7-aastase Kaaro Veide elu keerleb suuresti ümber spordi ja liikumisrõõmu, mille pisik anti talle kaasa juba geenidega. Väga noores eas mäesuusatamisega alustanud poiss naudib koos vanematega talviseid mäepäevi kihutades ja trikitades lumistel nõlvadel nii Eestis kui ka väljaspool.
Tegelikult oli Kaaro sporditee siia ilma tulles suure küsimärgi all, sest ta sündis südamerikkega. Esimesel eluaastal pidi ta läbi tegema kaks operatsiooni. Vapper poiss pidas hästi vastu ning õnneks andsid arstid ka sportimiseks rohelise tule.
Ilma spordi ja liikumiseta olekski aga selle pere elu väga raske ette kujutada, sest spordipisik on Kaarole juba DNA-ga kaasa antud. Isa Hannes Veide on Eesti kõige staažikam ultrajooksja, sh mitmete Eesti rekordite omanik. Ainsana maailmas on Hannesel kolm kuldset münti backyard ultra võitude eest. Ema Marju Villak on tegelenud ekstreemsemate ja erilisemate maratonide, ultrajooksude ja rogainidega ning matkanud väga palju maailma põnevates paikades. Mäesuusatamisega nad kumbki varem eriti kokku puutunud ei olnud, aga kuna Kaarole südame tõttu väga intensiivseid spordialasid ei soovitatud, siis otsustas pere suusatamist proovida.
Mäel oli kohe lõbu laialt
Esimest korda sai Kaaro mäesuusad alla, kui tal oli vanust aasta ja üks kuu, olles vaid veidi aega varem kõndima hakanud. Ema oli ostnud pojale 70 cm pikkused mäesuusad ja kõige väiksemad saapad, mis olid tol hetkel Kaarole ikkagi veidi suured. Kõigest hoolimata mindi mäele ning juba teisel päeval sõitis väike suusataja Tartu Kassitoome nõlvalt iseseisvalt alla. „Saime kohe aru, et Kaaro jaoks on suusatamine väga lõbus. Suunurgad olid alates esimesest korrast pidevalt ülespoole,“ meenutab Hannes.
Samm-sammult edasi
Kuna mäest alla tuhisemine meeldis Kaarole algusest peale ning vanemate jaoks on kõige olulisem, et laps tunneks sportimisest rõõmu, veetis pere edaspidi lumel palju aega. „Poja teisel eluaastal õppisime koos suusatama Eestimaa erinevatel suusakeskuste nõlvadel. Põhiliselt Munamäel, Kütiorus ja Nõmmel. Kasutasime palju kiirust kontrollivaid abivahendeid nagu kummid, mis tagavad suusamäel turvalise liikumise, sest keerulisematel ja järsumatel nõlvadel puudusid tal veel vajalikud oskused,“ räägib Hannes.
Kolmandal eluaastal harjutati juba oluliselt rohkem ja poiss omandas baasoskused nagu pöörded, pidurdused, väikesed hüpped ja lihtsamad trikid. Kuna tal tuli suusatamine hästi välja, siis tekkis juba mõte panna noor suusataja Kütiorus võistlema. „Selleks palusin korraldajatelt eriluba. Eesmärk oli teha üks tore slaalomisõit ning Kaarol tuli see hästi välja,“ meenutab isa.
Trikitamine tegi elu veel lõbusamaks
Neljandal eluaastal sai Kaaro esimesed trikisuusad ja treeningud muutusid veel põnevamaks. Huvi spordiala vastu aina kasvas ja hüpped läksid kõrgemaks. Parkides kasutati treeninguteks kõikvõimalike käsipuid, kuhu poiss vaid hüpata jaksas. Esimese iseseisva sõidu suusaliftiga tegi väike poiss samuti nelja-aastaselt. „Kaaro treeningud olid mitmekülgsed – mäesuuskadega slaalomimäel ja trikisuuskadega pargis. See oli ka hetk, kui mõlemad naisega tundsime, et meie oskustest ja teadmistest teda juhendada enam ei piisa,“ ütleb Hannes.
Nad otsustasid õpetaja leida ning Kaaro hakkas treenima spordiklubis Mäesuusakool treenerite Mati Pütseppa ja Nils Krooni käe all, kelle pühendumist hindavad vanemad väga. Mõlemad juhendajad ennustavad poisile helget tulevikku. Trikisuusatamises alustatakse peagi koostööd treenerite Karl-Kristian Alasi ja Sigvard Jõerannaga.
