma riiki üheskoos eri alade sportlased. Just olümpiaks saavad sportlased ka uue rahvusvärvides võistlusvormi ning esindusriided.
Eesti Olümpiakomiteel (EOK) on läbi aegade olnud esindusvormi riidepartneriks Monton, kelle kõrval Nike või Sportland on tegelenud spordiriietusega. Viimasel taliolümpial PyeongChangis ja tänavu Pekingis hoolitseb nii esindus-, trenni- kui võistlusriiete eest Sportland.
Riiete valimine on pikk protsess
EOK noorteprojektide juht Merle Kaljurand on Eesti koondise riietuse valimisega ühel või teisel moel seotud olnud juba 20 aastat. Tema sõnul algab valikuprotsess ligi poolteist aastat enne olümpiat. „Kui enne taliolümpiat tegime otsuse, et teeme koostööd Sportlandiga, siis istusime koos maha ja rääkisime läbi, mida meil reaalselt vaja on, millised on tõenäolised spordialad, kus oleme esindatud, kui suureks võib umbkaudselt kujuneda delegatsioon jne. Vaatasime viimaseid kollektsioone ning valisime Salomoni toodete seast Eestile sobilike värvidega riided, pidades silmas, et kõikide sportlaste vajadused oleksid kaetud,“ selgitab Merle tööprotsessi PyeongChangi näitel.
„Kui mõtlesime Pekingi peale, kus on meeletu tuul ja väga külm, siis soovisime kindlasti juurde sooja parkat, mis pakuks kaitset külma, tuule ja lume eest,“ toob Merle välja. Pekingi olümpiale läheb Eesti koondis Salomoni esindusriietes, kuid treeningvarustuse ja võistlusvormi eest hoolitsevad lisaks Craft ja Nike.
Võistlusvormid on pisut erinevad
Kui esindusriided on kõikidel sportlastel samad, siis võistlusvormis on väikesed erisused. „Pekingi jaoks õnnestus korraldada nii, et Craft valmistab laskesuusa- ja murdmaa võistluskombed spetsiaalselt meile,“ rõõmustab projektijuht. Päris kõikide alade võistlusvorme ei saa aga täpselt ühesuguseid teha. Sportland näiteks ei müü ega vahenda riietust, mis sobiks mäesuusasportlasele ning siis on selge, et see võistlusvorm näeb ka pisut teistsugune välja. „Me vaatame aladepõhiselt, millised on vajadused. Näiteks kui Kelly Sildaru on freestyle-suusatajana harjunud Roxy riietega, siis on kindlam võistlemiseks anda sarnased asjad, mitte minna olümpiale katsetama. Põhimõtteliselt on meil Roxyga läbi räägitud, et nad valmistavad vastavalt ROK-i reeglitele Kellyle võistlusriided,“ selgitab Merle.
Rääkides reeglitest, siis Rahvusvaheline Olümpiakomitee on kehtestanud väga kindlad nõuded. „Sisuliselt hetkest, kui delegatsiooni liige Pekingi lennujaamast välja astub, peab ta kandma riideid, mis vastavad reeglitele. Ükskõik, kas lähed sööma, jalutad olümpiakülas või võistled, on peamine nõue see, et riietel ei tohi olla rohkem kui ühte tootja logo ning ka selle suurus on piiratud. ROK peab sellel üsna rangelt silma pealt, kaitstes sellega oma sponsoreid,“ räägib Merle.
Paindlik koostöö Sportlandiga
Tulles tagasi Eesti sportlaste spordiriietuse juurde, siis alade lõikes on võistlusriided erinevad, aga soojendusvormid on suures osas sarnased. Näiteks iluuisutajatel on küll spetsiifilised püksid, aga dressipluus ja vest on samasugune nagu kogu koondisel. „Sportland on väga hea ja paindlik parter, sest on pakkunud alati lahendused, mis vastavad sportlaste soovidele. Oluline on, et sportlane oleks rahul ning et riietuse taha ei jääks midagi,“ leiab Merle.
Sinimustvalges Eesti eest
Koondise rahvusvärvides vorm tõstab kõikide riiki esindavate sportlaste ühtsustunnet ja teeb olümpiast veelgi erilisema võistluse. „Tavaliselt toimuvad eri alade tiitlivõistlused eraldi, aga olümpial elavad kõik ühes kohas, jagavad eluruume ja seal on rahvuskoondisesse kuulumine hästi oluline. Juba oma riiete kaudu oled sa igal hetkel identifitseeritav Eesti koondise liikmena. Meil pole kordagi tekkinud olukorda, et sportlane ei taha vormi kanda, pigem tehakse seda väga hea meele ja uhkusega. See on ju nii tore, et su koondisekaaslased paistavad juba kaugelt silma ning sa leiad omad selle järgi üles nii olümpiakülas kui ka raja ääres üles,“ sõnab ta. „Eesti olümpiadelegatsioon on alati väga hea välja näinud. Meie riigilipul on juba nii ilusad värvid, et see annab disaineritele võimaluse luua tõesti pilkupüüdvaid esemeid. Mul on väga hea meel, et Eesti rahvusvärvid on just sinine, must ja valge,“ lisab Merle.
