Maastikujooks on nagu pidev seiklus | Sportland Magazine

Jaga „Maastikujooks on nagu pidev seiklus“

Maastikujooks on nagu pidev seiklus

Eesti maastikujooksude osalejaskond kasvab aasta-aastalt, ĂŒha enam on kalendris ahvatlevaid vĂ”istlusi nii kodumaal kui ka lĂ€hisriikides. Uurime Eesti maastikujooksjatelt, mis sĂŒmpatiseerib ja miks valitakse maateel jooksu asemel loodus.

Kadi
Kadi Foto: erakogu

Kadi Taalberg on uusi elamusi jahtiv jooksuharrastaja, kes eelistab joosta maastikul. „Üks peamisi pĂ”hjuseid on ilmselt see, et alustasin lapsepĂ”lves sportimist orienteerumisega. Olen pĂ€rit PĂ”lvast, kus orienteerumine oli ja on vĂ€ga au sees. PĂ”lva on ilusas kohas, maastik on meeldivalt vahelduv. Sealt see armastus tuli,“ rÀÀgib Kadri. „Teine pĂ”hjus on liigesed. Ma pole just kerges kaalus ja maastikul liikumine on liigeste jaoks oluliselt sÀÀstvam. MaalĂ€hedasemas kohas sörkides kuuleb ka linnulaulu, rĂ€hni toksimist vĂ”i ritsikate siristamist. Kui oled maastikujooksu sĂ”ber, siis sa ei karda vĂ€ikseid radu, pigem need kutsuvad. Saad avastada uusi kohti.”

Pidev seiklus

Valdo Jahilo on protsessi nautiv harrastaja, kelle sĂ”nul on maastikujooksul palju vĂ”lusid. „Maastikul on jalgealune oluliselt pehmem ja seega ka liigesesĂ”bralikum. Teiseks viivad asfaltteed tavaliselt punktist A punkti B – ehk sinna, kuhu inimesed on soovinud. Maastikul on vĂ”imalusi oluliselt rohkem – seal valid raja ise, valikuid on kĂŒmneid, kui mitte sadu. Alati ei pea ka rajale jÀÀma, vaid vĂ”ib kĂ”rvale astuda ning ise ĂŒmbrust avastada, olla esimene,“ kiidab Valdo. Talle meeldib ka see, et tingimused vĂ”ivad kiirelt muutuda. „Rada vĂ”ib olla kuiv, saepurune, kruusane, mullane, porine, mĂ€rg vĂ”i juurikane, viia sind mĂ€gedest ĂŒles vĂ”i alla. Ja seda kĂ”ike ka ĂŒhe ja sama jooksu juures. Kunagi ei tea, mis kurvi vĂ”i kĂŒnka taga ees ootab. See on nagu pidev seiklus, mis ĂŒllatab ja sunnib jooksjat kogu aeg muutusteks valmis olema,“ teab Valdo. „Sageli vĂ”ib maastikujooksust saada elamuse juba looduse ilust, vĂ”rratutest vaadetest, hetketest. On suur vahe, kas joosta neist mööda vĂ”i neist lĂ€bi vĂ”i sĂ”na otseses mĂ”ttes neis sees. Kindlasti on maastikujooks ka fĂŒĂŒsiliselt veidi nĂ”udvam ja ka arendav, kuna loodusega tuleb pidevalt kohaneda ja vaadata, kuhu jalg maandub,” arvab ta.

Valdo Jahilo
Valdo Jahilo Foto: Aldis Toome

Looduses vaim puhkab

PĂ€rtel PiirimĂ€e, kes nimetab end sportliku eesmĂ€rgiga harrastajaks, jookseb olude sunnil sageli asfaldil, aga eelistab maastikul jooksmist. „Pehme pinnas pĂ”rutab vĂ€hem jalgu ning taastumine on kiirem. Olulisem pĂ”hjus on aga see, et looduses joostes puhkab vaim pidevalt ĂŒmbritsevast tehnilisest keskkonnast. SeetĂ”ttu teen kĂ”ik pikemad jooksud vĂ”imalusel linnast vĂ€ljas. Tartu lĂ€hedal on lemmikuks VooremĂ€e kĂŒnklikud ja kohati ĂŒsna tehnilised rajad, kus kĂ€in sĂŒgisel-kevadel pea igal nĂ€dalavahetusel. Aastas paaril korral kĂ€in mujal Euroopas pikematel ja mĂ€gisematel maastikujooksu vĂ”istlustel,” ĂŒtleb ta.