Mitmekülgne spordipoiss
Võistlemas on Kaaro käinud nii slaalomis kui ka trikisuusatamises. Lumelauda on ta treeningul samuti oma lõbuks proovinud. Seega on tema senine elu olnud sporti ja liikumisrõõmu tulvil. „Praegu käib Kaaro eelkoolis, aga lasteaeda ta ei jõudnudki, sest põnevad ja lõbusad treeningud neelasid kogu aja. Suviti tegelesime spordiga veel mitmekülgsemalt – trikiuisutamine, hüpped trampliinil, veelaual sõitmine, jalgrattasõit. Kõik need tegevused hoidsid vaimu värskena. Sel hooajal on meil juba esimene lumelaagergi Rukal tehtud,” ütleb Hannes.
Ruka keskus Soomes ongi Kaaro üheks lemmikuks. Oktoobrist aprillini käib ta seal mitmel korral. Oskusi lihvitakse ka põhjanaabrite juures Yllasel ja Levil ning Alpides otsitakse kõrgeid suusakuurorte, kus on lumegarantii.
Kui tuua näiteks üks treeningpäev, siis Rukal on äratus kell kaheksa, seejärel toitev puder moosiga. Mäele minnakse koos, ikka jalgsi suusad õlal, et keha soojaks saaks. Pärast ilma- ja lumeoludega tutvumist suusatatakse enamasti kaks-kolm tundi järjest. Lõunapaus on mõnusalt pikk ja kosutav. Pärastlõunal tegeletakse rohkem trikisuusatamisega ja proovitakse trikke kinnistada seni, kuni õnnestuvad. „Laagrites käime praegu naisega kaasas. Järk-järgult püüame mäetunde vähendada, et treeningud muutuksid sisutihedamaks ja efektiivsemaks,“ räägib isa.
Lähedased elavad kaasa
Kuigi Kaaro on oma ea kohta juba päris palju võistelnud, siis valitakse vanemate sõnul jõuproove hoolega, sest eesmärk on hoida rõhk treeningutel. „Tavaliselt jääme mäekeskustesse mitmeks päevaks ning lisaks võimalikule võistlusele, saame seal ka kvaliteetsed treeningud tehtud. Kogu talve jooksul käime viis kuni seitse korda välislaagrites. Terve suguvõsa aitab ja elab Kaarole kaasa,” sõnab Hannes. Suurimaks saavutuseks loeb sportlik pere Moe Ski Touri võitu, kus Kaaro võistles 6-aastaselt. Eestis on poiss võistlusrajal tuhisenud nii slaalomis, suurslaalomis kui trikisuusatamises, kuid suuremad jõuproovid ootavad teda veel ees.
Noort spordimeest toetab Sportland
Sportland inspireerib noori erinevatel spordialadel ning astus Kaaro selja taha sellel sügisel, tagades talle esmaklassilise varustuse nii mahedamate olude kui kangemate miinuskraadide jaoks. Kaaro kasutab Quiksilveri, DC ja K2 tooted. Viimane on tuntud just trikisuusatamise maastikul, tootes trikisuuski ja kiivreid, mis annavad mäe peal võimaluse maksimaalseks soorituseks. „Oleme Sportlandile huvi ja toetuse eest väga tänulikud. Usun, et inspireerime teineteist veel pikalt,” ütleb Hannes.
Huvisid jätkub mitmes vallas
Kuigi talendikas Kaaro veedab tunde ja tunde lumistel nõlvadel, jääb tal aega muukski peale spordi. Ta käib usinalt eelkoolis, sest esimene klass ootab ees 2025. aasta sügisel. Vanemate sõnul on poiss väga uudishimulik ning tunneb maailmas ja looduses toimuva vastu suurt huvi. Näiteks teab ta umbes 3500 seent ja oskab neid ka kirjeldada. Viiulipedagoogist emalt on ta pärinud muusikageenid – juba kaheaastaselt oskas Kaaro viiulil nii mõnedki noodid maha mängida. Praegu on ta muusikavallas keskendunud rohkem süntesaatori ja kitarri õppimisele.
Kaaro tegemistega saab lähemalt tutvuda kaaroveide.ee
Tekst: Kärt Radik
Fotod: erakogu
Soojad ja mugavad talveriided ning -saapad leiad Sportlandist