Kõrvemaa keskuse müügi- ja teenustejuht Rebeka Kübard: tulen iga päev tööle, naeratus näol

Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus müügi- ja teenustejuht Rebeka Kübard liitus meeskonnaga kõige kiiremal ajal – viimase suusahooaja alguses. Töökoht tundub olevat kui talle loodud, sest loodus, mets ja sport on need, mis Rebeka hinge tõsiselt kõnetavad.

„Esimesed kuud on olnud väga hoogsad ja täis palju uusi teadmisi. Tunnen, et olen hästi kohanenud ning tulen iga päev tööle, naeratus näol. Mulle pakub tohutult rõõmu klientide vahetu emotsioon pärast mõnda matka või seiklust looduses – taipamine, et see ongi puhkus!” ütleb Rebeka.

Ta lisab, et Põhja-Kõrvemaa on olnud aastaid tema üks lemmik sihtkoht matkamiseks. „Loodus ja Eestimaa mets on minu elu lahutamatud osad. Just metsas tunnen, et puhkan ja kogun energiat. Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuse töökuulutus kõnetas mind kohe – sport, loodus ning kuhjaga tööalaseid väljakutseid ja arengut. Muidugi andis kindlustunnet ka Sportlandi kui tööandja positiivne maine tööturul.”

Kutsudes inimesi loodusesse

Rebeka tööülesanded müügi- ja teenustejuhina on müügitegevuse korraldamine. Ta soovib luua efektiivse ja jätkusuutliku müügiplaani ning digitaliseerida müügiprotsesse, samuti arendada uusi ja innovaatilisi teenuseid, kuulata kliendi vajadusi ja luua väärtust. Tema südameasjaks on kutsuda rohkem inimesi loodusesse liikuma ja sportima.

Rebeka on pärit Tallinnast ning suurema osa ajast elanud Tabasalus. Pärast gümnaasiumi lõpetamist võttis ta vaheaasta ning töötas, reisis ja õppis Ameerikas. Aasta välismaal kinnitas sisetunnet, et kirge spordi ja aktiivse eluviisi vastu saab rakendada ka edaspidises hariduses ning karjääris ja nii lõpetaski neiu Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorralduse eriala. Ta on töötanud abitreenerina Tabasalu Triatloniklubis, proovinud kätt kinnisvaramaaklerina, müünud start-up’is päikesekatuseid ning aidanud korraldada mitmeid spordiüritusi.

Sport muudab elu palju positiivsemaks

„Olen terve elu sporti teinud. Kõige kauem olen tegelenud ujumisega – ujumistrennidega sai algust tehtud juba lasteaias. Naudin väga ka jooksmist ja matkamist,” räägib Rebeka. „Talvel võib leida mind ka suusarajalt ning kevadest sügiseni on kindlasti minu üheks lemmiktegevuseks SUP-lauaga sõitmine, nädalas 2-3 korda olen vee peal.”

Ta nendib, et liikumine ja aktiivne eluviis on hea enesetunde aluseks ning mida rohkem vanust tuleb, seda rohkem ta näeb, kui oluline seos on spordi ja vaimse tervise vahel. Olles füüsiliselt aktiivne, on väljakutsed ja raskemad hetked elus lihtsamini ületatavad. Sport muudab elu palju positiivsemaks.

Lisaks tegeleb Rebeka ka koeraspordi ehk agilityga. „Olen täielik koerainimene ning teadsin juba enne neljajalgse sõbra koju toomist, et soovin koeraga hakata mõnda ägedat ja aktiivset spordiala harrastama. Minu ellu tuli eelmisel suvel iiri setter Rosin ning jahikoerale omaselt vajab ta palju liikumist ja mõttetööd,” kõneleb ta.

Nii osutuski valituks agility – spordiala, kus inimese ja koera meeskonna ülesandeks on vigadeta ja võimalikult kiiresti joostes läbida takistustest koosnev võistlusrada. Agility eesmärk on arendada sportlikku eluviisi ning inimese ja koera meeskonna osavust, kiirust ja head koostööd. Rebeka sõnul on nad Rosinaga alles oma teekonna alguses ning õppida on veel palju.

Lisaks meeldib talle vabal ajal lugeda või jalutuskäigu ajal kuulata mõnda põnevat podcasti. „Olen ka suur aianduse fänn – oma aia kurgid, tomatid, kaunid lilleseaded…”

Puhkuski on aktiivne

Rebeka üheks suureks kireks on reisimine, igal aastal planeerib ta mõnda uut sihtkoha. „Olen alati olnud aktiivne puhkaja. Reisile lähen seljakotiga, üleliia ette ei planeeri. Kõige meeldejäävamad hetked juhtuvadki tihtipeale spontaanselt. Viimaste aastate lemmikkohtadeks on olnud Austraalia oma võimsa ja mitmekesise looduse poolest ning Filipiini saarestik puhta ja imeilusa helesinise ookeaniga. Reisikotis on mul alati kaasas ka jooksutossud, et avastada joostes uusi radu ja vaatamisväärsusi. Proovin reisidel katsetada ka uusi spordialasid, viimane äge elamus oli lainesurf – kõrvalt vaadates tundub see ikka palju kergem, kui päriselt lainelaua peal olles!”

Tekst: Gerli Ramler
Fotod: erakogu