âKorvpallitrenn oli minu jaoks asjade loomulik jĂ€tk. Lasteaias ma ei kĂ€inud, vaid veetsin enamuse lapsepĂ”lvest vanematega korvpallisaalisâ rÀÀgib Martin. âOtseselt ĂŒheski teises trennis ma ei ole kĂ€inud, aga koolivĂ”istlustel olin kĂ”ikidel spordialadel osaline. NĂ€iteks olin esimesest neljanda klassini NĂ”mme 500 m kevad- ja sĂŒgisjooksu vĂ”itja ja pean ennast pĂ€ris heaks mĂ€ngijaks ka saalihokis,â avaldab korvpallur.
Ta usub, et spordiga peab alati kaasnema mingi emotsioon. âLapsena veetsin kĂ”ik suved Illuste spordilaagris, kus vanemad tegutsesid treeneritena. Tegin juba enne kooli vanemate lastega teatevĂ”istlusi ja pallimĂ€nge kaasa ning tunne, mis tekib kambakesi ĂŒhise eesmĂ€rgi nimel vĂ”ideldes ja vĂ”ites oligi see, mis pani mind spordiga edasi tegelema. Hiljem varases koolieas juba korvpallitrennidega alustades innustas mind enim teiste poiste vastu proovilepanek,â ĂŒtleb Martin.
Kirg, töö ja hobi
Enda iseloomustamiseks ĂŒtleb korvpallur, et on pigem âhea ilm – hea tuju, kehv ilm – kehv tujuâ tĂŒĂŒp. Seega on ka trenniminek raskem siis, kui vĂ€ljas valitseb sĂŒgis-talvine pime aeg. âKalevis mĂ€ngides on mĂ”ned perioodid eriti rasked ja pikad reisid vĂ”tavad suure tĂŒki energiavarudest Ă€ra. NĂ€iteks eelmisel hooajal oli meil 7 kuuga 47 lennureisi ja sinna sekka veel kodused liigamĂ€ngud, ei ole kerge,â tunnistab sportlane. Kui vahel on vĂ€ga suur vĂ€simus peal, siis on ka raskem trennisaali minna, aga Martin motiveerib ennast mĂ”ttega, et korvpall on hetkel tema töö, hobi ja kirg ning kui trenni ei lĂ€he, siis vĂ”rdub see ka vĂ”istkonna ja treeneri altvedamisega. âKorvpall on ikkagi vĂ”istkonnaala ja mĂ€ngib terve meeskond, mitte ainult mina. Rasketest hetkedest aitab ĂŒle saada ka kohv ja autos valjult lemmikmuusika kuulamine,â ĂŒtleb Martin.
Ăige alaga tuleb Ă”ige tunne
Noortele soovitab Martin proovida vĂ”imalikult palju erinevaid spordialasid, et leida enda jaoks see Ă”ige. âKĂŒll Ă”ige spordialaga tuleb see Ă”ige tunne! Ma ei usu, et on vĂ”imalik vĂ€ga kaugele jĂ”uda, kui sa ei armasta seda, mida sa teed. Sportimisest tuleb rÔÔmu tunda. Isegi kui alguses ei saavuta tulemust, siis tuleb rÔÔmu tunda protsessist, mis iga trenniga viib sind lĂ€hemale selle lĂ”pptulemuseni, kuhu tahad jĂ”uda,â usub korvpallur.
Enne igat mÀngu ja sooritust tuleb aga alati keskenduda. Kuidas Martin seda teeb?
âMul on enne mĂ€ngu kindlad rituaalid, mida teen. MĂ€ngueelne soojendus ja mĂ”ned vĂ€ikesed ebausuga seotud asjad. Kui need tehtud, siis tean, et nĂŒĂŒd olen valmis,â rÀÀgib ta.
Mugavus on oluline
TĂ€htsad on ka riided ja jalanĂ”ud, mida sportides kanda. âTrenniriiete puhul on oluline nende mugavus. Peale riietumist ei tohiks riided enne meelde tulla, kui alles trenni lĂ”pus neid Ă€ra vĂ”ttes,â ĂŒtleb Martin ja lisab, et kuna korvpalliga kaasneb ka palju taktikalist poolt, mis tingib treeningutel osalist seismist ja treeneritega liikumiste paikapanemist, siis on ka oluline, et riided hoiaksid keha soojas. âLisaks tavapĂ€rasele Nike kahepoolsele treeningvormile, kannan treeningriiete all ka âpikka pesuâ (Nike pro combat tights). See hoiab natuke pikemalt keha soojas ning vahepealsetel pausidel treeningu ajal saan kindlam olla, et keha pĂŒsib seni soe, kuni jĂ€tkame hoogsama treeningosaga,â selgitab ta.
JalanĂ”ude puhul peab aga Martin kĂ”ige tĂ€htsamaks, et need oleksid kerged ja istuksid hĂ€sti. âKorvpallijalanĂ”ude tehnoloogia on juba nii arenenud, et kĂ”ik tossud ongi mugavad ja kerged. Tuleb leida lihtsalt enda jalakujule sobiv kets. Minul on kitsam jalalaba ja mĂ”ned laiemad mudelid jĂ€tavad seest tĂŒhja ruumi, mis omakorda tekitab tunde nagu mĂ€ngiksin kalossidega. Olen pigem Kobe’i ja Irvingu tossude fĂ€nn,â toob Martin vĂ€lja.
âMinu lemmik korvpalliketsid lĂ€bi aegade on olnud Nike Hyperrev 2013. Sponsorluse raames saame Kalevi vĂ”istkonnaga Nike jalanĂ”usid, aga paar korda olen neti vahendusel seda vanemat mudelit ise ka tellinud,â ĂŒtleb korvpallur.
https://youtu.be/SKP2ZaXkngQ
Tekst: Merilin Piirsalu
Fotod: Scanpix