Eestit esindada on suur au
Kui võistlusrajal on iga sportlane eraldi, siis koondisega ühiselt saab marssida avamisel ja lõpetamisel. Muidugi juhul, kui võistlusgraafik seda lubab. Laskesuusataja Johanna Talihärm on minemas oma kolmandatele taliolümpiamängudele ning avatseremooniast on ta saanud võtta Sotšis. „See oli minu esimene olümpiakogemus ja väga võimas elamus. Olümpia on suur rahvaste sõpruse sümbol. Me võime küll tulla maailma erinevatest nurkadest, aga me tuleme kokku, et ühiselt võistelda. On suur au ja vastutus kanda avamisel Eesti koondise riideid ja esindada meie väikest riiki maailmaareenil,“ sõnab ta.
„Kui MM-idel ja MK-del kanname kogu hooaja vältel tavaliselt samasugust riietust, siis olümpiaks on eraldi riided ja see kindlasti muudab olukorra erilisemaks. Nii nagu riietume tähtsamateks sündmusteks pidulikumalt, teeme sama ka olümpiaks, spordipeoks, mis toimub ainult iga nelja aasta tagant,“ lisab Johanna.
Ta ütleb, et varasemad olümpiariided on tal endiselt alles ja need on hea meenutus eelmistest mängudest. „Neid kandes tulevad meelde kogetud emotsioonid ja hetked. Veetes väga palju aega välismaal treenides ja võisteldes saan ka pärast olümpiamänge neid riideid kandes esindada meie väikest Eestit. Eelmisel olümpial kandisime Salomoni riideid ja kuna need on väga praktilised, mugavad ja vastupidavad kasutan neid siiani tihti,“ kiidab laskesuusataja.
Olümpia on eriline
Kiiruisutaja Marten Liiv, kes läheb oma teisele taliolümpiale kinnitab, et olümpiakoondisesse kuulumine ja rahvusvärvide kandmine on auasi. „Kindlasti tekitab olümpia erilisi tundeid, kuna on täiesti teistsugune võistlus. MK-etapid ja MM toimuvad ju regulaarselt igal aastal, olümpia aga iga nelja aasta tagant,“ ütleb ta.
Martenil oli PyeongChangi taliolümpial võimalus osaleda avamisel. „Ootusärevus oli kindlasti suur, just enne staadionile minemist ning seal olles oli väga hea tunne kanda ühesuguseid riideid ja hoida käes väikest Eesti lippu,“ meenutab ta ning lisab: „Mulle väga meeldis 2018. aasta Eesti koondise võistlus- ja vabaajariiete disain, kus olid kenasti esindatud Eesti lipuvärvid. Nende riiete kandmine teeb siiani tuju heaks, sest nautisin PyeongChangi olümpial igat päeva.“
Kuna kiiruisutajate riietus on väga spetsiifiline, erineb Marteni Pekingi võistlusvorm disainilt suusatajate omast, aga värvikombinatsioon on mõistagi sinimustvalge. „Kõik riigid teevad olümpiamängudeks uue disainiga võistluskombinesoonid, kaasa arvatud Eesti. Sel aastal osalesin aktiivselt meie võistlusriietuse disaini loomisel. Kuna pärast eelmist OM-i võtsime neljaks aastaks kasutusele sama disainiga kombinesooni, siis tõenäoliselt võistlen pärast Pekingi taliolümpiat sama võistlusriietusega ka järgnevatel hooaegadel,“ arvab sportlane.
Fännid elavad kaasa
Lisaks sportlastele, treeneritele ja teistele delegatsiooniliikmetele on alati olnud fännidel võimalus olümpiariideid soetada. Eriti oluline on see siis, kui saab raja ääres omadele kaasa elada. Pekingis seda võimalust kahjuks ei ole, aga rahvussümboolikaga riideid on ka muul juhul tore kanda. Miks mitte kas või teleka ees oma riigi sportlastele kaasa elades.
Merle ütleb, et järeltulevatele põlvedele ajaloo säilitamise huvides on EOK alati andnud ühe eksemplari koondise riietest Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumile, kes on aeg-ajalt neid ka näitusele välja pannud. Seega tasub huvilistel ka muuseumi tegemistel silma peal hoida.
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Sportland / Karl Altraja / erakogu
KK Viimsi/Sportland unelmate algus PAF Eesti-Läti korvpalliliigas