ValikuvÔimalusi on piiritult

Millised on aga tĂ€navused eredaimad maastikujooksu elamused? Kadile jĂ€ttis vĂ€ga hea mulje Soomes toimunud 10 km Bodom Night Trail Run. „Üli kihvt jooks Helsingi kĂŒlje all Nuuksio rahvuspargis. Absoluutselt kĂ”ikidele maastikujooksu sĂ”pradele soovitan! Passisin juba mĂ”nda aega, kus saaks joosta toredat maastikujooksu, kus on ka kĂ”rguste vahesid. Soome on mugavasti lĂ€hedal, osavĂ”tumaks mitte vĂ€ga kallis ja osavĂ”tjate arv tundus olevat samuti mĂ”istlik. Mul on massiĂŒrituste ees vĂ€ike aukartus ja meeldivad pigem vĂ€iksema osavĂ”tjate arvuga ĂŒritused,“ tunnistab naine.

Valdo tĂ”deb, et hĂ€id jookse on palju. „Eesti Maastikumaraton, Tallinn City Trail, Suusahullude öine jooks Kekkose radadel, VooremĂ€e 1000 tĂ”usumeetriga maastikujooks, Sportland KĂ”rvemaa kevadjooks,“ loetleb ta. „KĂ”rvemaa puhul oli mul mĂ”neaastane osaluspaus ja jooks ĂŒllatas uue rajavalikuga vĂ€ga positiivselt. Maastikujooks peab olema mÔÔdukalt raske – teinekord lisab heale enesetundele Ă”ige emotsiooni just teadmine, et suutsid raskused ĂŒletada ning end piisavalt tagant sundida. VĂ€ike masohhism on siia sisse kirjutatud, selleta ei saa. Seda magusam on enesetunne ĂŒle finiĆĄijoone jĂ”udes,” kommenteerib Valdo.

Maastikujooks
Hetk KÔrvemaa kevadjooksult Foto: Rasmus Kooskora

PĂ€rtli meeldejÀÀvaimaks elamuseks oli 172 km pikkuse ja 10 000 tĂ”usumeetriga UTMB (Ultra-Trail du Mont-Blanc) lĂ€bimine. „Tegemist on ÀÀretult vĂ”imsa, kauni ja mitmekesise rajaga lĂ€bi kolme riigi, mis paneb proovile nii keha kui ka vaimu. PĂ”nev oli Eestis korraldatud 101-kilomeetrine Taliharja Vanakuri – pikk öine jooks talvistes oludes oli mulle esmakordne kogemus,” lausub jooksumees.

Mis teeb jooksu meeldivaks?

Kadi sĂ”nul teeb maastikujooksu meeldivaks maastik ise. „Meenutades öist maastikujooksu Soomes, siis korraldus oli vĂ€ga super. Vaatamata pimedusele polnud kordagi probleemi, kust rada lĂ€heb, vĂ€ga hĂ€sti tĂ€histatud. Pean tunnistama, et omal ajal olen teinud vĂ€ga olulise investeeringu ja soetanud korraliku pealambi. Aga see tasub ka ennast tuhandega Ă€ra,” kiidab naine.

Valdo tĂ”deb, et finiĆĄiprotokollide jĂ€rgi pole ta kunagi olnud teab mis nobe. „Jooksen rohkem iseenda rÔÔmuks. LĂ”puajast olulisem on alati protsess ja teekond, vĂ€ikesed vĂ”itlused ja vĂ”idud iseenda ĂŒle ning teadmine, et suutsin seda teha. See loobki kvaliteedimĂ€rgi,“ ĂŒtleb ta ja lisab, et jooksu teeb meeldivaks ka Ă”ige varustus. „Head ja usaldusvÀÀrsed korraliku mustriga maastikutossud nĂ€iteks. Pisiasjad loevad ja loovad terviku.“

PÀrtel PiirimÀe
PÀrtel PiirimÀe Lavaredo Ultra Trail vÔistlusel Dolomiitides Foto: erakogu

A ja O on jalanÔud

Maastikujooksujalatsid peavad olema kerged, hÀsti haakuvad ja vettpidavad. Ainult asfaldile mÔeldud jooksujalats maastikule ei sobi. Maastikujalatsi tallamuster on mÀrksa agressiivsem kui asfaldijooksu jalatsil, mis on ennekÔike oluline keerulisel pinnasel tÔusudel ja laskumistel. Samuti on nende konstruktsioon tunduvalt jÀigem, mis aitab vÀltida vigastusi, tugevam tallamaterjal kaitseb ka vÔimalike torgete eest.

Head maastikujooksu jalatsid on valmistatud pealt mustust hĂŒlgavast materjalist ning enamlevinud on kiirpaelutuse tĂŒĂŒp, et ohtlikes olukordades paelad lahti ei lĂ€heks. Niisketeks oludeks leiab mitmeid veekindlaid Gore-Tex membraaniga jalanĂ”usid, aga kui on selge, et vesi niikuinii vĂ”istlustel vĂ”i treeningutel ĂŒle jalatsi ÀÀre tuleb, siis on hea teada, et ilma veekindla membraanita jalanĂ”u kuivab kiiremini jalas Ă€ra.

Tekst: Timmo TammemÀe

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

Sarnased postitused

JĂ€rgmine postitus:

KÔik pÀevad mööduvad sportides

Edasi skrollides kuvatakse jÀrgmine postitus