Bosch Eesti Maastikurattasari jõuab tänavu kaheteistkümnenda hooajani, mis saab avapaugu 3. mail Viljandis. Seejärel viib sari ratturid läbi terve Eesti – etapid toimuvad Rõuges, Alutagusel, Rakveres ja Rakkes ning hooaeg saab punkti augustikuu lõpus Kõrvemaal sõidetava Tallinna rattamaratoniga.
Bosch Eesti Maastikurattasarja sõidud sobivad nii kogenud rattaspordihuvilistele kui ka täiesti algajatele. Igal etapil sõidetakse kolmes formaadis: põhisõit (42–50 km), poolmaraton (kuni 21 km) ning erineva pikkusega lastesõidud, mille täpsed distantsid olenevad konkreetsest etapist.
Tõsisematele rattaspordihuvilistele on sari suurepäraseks ettevalmistuseks tehnilisteks välisvõistlusteks. Mitmed Bosch Eesti Maastikurattasarja sõitjad on edukalt esinenud ka välismaratonidel. Samas ei tasu arvata, et osalemiseks on vaja suuri kogemusi ja tipptasemel varustust. Rajale võib tulla iga aktiivne inimene täiesti tavalise maastikurattaga. Elu on näidanud, et maastikurattasõit on kergesti nakkav hobi, mida tasub igaühel proovida.
Registreerimine on täies hoos
Kogu sarjale on saanud registreerida juba sügisest saadik ning nüüd, koos kevadiste ilmadega, on huviliste arv jõudsalt kasvanud. Registreeruda saab iseteeninduskeskkonnas, Stebby platvormi kaudu või suuremate klubide ja tiimide puhul e-posti aadressil [email protected].
Oluline on meeles pidada, et kogu sarjale registreerimine lõpeb 22. aprillil. Pärast seda saab end kirja panna üksikutele etappidele.
Võimalus osaleda võistkondlikult
Bosch Eesti Maastikurattasarjast saab osa võtta individuaalselt või kuni kuueliikmelise võistkonnaga. Just tiimiga osalemine lisab etappidele veelgi rohkem võistlusmomenti ja mõnusat seltskondlikku meeleolu.
Murla Team tuleb tänavu sarja osalema teist korda. Tegemist on noore tiimiga, mis loodigi alles eelmisel aastal eesmärgiga anda noortele talendikatele ratturitele võimalus areneda kogenud ja pühendunud võistkonnakaaslaste kõrval.
Esimene hooaeg kujunes Murla Teamile edukaks ning sarja üldarvestuses saadi tugev viies koht. „Üks meeldejäävaid hetki oli esimene maraton Mulgimaal, kus õnnestus kohe võistkondlikus arvestuses teine koht saavutada,“ meenutab tiimi eestvedaja Teet Kallakmaa.
Tema sõnul annab läbi rattahooaja kestev Bosch Eesti Maastikurattasari ratturitele hea võimaluse end võistlustingimustes proovile panna. Lisaboonus on kohapealne võistlusmelu ja suhtlemine teiste rattavõistkondadega.
Tulevale hooajale läheb Murla Team vastu veelgi suuremate ootustega. „Oleme saanud täiendust tugevate ratturite näol ja ootused on suured – võitleme kõrgemate kohtade nimel. Lisaks on sellest hooajast meil oma naiskond ja ka seal on just võistkondlikus arvestuses ootused suured,” räägib Teet.
Tiimiga osalemise plussina toob ta välja ühtekuuluvustunde ja vastastikuse toe. „Tiim on kui väike sõpruskond. Saame omavahel hästi läbi ja suhtleme pidevalt. Näiteks valisime selle hooaja võistlusvormi disaini erinevate variantide vahel hääletades. Meil on kasutada kaks väikebussi ja igal võistlusel on keegi taustajõududest joogipunktides jootmas või tehnilist abi andmas.“
Pea 20 aastat hiljem tagasi rajal
Bosch Eesti Maastikurattasarjas on rattureid, kes on kohal igal etapil, aga ka neid, kes pole vahepeal aastaid ratta seljas istunud.
Kristjan Tattar sõitis võistlustel viimati peaaegu 20 aastat tagasi. Ta lõpetas maastikurattasõidu M16 vanuseklassi lõpus, kui noore sportlasena tundus talle, et edasiarenemine on võimalik vaid välismaale kolides. Spordist ta samas ei loobunud ning vahepealsed aastad kulusid talvel suusatades ja suvel rullsuuskadel sõites.
Mõte taas rattasõitu proovida keerles Kristjanil peas kümmekond aastat, kuid alati jäi esimene samm – uue varustuse soetamine – astumata. 2024. aasta lõpus sattus ta siiski rattapoodi ning kui kord juba hea ratas koju sai toodud, tuli seda ka kasutada.
Eelmisel hooajal osales Kristjan Rõuge, Alutaguse, Rakvere ja Kõrvemaa etappidel ning sõitis igal pool pika distantsi. Mulgi ja Rakke maratoni starti jäi tal haiguse tõttu kahjuks tulemata, aga Rakke raja sõitis ta läbi enne võistluspäeva.
„Kõige eredamalt jäi eelmisest hooajast meelde justkui tagasiminek oma lapsepõlve, kui käisin Rakke rajaga tutvumas. Seal on palju tuttavaid paiku ja häid mälestusi. Loomulikult oli äratundmisrõõm juures kõigil sõitudel peale Alutaguse, sest seal tol ajal rattamaratone ei korraldatud, aga just Rakke ümbruses veedetud pärastlõuna jäi eriliselt meelde,” sõnab Kristjan.
