Mis motiveerib Martin Dorbekut trennisaali minema?

“Korvpallitrenn oli minu jaoks asjade loomulik jätk. Lasteaias ma ei käinud, vaid veetsin enamuse lapsepõlvest vanematega korvpallisaalis” räägib Martin. “Otseselt üheski teises trennis ma ei ole käinud, aga koolivõistlustel olin kõikidel spordialadel osaline. Näiteks olin esimesest neljanda klassini Nõmme 500 m kevad- ja sügisjooksu võitja ja pean ennast päris heaks mängijaks ka saalihokis,” avaldab korvpallur.

Ta usub, et spordiga peab alati kaasnema mingi emotsioon. “Lapsena veetsin kõik suved Illuste spordilaagris, kus vanemad tegutsesid treeneritena. Tegin juba enne kooli vanemate lastega teatevõistlusi ja pallimänge kaasa ning tunne, mis tekib kambakesi ühise eesmärgi nimel võideldes ja võites oligi see, mis pani mind spordiga edasi tegelema. Hiljem varases koolieas juba korvpallitrennidega alustades innustas mind enim teiste poiste vastu proovilepanek,” ütleb Martin.

Kirg, töö ja hobi

Enda iseloomustamiseks ütleb korvpallur, et on pigem “hea ilm – hea tuju, kehv ilm – kehv tuju” tüüp. Seega on ka trenniminek raskem siis, kui väljas valitseb sügis-talvine pime aeg. “Kalevis mängides on mõned perioodid eriti rasked ja pikad reisid võtavad suure tüki energiavarudest ära. Näiteks eelmisel hooajal oli meil 7 kuuga 47 lennureisi ja sinna sekka veel kodused liigamängud, ei ole kerge,” tunnistab sportlane. Kui vahel on väga suur väsimus peal, siis on ka raskem trennisaali minna, aga Martin motiveerib ennast mõttega, et korvpall on hetkel tema töö, hobi ja kirg ning kui trenni ei lähe, siis võrdub see ka võistkonna ja treeneri altvedamisega. “Korvpall on ikkagi võistkonnaala ja mängib terve meeskond, mitte ainult mina. Rasketest hetkedest aitab üle saada ka kohv ja autos valjult lemmikmuusika kuulamine,” ütleb Martin.

Õige alaga tuleb õige tunne

Noortele soovitab Martin proovida võimalikult palju erinevaid spordialasid, et leida enda jaoks see õige. “Küll õige spordialaga tuleb see õige tunne! Ma ei usu, et on võimalik väga kaugele jõuda, kui sa ei armasta seda, mida sa teed. Sportimisest tuleb rõõmu tunda. Isegi kui alguses ei saavuta tulemust, siis tuleb rõõmu tunda protsessist, mis iga trenniga viib sind lähemale selle lõpptulemuseni, kuhu tahad jõuda,” usub korvpallur.

Enne igat mängu ja sooritust tuleb aga alati keskenduda. Kuidas Martin seda teeb?

“Mul on enne mängu kindlad rituaalid, mida teen. Mängueelne soojendus ja mõned väikesed ebausuga seotud asjad. Kui need tehtud, siis tean, et nüüd olen valmis,” räägib ta.

Mugavus on oluline

Tähtsad on ka riided ja jalanõud, mida sportides kanda. “Trenniriiete puhul on oluline nende mugavus. Peale riietumist ei tohiks riided enne meelde tulla, kui alles trenni lõpus neid ära võttes,” ütleb Martin ja lisab, et kuna korvpalliga kaasneb ka palju taktikalist poolt, mis tingib treeningutel osalist seismist ja treeneritega liikumiste paikapanemist, siis on ka oluline, et riided hoiaksid keha soojas. “Lisaks tavapärasele Nike kahepoolsele treeningvormile, kannan treeningriiete all ka “pikka pesu” (Nike pro combat tights). See hoiab natuke pikemalt keha soojas ning vahepealsetel pausidel treeningu ajal saan kindlam olla, et keha püsib seni soe, kuni jätkame hoogsama treeningosaga,” selgitab ta.

Jalanõude puhul peab aga Martin kõige tähtsamaks, et need oleksid kerged ja istuksid hästi. “Korvpallijalanõude tehnoloogia on juba nii arenenud, et kõik tossud ongi mugavad ja kerged. Tuleb leida lihtsalt enda jalakujule sobiv kets. Minul on kitsam jalalaba ja mõned laiemad mudelid jätavad seest tühja ruumi, mis omakorda tekitab tunde nagu mängiksin kalossidega. Olen pigem Kobe’i ja Irvingu tossude fänn,” toob Martin välja.

“Minu lemmik korvpalliketsid läbi aegade on olnud Nike Hyperrev 2013. Sponsorluse raames saame Kalevi võistkonnaga Nike jalanõusid, aga paar korda olen neti vahendusel seda vanemat mudelit ise ka tellinud,” ütleb korvpallur.

https://youtu.be/SKP2ZaXkngQ

Tekst: Merilin Piirsalu

Fotod: Scanpix