Kuidas muuta trenn ja tervislik toitumine elustiiliks?

Aasta alguses asuvad paljud suure hooga trenni tegema ja toitumist jälgima, kuid alati ei kesta tuhin kaua. Kuidas teha nii, et spordist ja tervislikust toitumisest saaks eluviis? Nõu annavad kulturist ja treener Ott Kiivikas, toitumisnõustaja Erik Orgu, blogija Merilin Taimre ja harrastussportlane Liis Velsker.

Alustame sellest, mida võiks algaja silmas pidada, et trennist saaks elustiil? „Alusta mõõduka koormusega, sest treeningutega algust tehes on vaja väga väikest koormust, et esile kutsuda füüsiliste võimete arenemine. Koormuste tõstmine peab toimuma koos treenituse tõusuga, mitte vastupidi… sealt enamuse jaoks asi katkebki,“ arvab Ott Kiivikas. Teiseks soovitab ta koheselt suhtuda trenni kui elukestva harjumise juurutamisesse, mitte kui lihtsalt kolmekuisesse projekti. „Tulemust lugege aasta lõpus, mitte suvel. Muutused toimuvad, kuid jõudumööda,“ kinnitab kogemustega sportlane ja treener ning soovitab üle vaadata ka toitumisharjumusi, et toetada kehalise koormusega kaasnevat suurenenud energeetilist kulutust.

Trenn kui energiallikas

Merilin Taimre arvates võiks muuta ka oma mõtteviisi. „Ära treeni, sest sa vihkad oma keha ja tahad seda hirmsasti muuta, vaid treeni, sest sa armastad oma keha. Sa armastad seda, mida su keha võimaldab teha ning tahad seda ära kasutada. Treeni, sest tead, et see on sulle nii füüsiliselt kui vaimselt vaid kasuks,“ lausub ta.

Trenni ei tohiks tema sõnul vaadelda kunagi kui aja raiskamist, vaid kui energiaallikat. „On teaduslikult tõestatud, et trenn vallandab kehas endorfiine, teeb energilisemaks, äratab keha üles ja parandab keskendumisvõimet. Trenn on ka kui antidepressant, sest pakub meeltele lõõgastust. Minu jaoks on trenn samaväärne meditatsiooniga. Teen trenni, panen lemmikmuusika kõrva ning saan pea tööst, muredest ja mõtetest tühjaks. Me vajame oma igapäeva midagi, mis aitab lõõgastuda ning vaimsel tasandil puhata. Olgu selleks jooga, trenn või meditatsioon. Minu puhul on trenn üks neist viisidest,“ räägib Merilin.

Liis Velsker soovitab omalt poolt pöörata tähelepanu ka eesmärkidele. „Sea endale eesmärgid, mis on sinu võimuses. Kui eesmärgid on ebareaalsed, siis tunned end läbikukkujana ja annad kiirelt alla,“ arvab ta. Samuti usub Liis, et oluline on rutiin ja harjumus: „Tekita endale harjumus igal hommikul või õhtul trennis käia ja seda ka nautida!“

Harjumus tekib ajaga

Kui tahad uut elustiili juurutada, siis peab rõhku panema veel mõnedele asjaoludele. Ott rõhutab siinkohal õige ala valikut. „Tuleb leida enesele sobiv spordiala, sest treening peaks andma emotsionaalse laengu, siis on see ka jätkusuutlik. Vajadusel kaasa tegevusse elukaaslane või sõber, et oleks koos ka peale trenni samadel teemadel huvitavam mõtteid vahetada,“ soovitab ta.

Liisi meelest on oluline järjepidevus. „Enamik asju mõjuvad, kui sa teed neid järjepidevalt. Kui loed ühel nädalal kaloreid, aga järgmisel nädal mitte, siis tulemusi pole, sama on trenniga. Harjumus tekib ajaga, seega tuleb vähemalt 21 päeva trenni teha, et sellest saaks harjumus,“ ütleb Liis.