Suurimaks erinevuseks võrreldes varasemaga peab ta radade kvaliteedi arengut. „Vanasti sai kõiki neid sõite veidi halvustavalt kruusarallideks nimetatud. Õnneks on nüüdsete etappide rajad valdavalt metsa vahele viidud. Isiklikult eelistaksin võimalikult palju väikseid nn kitseradu, tehniliselt keerukaid lõike ja laskumisi, aga kuna tegemist on rahvaspordiüritustega, siis peavad rajameistrid silmas pidama, et rada oleks jõukohane eri tasemel sõitjatele. Lisaks on laiad teed vajalikud tagantpoolt tulijatele eessõitjatest möödumiseks – seda sain eelmisel aastal kogeda omajagu,“ räägib Kristjan.
Sel hooajal on tema prioriteet XC ehk olümpiakrossi võistlused ning rattamaratone plaanib ta kasutada oma vormi kontrollimiseks. „Kavas on oma seisundit kontrollida kindlasti Mulgi rattamaratonil, sest see oli juba minu lapsepõlves klassikaline hooaja avapauk. Väga tahan osaleda ka Rakvere rattamaratonil, sest seal on teiste radadega võrreldes rohkem metsa ja vähem kruusalõike. Eriti lahe on neil radadel vihmase ilmaga – sellest on head mälestused juba vanast ajast. Ülejäänud etappidel osalemise otsustan jooksvalt, aga vähemalt Rõuge ja Rakke sõitudel võiks ka veel starti minna,” ütleb ta.
Teistel soovitab Kristjan sarja sõitma tulla lihtsalt sellepärast, et rajad on jõukohased kõigile ja etapid toimuvad põnevates paikades üle kogu Eesti. „Osalemist sa suure tõenäosusega ei kahetse, mitteosalemise korral jääd aga ilma paljudest headest ühise rattasõiduga kaasnevatest emotsioonidest,” ütleb ta.
Kaasaelajast võistlejaks
Kui Kristjan jõudis sarja tagasi võistlejana, siis Aidi Sildaru teekond Bosch Eesti Maastikurattasarja radadele algas hoopis kõrvaltvaatajana. Algul käis ta lihtsalt abikaasale kaasa elamas. Aidi esimene omaenda sõit 2009. aastal osutus üsna raskeks ning ta jäi järgmiseks kümneks aastaks taas pealtvaatajaks. Selle aja jooksul sai ta tuttavaks mehe kamraadide ja teiste kaasaelajatega – ühine rajalt ootamine ja pärast lõpetamist muljetamine oli juba omaette mõnus ajaviide.
2019. aastal tahtis lapselaps Henry Sildaru koos vanaisaga rattamaratonil osaleda, kuid pikk distants oleks noormehele liiast olnud. „Jäi valida, kas poiss sõidab üksi, vanaisa läheb lühikesele distantsile või sõidab keegi teine poisiga kaasa. Ja nii juhtuski, et pärast kümneaastast pausi oma esimesest sõidust läksin uuesti rajale. Ja kuigi Henry sõitis sellel aastal vaid ühe sõidu, tegin mina ka kõik järgnevad etapid kaasa,“ meenutab Aidi.
Täna sõidab ta poolmaratoni ja on osalejana kirjas kõigil kuuel etapil. Lemmikuks peab ta Kõrvemaa rada, mis on ühtlane ja kõige vähem ilmaoludest sõltuv. „Päris mudas müttamine mulle ei meeldi. Parimad on minu jaoks kõvemad metsateed,“ ütleb Aidi, lisades, et tema soovid korraldajatele on abikaasaga võrreldes täpselt vastupidised: tema palub rada lihtsamaks teha, mees raskemaks.
Aastate jooksul on rattamaraton muutunud Sildarude jaoks justkui perepühaks. Praegu sõidavad koos vanavanemad, poeg Tõnis oma perega ning tihti ka Aidi abikaasa vend kaasaga. Pärast igat etappi ootab ees ühine söök ja muljetamine, mis on suurepärane viis üksteise tegemistega kursis olla.
Lisaks tõdeb Aidi, et ka võistlusmoment on tema jaoks oluline. „Rajal proovin ikka enda tempos sõitjatega mõõtu võtta – niisama ma alla ei anna, tahaks ikka finišis eespool olla,” räägib ta.
Aidi soovitab kõigil huvilistel rattaradadele kohale tulla, olenemata nende varasemast kogemusest. „Pole mingit põhjust mõelda, et sa pole veel võistlemiseks küllalt hea. Alati leiab rajalt omasuguse, kellega koos samas tempos sõita ning kui võistlemise pisikut on, siis ka jõudu katsuda. Mina ootan: tulge sõitma – koos on mõnusam,” julgustab ta.
Bosch Eesti Maastikurattasarja kalender 2026
3. mai – REAALPROJEKT 26. Mulgi Rattamaraton
17. mai – 28. Rõuge Rattamaraton
30. mai – 12. Alutaguse Rattamaraton
12. juuli – 24. Rakvere Rattamaraton
2. august – SKO MOTORSI 26. Rakke Rattamaraton
29. august – 29. Tallinna Rattamaraton
Tekst: Rasmus Piirsalu
Fotod: Tarmo Haud