Eesti ujumiskoondislane Daniel Zaitsev on suutnud edukalt ühendada nii tippsportlase karjääri kui ka treeneriameti. Ta on Eestit esindanud nii EM-idel kui ka MM-idel ning tema kontol on 83 Eesti meistritiitlit, millest 43 on tulnud individuaaldistantsidelt. Daniel räägib lähemalt, mis on ujuma õppimise puhul oluline, miks on ujumine kasulik ja millist varustust ujuja vajab.
Millal ja kuidas sa ujumise juurde jõudsid?
Sihipärase trenniskäimisega alustasin esimeses klassis, aga seda mitte basseinis, vaid jalgpalliväljakul. Pärast aasta kestnud treeninguid ja esimesi võistlusi võttis isa mind trennist ära, sest ei näinud minus jalgpallurina eriti suurt potentsiaali. Kuna vanem õde Katrin juba ujus, siis alustasin samuti ujumistreeningutega. Esimesed paar aastat tegin trenni oma koolis, seejärel suundusin ujumisklubisse Garant. Olen ujunud juba pea 18 aastat. Ega ma alguses ei teadnud, kuhu tee mind viib, kuid pärast esimesi korralikke tulemusi valisin sportlase karjääri ja täna olen oma valikuga väga rahul.
Kas sa olid veega kohe sinasõber või tuli alguses tegeleda ka veehirmu ületamisega?
Veehirmu mul otseselt polnud. Juba lasteaias olid meil ujumistunnid, kuid ega ma siis veel väga hästi ujuda ei osanud. Umbes 5-aastaselt pidi isa mulle korra basseinipõhja järele tulema. Kord perega spaad külastades palusin isal seista basseini teise otsa, et mul oleks temani ujudes kindlam tunne. Sel moel ma tegelikult õppisingi ujumise ära.
Kui inimesel on veehirm, siis kuidas sellest üle saada?
Kõige ohtlikum kombinatsioon on tegelikult see, kui basseini lähevad lapsed, kes vett ei karda, kuid kes veel ei oska ujuda ja tegelevad näiteks vette hüppamisega. Algtõed, näiteks vee all hingamise oskus, tuleb eelnevalt ikka ära õppida.
Kui aga hirm on, siis sellest saab üle mängulise lähenemisega. Kui lapsed ei suuda kohe pead vee alla panna, siis esimese asjana võiksid nad vee peal mulle puhuma õppida – lasta pea vee alla kuni suu piirini ja puhuda. Järjepidev trennides käimine ja samade harjutuste sooritamine aitab lõpuks hirmust üle saada. Lapsel peab alguses trennis ikka lõbus olema. Sama nipp aitab tegelikult ka täiskasvanuid ujumise algtõdede omandamisel.
Kui mullide puhumine selge, siis milliste harjutustega treeningud jätkuvad?
Tulles korraks tagasi mullide juurde, siis selle oskuse omandamine aitab õigesti hingata, mis on ülioluline. Hingamises on kokku kolm faasi. Sissehingamine, hinge kinnihoidmine ja väljapuhumine. Enne tõmbe lõppu tuleb hapnik välja puhuda, et pead pöörates saaks uuesti jälle sisse hingata ehk et mullid tuleb vee alla välja lasta.
Hingamise kõrval on ujumises oluline jalgade töö. Jalad on ujuja mootor ja väga oluline komponent.
Lastele õpetatakse kõigepealt krooli ja seliliujumist, selili ujudes saavad lapsed alguses paremini hapnikku kätte. Selili ujumist alustades tekib osadel alguses hirm vee alla vajuda või vastu seina ujuda. Siinkohal on mõned nipid kõigile algajatele – keha peab olema lõdvestunud, lõug võimalikult kõrgel. Tavaliselt ikka kiputakse vaatama kõrvale ja varvaste otsa, aga mida rohkem pinget, seda kergemini vajub keha vee alla.
Sa esindad Eesti koondist, pürgid tiitlivõistlustele, sealhulgas Pariisi olümpiale, aga millal ja kuidas sinust treener sai?
Pärast gümnaasiumi lõppu ei teadnud ma täpselt, kuidas haridusteed jätkata. Kuna tegelesin spordiga kõrgemal tasemel, siis teadsin, et ühe osa oma elust soovin kindlasti treenerina töötada. Läksin Tallinna ülikooli ja omandasin treeneri elukutse bakalaureuse tasemel. Seejärel sain vanemtreeneri kutsepaberid.
Olles hetkel ise tippsportlane, treenin ja annan trenne samas ujulas, nii on kõige mugavam oma tegemisi ühendada. Eestis ei ole toetused tippspordile väga suured ja väike lisateenistus on hädavajalik. Hetkel treenin peamiselt Järveotsa gümnaasiumis ja Inglise kolledžis.
Mis vanuses lapsi sa hetkel treenid ja kui vanalt võiks üldse ujumisega alustada?
Hetkel käivad Garanti ujumisklubis minu trennis 6–13-aastased lapsed, aga olen treeninud ka vanemaid, kuni 17-aastaseid ning ka päris pisikesi alates teisest eluaastast.