Merilini sõnul on trenn, toitumine ning üleüldine keha ja vaimu eest hoolitsemine suur komplekt. „Need käivad käsikäes. Kui toitud kohutavalt, ega siis miski trenni ei kisu. Tuju on halb, süümepiinad painavad ning ka füüsiliselt on loid olla. Kui toitud aga hästi, siis tahaks kogu selle energia ka käiku panna. Sama on vaimse tervise eest hoolitsemisega – halva tujuga ning stressis olles ei kipu me kohe trennile mõtlema ning endale antud lubadustest kinni pidama. Seepärast veendu, et pöörad piisavalt tähelepanu nii enda sisemusele kui ka end ümbritsevale, et kõik oleks sümbioosis,“ leiab ta.

Keha vajab tervislikku toitu

Kuidas aga toitumise muutmises esimesi samme teha ja vältida ettetulevaid komistuskive? „Esimene samm tervislikuma toitumise suunas on see, et tuleb loobuda ilmselgest ebatervislikust toidust/joogist. Kuni need figureerivad regulaarselt iganädalases toitumises, siis on väga keeruline tervislikult toituda,“ ütleb toitumisnõustaja Erik Orgu.

Tema sõnul saab esimeseks komistuskiviks tavaliselt see, et nädalavahetused või õhtusöögid pole tervislikud ehk siis ei sööda õigeid toite õiges koguses. Teiseks aga see, et jäetakse meelega sisse patupäevad, aga ei teata, mis need on ja millised need tegelikult olema peaksid. Neid komistuskive peaks kindlasti vältima, sest tervislik toitumine on hea enesetunde jaoks äärmiselt oluline, samuti toetab see treeninguid. „Kui toitumine on tervislik, siis keha annab autasuks saleda vormi, enesekindlama isiksuse ja parema energiataseme. Loomulikult ka parema tervise,“ võtab Erik kokku tervisliku toitumise olulisuse.

Rutiini saab murda

Vahel juhtub ka nii, et kui oled küll tubli treenija, aga on tekkinud rutiin ja tüdimus. Mida sel juhul teha? Ott soovitab konsulteerida treeneriga ja leida uus lähenemine. „Iga treeningplaan ammendab ennast. Näiteks kui pidevalt teha samasuguseid liigutusi samas järjekorras, siis ei anna see lõpuks enam tulemust. Ise korrigeerin plaane kolme kuu tagant. Kindlasti mõjub värskendavalt ka soovitus, leida sobivam spordiala või tegeleda vahepeal mõne muu alaga,“ ütleb ta.

Merilin tunnistab, et tunneb samuti aeg-ajalt rutiini ja tüdimust. „Võib-olla keha tahabki pausi või vajad vahelduseks midagi muud? On täiesti OK ka trennis mitte käia. Peaasi, et end vastu tahtmist midagi tegema ei sunni. See ei tähenda, et trenn jääb igavesti minevikuks, aga tüdimusmõtete korral võta paar nädalat trennipausi ja ole lihtsalt füüsiliselt aktiivne. Kui saad elu korda, küll ka trennimotivatsioon tagasi tuleb,“ usub ta. „On ääretult oluline ära tunda, millal keha vajab puhkust või vaheldust. Ära ignoreeri seda, vaid kuula oma keha!“

Liis soovitab aga rutiini korral muuta oma treeningstiili ja proovida midagi uut. „Mina olen vähemalt 10 aastat jõusaalis rassinud, olen treenereid vahetanud, erinevaid kavasid teinud, isegi jõusaale vahetanud, aga nüüd avastasin HIIT-trennid ja see on väga värskendav. Jõusaalis käin 2-3 korda nädalas ikka, aga tuleb tulla mugavustsoonist välja, et näha, mida sa veel suudad. Võib-olla avastad nii enda jaoks midagi väga meeldivat.“

Tekst: Merilin Piirsalu