Meie klubi on päris suur ja enamus lapsi tahab lihtsalt ujumise selgeks õppida ja millegagi tegeleda. Kui tahetakse kõrgemale pürgida, võiks ujumisega alustada 6-aastaselt, aga võib ka varem, seda kergem lapsel on. Ujumise puhul mängib suurt rolli talent – kui hästi suudab laps ennast vee peal hoida, kui kergelt edasi liigub, kas koordinatsioon on paigas. Paljudele pole neid omadusi lihtsalt looduse poolt kaasa antud. Kõikidest ei peagi saama tippsportlasi, kuid ujumine on igal juhul kasulik, sest arendab liigesliikuvust, parandab koordinatsiooni, mistõttu võiksid kõik inimesed sellega vähemal või rohkemal määral tegeleda. Tervisespordina hoiab ujumine väga heas toonuses ja vormis.
Mil moel ja millises mahus on ujumine kasulik teiste spordialadega tegelejatele?
Kui vähegi võimalik, siis kolm korda nädalas võiks basseini jõuda ning pigem ujuda pikalt ja rahulikult, lõdvestada lihaseid ja taastuda põhitreeningust. Nii saab ka kopsud tühjaks ja samaaegselt kopsumahtu tõsta, lisaks suureneb vastupidavus ja paraneb ujumisoskus.
Iga spordiala harrastamise puhul mängib teatud rolli varustus. Millised on ujuja jaoks kõige tähtsamad tooted?
Lisaks ujumispükstele või trikoole on väga olulised prillid. Need peavad nii harrastajatel kui ka tippudel olema väga mugavad. Ei tohi olla nii, et pärast trenni silmad valutavad või prillid lasevad vett läbi. Kasutatakse nii heledama kui tumeda klaasiga prille. Mina soovitan sisebasseini valida heledama ning avavees tumedama klaasiga prillid.
Valikut tehes pole asi niivõrd hinnas, sest igal inimesel on erinev silmakuju ja silmade vahe ning peab proovima, missugused prillid kõige paremini sobivad. Kindlasti osatakse poes soovitada ja nõu anda.
Eks kõik prillid kipuvad aegajalt minema uduseks, aga näiteks Arena toodete hulgas on Anti-Fog spray, mida võiks paar korda enne trenni kergelt prillidesse pihustada ja siis lapiga ära pühkida. See aitab vältida prillide uduseks tõmbumist.
Kui on pikad juuksed, siis peaks müts kindlasti peas olema, et hoida ujumiskeskkond puhtana. Võistlustel kontrollib müts ka peaasendit ja aitab seda aerodünaamilisemaks muuta, sest iga sajandik on finišis oluline. Võistlustel soovitan panna prillid mütsi alla, nii ei teki olukorda, kus pärast stardihüpet prillid peast kukuvad.
Kogu Eesti koondis kasutab tiitlivõistlustel pika kogemusega Arena toodangut. Lisaks kvalitatiivsetele omadustele peavad need väga hästi vastu ka kloorises vees.
Milliseid abivahendeid võiks treeningutel kasutada?
Kindlasti soovitan punu, mis käib jalgade vahele ning mille põhifunktsiooniks on tegeleda spetsiifiliselt kätetöö parandamisega. Kuid mitte ainult, punu aitab ka puusi kõrgemale tõsta. Punu hoidmine jalgade vahel ei tähenda seda, et jalgadega ei saaks kaasa töötada. Saab!
Väga kasulik on ka toru, mis aitab keskenduda konkreetselt veealusele tõmbele ja näha oma tõmbeid, sest pead ei pea siis hingamise jaoks pöörama. Treenides jalgu, võib panna pähe toru, mille läbi saab hingata ja nii on võimalik jalgu kõrgemal vees hoida. Ilma toruta ujudes kipuvad jalad ja puusad madalamale vajuma. See võte aitab jalgu tugevamaks saada, ma isegi kasutan seda oma treeningutel.
Harrastajatele soovitan väga ka lestasid. Need aitavad kiirusele palju kaasa ja nendega on mugavam ujumistreeninguid alustada. Ning muidugi saab kasutada abilauda, seda nii mõlema käe kui ühe käega korraga, kui tahetakse keskenduda teisele käele.
Ujumisega soovitatakse mõnikord tegeleda ka siis, kui on vaja vigastustest taastuda, aga kas on veel midagi, miks ujumine kasulik on?
Jah, mitmesuguste vigastuste korral soovitavad füsioterapeudid erinevaid harjutusi vees, sest vesi on väga pehme ja vigastusoht minimaalne. Vees saab sujuvate liigutustega tugevdada oma sidemeid, kõõluseid ja lihaseid.
Ujumine on kasulik, sest ujumise ajal töötavad kõik lihasgrupid. Nagu iga sport, muudab ka ujumistreening järjekindlaks ja kohusetundlikuks.
Ujumise ajal saab keskenduda vaid ühele tegevusele, sest vees pole tõepoolest võimalik rääkida ega muuga tegeleda. See on väga hea viis mõtteid igapäevastest asjadest kõrvale viia.
Tekst: Kärt Radik
Avafoto: Aleksei Vorontsov